Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Agu Timmi, Tiina Pappel 07.02.2017, Tartu 3-16-2410 Sergei Odineci kaebus Viru Vangla 07.09.2016 koostatud individuaalse täitmiskava ja kriminogeensete riskide hindamise peale Tartu Halduskohtu 01.12.2016. a määrus Sergei Odineci määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Sergei Odinec Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta Sergei Odineci määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 01.12.2016. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla viis 07.09.2016 läbi S. Odineci kriminogeensete riskide hindamise (RH) ning koostas riskihindamise ankeedi põhjal kinnipeetavale individuaalse täitmiskava (ITK), mille tulemusena hindas S. Odineci kõrgohtlikuks.
2.S. Odinec esitas 28.09.2016 Viru Vanglale vaide, milles ta taotles ITK kehtetuks tunnistamist ning uue RH ja ITK koostamist.
3.Viru Vangla jättis 28.10.2016. a vaideotsusega nr 6-12/241-2 S. Odineci vaide täies ulatuses rahuldamata.
S. Odinec esitas 24.11.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada 07.09.2016 koostatud ITK ja RH ning kohustada vastustajat uuesti läbi vaatama tema RH ja koostama uue ITK. Alternatiivselt palus kaebaja tunnistada ITK ja RH õigusvastaseks. Kaebaja ei pidanud õigeks, et riskitaseme tõusuga ei kaasne täiendavaid uusi ohutaset maandavaid tegevusi ja leidis, et see suurendab
korduvkuritegude toimepanemise tõenäosust. Veel väitis kaebaja, et kõrgohtlik riskitase pärsib kinnipeetavate taasühiskonnastamise protsessi ega võimalda talle oma lapsega suhtlemiseks olulisi lühiajalisi väljasõite. Kaebaja märkis, et riskihindamisel peaks valitsema korrapära, kuid ohutase sõltub enamasti kontaktisikust.
5.Tartu Halduskohus tagastas 01.12.2016. a määrusega S. Odineci kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Määruse põhjendused: 1) Kaebaja on jätnud tähelepanuta, et justiitsministri 14.05.2008. a määruse nr 14 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi“ § 1 lg-test 1 ja 2 tulenevalt pole ITK haldusakt, vaid karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, kus esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ja nende rakendamise graafik. Seda on selgelt välja öeldud Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-95-09 ps 19. Samas on leitud, et iseseisvalt pole võimalik vaidlustada ka ITK turvalisusriske puudutavat osa (p 26). Kinnipeetaval pole õigust nõuda, et RH-st kõrvaldataks hinnangud, milliseid ta õigeks ei pea või mis talle ei meeldi ega määratleda seda, mis on riskide maandamiseks vajalikud, õiged ja tulemuslikud vahendid. ITK osa, milles käsitletakse kinnipeetava ohtlikkust, ja tema kohta koostatud RH ankeet ei vasta ka sisu poolest haldusakti tunnustele, kuna sisaldavad ainult hinnanguid ning ei tekita, muuda ega lõpeta otseselt isiku õigusi või kohustusi. HKMS § 37 lg 2 p-s 1 sätestatu lubab nõuda ainult haldusakti tühistamist. Soovituslikku tähendust omavate programmiliste dokumentide ja kinnipeetavale antud hinnangute suhtes pole niisugust nõuet võimalik esitada. Seega pole ITK ega RH tühistamise nõuded lubatavad, mistõttu ei ole lubatavad ka riskide uuele hindamisele ja uue ITK koostamisele kohustamise nõuded. 2) Iseseisva vaidlustamisõiguse puudumise tõttu ei ole alternatiivselt esitatud õigusvastasuse tuvastamise nõuded samuti lubatavad. Kaebaja ei ole arvestanud, et kinnipeetava paigutamise otsustab vangla ja tal endal pole subjektiivset õigust nõuda avavanglasse saamist. Isegi kui kohus leiaks asja sisuliselt lahendades, et kaebaja ohtlikkusele antud hinnang on õigusvastane, ei saaks ta nõuda vastustajalt enda avavanglasse paigutamist. Sama kehtib lühiajalise väljasõidu puhul, sest tegemist on vangla poolt kaalutlusõiguse alusel antava soodustusega, mitte tema kohustuse ega kinnipeetavale antud subjektiivse õigusega. Õigusvastasuse tuvastamine peab olema kaebaja jaoks kasulik ja aitama teda edasisel õiguste teostamisel või kaitsmisel. ITK-s ja RH ankeedis turvalisusriskide kohta väljatoodu ei saa sellele tingimusele vastata, sest neis märgitul üksi pole tõenduslikku tähendust. Seetõttu ei aita ITK vastava osa või kinnipeetava riskidele antud hinnangu vaidlustamine kaasa kaebaja õiguste kaitsele. ITK-s esitatu ekslikkusele võib kaebaja viidata tulevikus ette tulla võival juhul, kui vangla tugineb sellele mõne haldusakti või toimingu põhjendamisel.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.S. Odinec esitas 18.12.2016 Tartu Halduskohtule määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 01.12.2016. a määrus ja võtta tema kaebus menetlusse. Lisaks palub S. Odinec kontrollida justiitsministri 25.03.2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ (määrus nr 9) § 17 lg-te 1 ja 2 kooskõla Põhiseadusega (PS). Määruskaebuse põhjendused: 1) Vangla kehtestas 13.08.2015. a ITK-s tingimused, milliste täitmisel on põhjendatud eeldada, et vastustaja kaalub vangistusseaduse (VangS) § 20 lg 1 ja määruse nr 9 § 17 alusel 01.07.2017 tähtaja saabumisel kaebaja ümberpaigutamist avavanglasse. Vastustaja ei viinud temaga läbi ühtegi nõuetekohast riskihindamise vestlust ega muud dokumenteeritud toimingut. Samuti ei viida läbi arengu ja ITK täitmise
jälgimiseks määratud vestlusi. 07.09.2016. a ITK-st nähtuvalt oli selle alusel avavanglasse ümberpaigutamise tingimuste muutmise põhjuseks kaebaja ohtlikkuse hinnang, kuigi hinnangu põhjendused jäid identseks varasemate põhjendustega ning uusi asjaolusid ega motiive 07.09.2016. a ITK-s välja ei toodud. ITK piirab osas, milles muudab varem kehtestatud avavanglasse ümberpaigutamise tingimusi, kaebaja õigusi, kuna ITK on ainus otsustus, mille vastustaja kaebaja avavanglasse ümberpaigutamise tingimuste muutmise kohta tegi. 07.09.2016. a ITK vastab vastavas osas haldusakti tunnustele, kuna teeb siduvalt kindlaks haldusõigussuhteid mõjutavad asjaolud (kinnipeetava ohutaseme ja muud tingimused, millest sõltub kinnipeetava avavanglasse ümberpaigutamine). 2) Kohus pidanuks tegema ettepaneku kaebuse nõude muutmiseks. Antud juhtum erineb Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-95-09 käsitletud juhtumist, kuna antud juhul on õigusvastased kaebaja ohtlikkusele antud hinnang ja muudetud avavanglasse ümberpaigutamise tingimusi, mis omavad kaebaja suhtes vahetuid õiguslikke tagajärgi. ITK õigusvastasuse tuvastamine aitaks edaspidi kaebajat õiguste teostamisel ja kaitsmisel. Tal on võimalik nõuda, et kaalutaks tema avavanglasse või kinnise vangla avavanglaosakonda paigutamist. Riigikohtu lahendi nr 33-1-95-09 p-s 27 märgitust järeldub, et ITK turvalisusriske puudutava osa õiguspärasust tuleb kontrollida, kui vangla on selles toodule tuginenud ITK mõne osana vormistatud, ent materiaalses mõttes haldusaktina kvalifitseeruva otsustuse motiveerimisel. Samast põhimõttes tuleb lähtuda ka juhul, kui ITK ohtlikkust puudutavas osas toodule on tuginetud avavanglasse või kinnise vangla avavanglaosakonda ümberpaigutamise tingimuste muutmisel, sõltumata sellest, kas vastav toiming on aset leidnud ITK muutmisest eraldi või on materialiseerunud üksnes ümberpaigutamise tingimuste muutmisena ITK-s. 3) VangS § 20 lg 3 ei hõlma õigust kehtestada kinnipeetava ümberpaigutamisele VangS § 20 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga võrreldes täiendavaid eeltingimusi. VangS § 20 lg-st 3 tuleneva volituse piire ületavas osas on määruse nr 9 § 17 lg 1 p 3 ja lg 2 vastuolus PS §-dega 3, 11 ja 94. Piisavad on VangS § 20 lg-test 1 ja 2 tulenevad kinnipeetava avavanglasse ümberpaigutamise tingimused ja piirangud ning mistahes täiendavad tingimused ei ole vajalikud ega mõõdukad.
7.Viru Vangla esitas 30.01.2017 vastuse määruskaebusele, milles ta palub jätta S. Odineci määruskaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Vaidlustatud määrus on seaduslik. ITK ei vasta käesoleva vaidluse kontekstis haldusakti tunnustele ning sellest tulenevalt ei olnud kaebus lubatav. 2) Taotlus määruse nr 9 § 17 lg-te 1 ja 2 PS-le vastavuse kontrollimiseks ei ole lubatav. Määruse nr 9 viidatud sätted ei ole asjakohased, kuivõrd kaebuse lahendamisele need ei mõju.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
9.Tartu Halduskohus leidis 01.12.2016. a määruses, et kaebajal puudub ITK ja selle aluseks oleva kriminogeensete riskide hindamise osas kaebeõigus, mistõttu ei kuulu kaebus ühegi selles sisalduva nõude osas menetlemisele ja kohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Kaebaja väidab määruskaebuses, et 07.09.2016. a ITK vastab haldusakti tunnustele osas, milles see muudab varem kehtestatud avavanglasse ümberpaigutamise tingimusi, kuna piirab kaebaja õigusi, sest on ainus otsustus, mille vastustaja kaebaja avavanglasse ümberpaigutamise tingimuste muutmise kohta tegi ning ITK alusel oli avavanglasse ümberpaigutamise tingimuste muutmise põhjuseks kaebaja ohtlikkuse hinnang. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Märge ITK-l kinnipeetava ohtlikkuse kohta ei ole haldusakti tunnustele vastav märge, kuivõrd sellest ei tulene kinnipeetavale mingeid kohustusi ning kaebaja väidetust ei nähtu, et see märge oleks mõjutanud tema suhtes tehtud otsustusi. Seega märkel puudub iseseisev mõju isiku õigustele ja kohustustele. Ka peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et VangS §-de 14, 16 ja 20 süstemaatilise tõlgendamise pinnalt võib asuda seisukohale, et kehtiva vangistusõiguse kohaselt viiakse karistus täide kinnises vanglas. Kinnipeetava ümberpaigutamist avavanglasse reguleerib VangS § 20, sätestades ammendavalt kolm iseseisvat alust. Nendeks on ITK-st järelduv vangistuse kinnises vanglas täideviimise ebaotstarbekus, reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse ajaline lühidus (vähem kui üks aasta) ja karistuse kandmiselt vabanemise tähtpäeva lähenemine (ära kanda jäänud vähem kui 18 kuud) (VangS, kommenteeritud väljaanne, Juura 2014, lk 73-74). Kehtivast seadusandlusest ei tulene vangla kohustust kaaluda mõne formaalse eelduse täitumisel kinnipeetava ümberpaigutamist. Kaebaja vastupidine arusaam on ebaõige. Kehtiv seadusandlus ei välista kinnipeetava poolt taotluse esitamist tema avavanglasse ümberpaigutamiseks, kui ta leiab, et selleks on nõutud tingimused täidetud. Sellekohase taotluse mitterahuldamise otsustust on kinnipeetaval võimalik vaidlustada. Käesoleval juhul aga sellist ITKs märgitud hinnangul põhinevat haldusakti või toimingut vaidlustatud ei ole. Kohtupraktikas on sedastatud, et kaebaja võib täitmiskavas esitatu ekslikkusele viidata ka tulevikus ette tulla võival juhul, kus vangla tugineb täitmiskavale mõne toimingu või haldusakti põhjendamisel (Riigikohtu 17.07.2010. a otsus nr 3-3-1-95-09, p 26). Kuna ITK ega RH ei vasta sisu poolest haldusakti tunnustele, sisaldavad üksnes hinnanguid kinnipeetava ohtlikkuse ja tema puhul esinevate riskide kohta ning ei tekita, muuda ega lõpeta otseselt kinnipeetava õigusi ega kohustusi, siis ei ole need iseseisvalt vaidlustatavad. Seega on halduskohus põhjendatult asunud seisukohal, et ITK ega RH tühistamise nõue ei ole lubatav, mistõttu ei ole ka lubatavad kaebaja riskide hindamisele ja uue ITK koostamisele kohustavad nõuded. Kaebaja väited seonduvalt määruskaebuses nimetatud erinevate vestluste ja muude toimingute läbi viimata jätmisega vastustaja poolt jätab ringkonnakohus tähelepanuta, kuna need ei seondu käesoleva vaidluse esemega.
11.Kaebaja väide, et kohus pidanuks tegema ettepaneku nõude muutmiseks, jääb ringkonnakohtule arusaamatuks, kuna kaebaja on kaebuses alternatiivse nõudena ITK ja RH õigusvastasuse tuvastamise nõude esitanud ning halduskohus on vaidlustatud määruses (p 6) selle nõude osas ka seisukoha võtnud, leides, et iseseisva vaidlustamisõiguse puudumise tõttu ei ole alternatiivselt esitatud õigusvastasuse tuvastamise nõuded samuti lubatavad, millega ringkonnakohus ka nõustub. Kaebaja väitel ITK õigusvastasuse tuvastamine aitaks edaspidi kaasa tema õiguste teostamisel ja kaitsmisel ning tal on võimalik nõuda, et kaalutaks tema avavanglasse või kinnise vangla avavanglaosakonda ümberpaigutamist. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga. ITK õigusvastasuse tuvastamine ei anna kaebajale õigust nõuda, et kaalutaks tema avavanglasse või kinnise vangla avavanglaosakonda ümberpaigutamist. Taoline otsustus tehakse kaalutlusõiguse alusel ja vormistatakse haldusaktiga, mida kinnipeetaval on võimalik kohtus
vaidlustada, kui sellega tema õigusi riivatakse. Kaebaja tuginemine Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-95-09 p-s 27 märgitule ei ole käesoleva kaasuse seisukohalt asjakohane, kuna viidatud Riigikohtu lahendi kohaselt paigutati kinnipeetav täitmiskavale tuginedes ilma vastavat haldusakti andmata eraldi lukustatud kambrisse, seega materialiseerus isiku ohtlikkusele antud hinnang talle täiendavate julgeolekuabinõude otseses kohaldamises. Käesolevas asjas ei ole vastustaja teinud märkele „kõrgohtlik“ tuginedes kaebaja suhtes ühtegi otsustust, mis vastaks haldusakti tunnustele. Ringkonnakohus märgib, et isegi kui kohus leiaks, et kaebaja ohtlikkusele antud hinnang on õigusvastane, siis ei saaks kinnipeetav nõuda seetõttu avavanglasse või kinnise vangla avavanglaosakonda ümberpaigutamise taotluse rahuldamist, kuna tegemist on vangla kaalutlusotsusega ning kaebajal puudub selles osas subjektiivne nõudeõigus. Kuna kaebajal puudub ITK ja RH puhul iseseisev vaidlustamisõigus, siis ka õigusvastasuse tuvastamise nõue ei aita kaasa kaebaja õiguste kaitsele.
12.Kaebaja taotluse osas kontrollida määruse nr 9 § 17 lg 1 p 3 ja lg 2 kooskõla PSga selgitab esmalt ringkonnakohus, et kohtupraktikale tuginevalt peab sätte põhiseaduspärasust kohus hindama siis, kui see on põhivaidluse lahendamisel asjassepuutuv. Piirav või kohustav norm on asjassepuutuv siis, kui kohus peaks asja lahendades otsustama selle kehtetuse korral teisiti kui selle kehtivuse korral (Riigikohtu 14.11.2012. a otsus nr 3-3-1-44-12, p 24; põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 30.10.2012. a otsus nr 3-4-1-14-12, p 41). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja nimetatud normide põhiseaduslikkuse kontroll põhjendatud, kuna viidatud normid sätestavad avavanglasse või kinnise vangla avavanglaosakonda ümberpaigutamise üldtingimused, kuid vaidluse esemeks on kaebajale koostatud ITK ja RH, mille tühistamist ja uue koostamist või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamist kaebaja taotleb. ITK-s tehtavate märgete üle peetavas vaidluses ei ole kinnipeetava ümberpaigutamise üldtingimusi sätestav norm asjassepuutuv, kuna kaebajat ei ole määruse nr 9 § 17 lg 1 p 3 ja lg 2 tingimustele viidates hakatud ümber paigutama või nende alusel ümberpaigutamisest keeldutud.
13.Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus S. Odineci määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 01.12.2016. a määruse muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.