Võlgade ümberkujundamise menetlus › Võlgade ümberkujundamise menetlus

Maakohtu määrus

võtmise uueks otsustamiseks tagasi samale maakohtule (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus tuleb rahuldada. VÕVS §-s 17 on kirjeldatud alused, millal kohus ei võta võlgade ümberkujundamise avaldust menetlusse (lg 1) ja millal kohus võib jätta võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmata (lg 2). Maakohus on praegusel juhul keeldunud avalduse menetlusse võtmisest imperatiivsel alusel, s.o avaldaja ei ole makseraskustes. VÕVS § 1 lg 2 järgi on võlgnik makseraskustes, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. Seega tuleb hinnata võlgniku vara, igakuist sissetulekut, ülalpidamisel olevate isikute arvu, igakuiseid väljaminekuid, kohustuste suurust ja muid isiku maksevõime hindamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Kusjuures hagita menetluse eripärast tulenevalt, kui füüsilise isiku makseraskused ei ole selgelt tuvastatavad, peab kohus asjaolusid täiendavalt uurima ja vajadusel tõendeid koguma (TsMS § 5 lg 3 ls 1 ja § 230 lg 3). Tallinna Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus hindas avaldaja esitatud asjaolusid valikuliselt, jättes osa asjaoludest arvestamata, mistõttu rikkus TsMS § 465 lg 2 p-st 8 tulenevat kohtumääruse põhjendamise kohustust. Avaldaja märkis avalduse punktis 7.3, et on püüdnud majanduslikku järge parandada äriprojektide käivitamise näol, kuid lisafinantseeringu puudumise tõttu on need jäänud tagajärjeta. Eelnevast järeldas maakohus, et niivõrd lennukad mõtted saavad olla vaid isikul, kes ei ole makseraskustes. Maakohus on vääralt jätnud avaldaja maksevõime hindamisel välja asjaolud, et avaldaja ütlustest ja pangakonto väljavõttes nähtuvalt on avaldaja igakuine netosissetulek 724,31 eurot, igakuised vältimatult vajalikud kulutused on hinnanguliselt 695 eurot, avaldajaga ühes leibkonnas elavad kolm alaealist last, kellest kaks on tema bioloogilised lapsed, avaldaja võlgnevused võlausaldajate ees on väga suured – ainuüksi AS-i SEB Pank ees on avaldaja sissenõutavaks muutunud võlgnevus 279 363,12 eurot, millele lisanduvad viivised jne. Seega jõudis maakohus ebaõigesti üksnes ühe avaldaja selgituse pinnalt järeldusele, et avaldaja ei ole makseraskustes. Isiku maksevõimet tuleb vaadelda laiemalt. Ringkonnakohus on nõus, et võlgade ümberkujundamisel on oluline silmas pidada võlgade ümberkujundamise eesmärki ja kohaselt reageerida, kui avaldaja avalduses väljendatu ei ole kooskõlas seaduse eesmärgiga. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et võlgniku võlgade ümberkujundamise avaldust lahendades, tuleb võlgniku huvide kõrval arvestada ka võlausaldajate huvidega. Nimelt on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-70-15 öelnud, et võlgade ümberkujundamise menetluse mõte on olla eelkõige alternatiiviks pankrotimenetlusele ja menetluse üldpõhimõtte kohaselt ei tohiks makseraskustesse sattunud isiku võlausaldajad võlgade ümberkujundamise menetluses sattuda oluliselt halvemasse olukorda võrreldes sellega, milles nad oleksid, kui võlgniku olemasolev vara võõrandataks pankrotimenetluses. Avalduse menetlusse võtmise uuel otsustamisel tuleb maakohtul võtta seisukoht kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates ning otsustada, kas avalduses märgitud asjaolude ja esitatud tõendite pinnalt on alus avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks VÕVS § 17 lg 1 või lg 2 alusel. Leides, et avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata VÕVS § 17 lg 2 alusel, tuleb kohtul avalduse menetlusse võtmata jätmise põhjendamisel jälgida kõrgendatud põhjendamisja kaalumiskohustust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.