Avaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper Puudutatud isik 1 (võlausaldaja): AS SEB Pank (registrikood 10004252), lepinguline esindaja Maire Saare Puudutatud isik 2: YY (isikukood
XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina Schotter Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Täiendada Harju Maakohtu 16.03.2018 resolutsiooni muutmata.
2.XX määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud jätta XX kanda.
määruse
põhjendusi,
jättes
Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu 1(8)
tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Eelnev menetlus ja asjaolud
1.XX (avaldaja) esitas 29.08.2016 Harju Maakohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks. 02.11.2016 määrusega võttis maakohus avalduse menetlusse. 27.06.2017 kinnitas maakohus võlgade ümberkujundamise kava. Ringkonnakohus tühistas kava kinnitamise kohta tehtud 27.06.2017 määruse ja saatis asja uueks lahendamiseks maakohtule.
2.Avaldajal on 29.08.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud kohustused AS SEB Pank (võlausaldaja), VV ja QQ ees kokku 393 913,19 eurot, millele lisandub viivis ja kohtutäituri tasu. Avaldaja palus võlad ümber kujundada, vähendades avaldaja kohustusi võlausaldaja AS SEB Pank ees. Ümberkujundamiskava kohaselt tasuks avaldaja võlausaldajale võlgnevusest (279 363,12 eurot) kokku 31 726,60 eurot. Kohustuse rahuldamise määr oleks 11,4%. Avaldaja tasuks võlausaldajale ositi iga kuu 15. kuupäeval esimesed 60 kuud 200 eurot ja järgmised 60 kuud 300 eurot, lõpptähtaeg 15.10.2026. Summale lisanduks pensionifondi osakud (arestimise hetke väärtus 1726,60 eurot). Avaldaja jättis ümberkujundamiskavast välja QQ ja VV nõuded kokku 144 550,07 eurot, kuna avaldaja ja võlausaldajad leppisid kokku nõude lõppemises, kui kohtu poolt ümberkujundamiskava kinnitatakse. Samuti on ümberkujundamiskavast välja jäetud kohtutäitur Elin Vilippuse nõue kohtutäituri tasu maksmiseks, sest tasunõude suurus sõltub täituri poolt täitemenetluses sissenõutud summadest.
3.Avaldaja igakuiseks netosissetulekuks oli OÜ-lt G saadav juhatuse liikme tasu 724,31 eurot (neto) ja alates 01.01.2017 884,32 eurot (neto). Avaldaja igakuised vältimatult vajalikud kulutused on hinnanguliselt 695 eurot. Avaldajaga ühes leibkonnas elavad kolm alaealist last, kellest kaks on tema bioloogilised lapsed. Avaldaja varaks on 100% osalused äriühingutes osaühing S (registrikood XXXXXXXX) ja OÜ M (registrikood XXXXXXXXXXX) ning 95% osalus äriühingus OÜ B (kustutatud) ning pensionifondi osakud väärtusega 1726,60 eurot.
4.Vastuseks võlausaldaja seisukohale selgitas avaldaja, et on alates täitemenetluse alustamisest tasunud ise kohtutäituri arvelduskontole seisuga 30.11.2016 91,74 eurot. Kuna avaldaja pangakonto kasutamine on seoses arestiga raskendatud kantakse juhatuse liikme tasu avaldaja abikaasa MM arvelduskontole. Avaldaja töötasu oli alates 01.05.2016 900 eurot (bruto), millest peetakse kinni ja kantakse kohtutäituri arvelduskontole 15,29 eurot kuus.
5.Seoses võlausaldaja märkusega, et alates 08.04.2016 on avaldaja registreeritud OÜ C (XXXXXXXXXX) töötajana „VÕS lepingu“ alusel, selgitas avaldaja, et täidab vahetevahel lapsehoolduspuhkusel viibiva OÜ C juhataja, kelleks on avaldaja abikaasa MM, kohustusi vabatahtlikkuse alusel tasu saamata. Avaldaja leidis, et ümberkujundamiskava ei saa kuidagi nimetada ”hõlpsaks väljapääsuks ja võimaluseks oma kohustusi vältida” nagu seda leidis võlausaldaja. Võlgade ümberkujundamise 2(8)
avaldus vastab täielikult võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) tegelikele eesmärkidele, kuna praeguse ümberkujundamiskava kinnitamise puhul satub võlausaldaja oluliselt paremasse olukorda võrreldes avaldaja pankrotimenetlusega. Võlausaldaja seisukoht
6.Võlausaldaja ei nõustunud ümberkujundamiskavaga. Avaldaja võlgade ümberkujundamise avaldus ei vasta VÕVS-i eesmärkidele ja on pigem suunatud kohustuste täitmisest kõrvale hoidmisele. Võlgade ümberkujundamine taotletud viisil kahjustaks olulisel määral võlausaldaja huve ning võla vähendamine peaks vähemalt üldjuhul toimuma esmajoones kõrvalnõuete arvel.
7.Oma 11.11.2016 seisukohas märkis võlausaldaja, et ümberkujundamiskava täitmine ei ole avaldaja vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Avaldaja väidet, et tal on õnnestunud saavutada stabiilne finantsseis, ei toeta ükski esitatud tõend. Pigem järeldub esitatud tõenditest, et avaldaja võib olla püsivalt maksejõuetu. Puudub ülevaade avaldaja tegelikest sissetulekutest ja seetõttu ei saa võtta seisukohta kohtule esitatud ümberkujundamiskava vajalikkuse suhtes. Avaldaja ei ole perioodil 30.03.2011 kuni täitemenetluse alustamiseni tasunud võlgnevust. Pärast täitemenetluse alustamist perioodil 01.01.2016–28.08.2016 ei ole OÜ G enam juhatuse liikme tasu avaldaja arvelduskontole kandnud. Avaldaja on endiselt OÜ G juhatuse liige. Selgusetuks jääb, kas avaldaja ei saa enam juhatuse liikme tasu või kantakse see mõnele teisele arvelduskontole vältimaks võlausaldaja nõude rahuldamist täitemenetluses (022/2016/869). OÜ G 2015.aasta majandusaasta aruande ja avaldaja esitatud 2015. aasta tuludeklaratsiooni kohaselt on äriühingu kahest juhatuse liikmest tasu 700 eurot kuus saanud üksnes avaldaja. OÜ G majandusaasta aruandest lähtuvalt olid tööjõukulud 2015. aastal 327 165 eurot ning arvesse võttes töötajate arvu, oleks keskmiseks töötasuks äriühingus 1239,26 eurot. Alates 17.11.2015 ei ole OÜ G osanik enam avaldaja, vaid avaldaja ema ja isa VV ja QQ. Swedbank AS arvelduskonto väljavõttest nähtub, et saadud juhatuse liikme tasust 582,80 eurost on avaldaja tasunud MTÜ-le E 295 eurot kuus ühe oma ülalpeetava lapse koolituskulusid. Avaldaja sõnul lubavad tema sissetulekud säilitada „enda jaoks elatusmiinimumi ning ka elatada ära perekonnas kasvavad 3 alaealist last“. Võlausaldaja hinnangul on eelnimetatud väide ja esitatud tõendid vastuolus. Võlausaldaja hinnangul tuleb ümberkujundamiskava jätta kinnitamata tulenevalt VÕVS § 25 lg 1 p-st 2 ja p-st 3. Lisaks ei ole võlausaldaja hinnangul eluliselt usutav, et kahekordse kõrgharidusega avaldaja peaks töötama tasuta või 900 euro suuruse kuupalgaga tema enda kontrolli all olevates äriühingutes. Avaldaja haridustase võimaldab tal töötada kordades kõrgema palgaga. Ekspertarvamus
8.Ekspert ei arvestanud hinnangu andmisel avaldajale kuuluvate äriühingutega, kuna neil puudus aktiivne majandustegevus ning avaldajal on tema osalusega ettevõtetes kandev roll, mistõttu on ettevõtete võimalik väärtus ilma avaldaja panuseta (müümise korral) minimaalne. Seetõttu arvestas ekspert vaid avaldaja igakuise sissetulekuga, mis alates 01.01.2017 oli 884,32 eurot (neto). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 3(8)
kohaselt saaks avaldaja sissetulekust arestida maksimaalselt 67,32 eurot kalendrikuus. Võlgade ümberkujundamise kavas pakkus avaldaja igakuiseks makseks 200 eurot esimesed 60 kuud ja 300 eurot järgnevad 60 kuud.
9.Eksperdi hinnangul on käesoleval juhul keskseks küsimuseks see, kumma menetluse raames tuleks avaldajal kohustustest vabanemise eeldusena täita kohustustest suurem osa. Eksperdile teadaolevalt puudub avaldajal kohustuste täitmiseks muu vara peale igakuise sissetuleku (netosissetulek alates 01.01.2017 884,32 eurot). Avaldaja tegi ettepaneku vähendada kohustusi ning täita need 10 aasta jooksul. Vastavalt eksperdi kalkulatsioonile rahuldaks avaldaja pankrotimenetluses (kohustustest vabastamise menetluse raames) võlausaldaja nõuet 4039,20 euro ulatuses, seevastu võlgade ümberkujundamise kava kohaselt 31 726,60 euro ulatuses. Eelnevast ilmneb, et VÕVS-i alusel läbiviidav võlgade ümberkujundamine annaks võlausaldajale soodsama tulemuse võrreldes pankrotiseaduse (PankrS) kohase võlgadest vabastamise menetlusega tingimusel, et avaldaja sissetulek ei muutu.
10.Ekspert juhtis tähelepanu sellele, et võlausaldajad V ja QQ on nõus oma nõudest loobuma üksnes kava kinnitamisel. Mis tähendab kava kinnitamata jätmisel, et PankrS kohasesse võlgadest vabastamise menetlusse kaasatakse ka eelnimetatud võlausaldajad. Ekspert möönis, et üksnes laenu- ja käenduslepingud ei tõesta avaldaja kohustuse olemasolu V ja QQ ees.
11.Ekspert pidas võlgade ümberkujundamise kava seisukohalt oluliseks tuvastada kohtutäituri tasu nõude täpne suurus, kuna ümberkujundamise kavaga mittehõlmatud kohustuse täitmine võib ohustada avaldaja võlgade ümberkujundamise kava täitmist. Võlgade ümberkujundamise kavast võlausaldajate V ja QQ ning kohtutäitur Elin Vilippuse nõuete väljajätmine on eksperdi hinnangul kavas toodud selgituste kohaselt põhjendatud.
12.Ekspert nõustus kavaga hõlmatud võlausaldaja kahtlustega, et tehingud ja kokkulepped avaldaja ning avaldajaga seotud ettevõtete ja avaldaja lähikondsete VV ja QQ vahel on ebaselged. Eksperdi hinnangul tuleks enne kava kinnitamist kontrollida nimetatud võlausaldajate nõudeõiguse olemasolu. Ekspertarvamuse koostamise käigus jäi ebaselgeks avaldaja kohustuse suurus kohtutäitur Elin Vilippuse ees. Eksperdi hinnangul tuleks enne kava kinnitamist veenduda, et kohtutäituri nõue ei sea ohtu kava täitmist. Kontrollida tuleks avaldajale kuuluvate osaühingute viimaste aastate tehinguid, eesmärgiga selgitada välja, kas avaldaja on nimetatud osaühingutest saanud rahalisi vahendeid või muid hüvesid. See võimaldab eksperdi hinnangul saada vastus küsimusele, kas avaldaja senine käitumine oma kohustuste teenindamisel on olnud kooskõlas võlgade ümberkujundamise menetluse kohast kaitset vääriva isiku käitumisega. Puudutatud isiku 2 seisukoht
13.YY (puudutatud isik 2) taotles jätta võlgade ümberkujundamise avalduse läbi vaatamata või alternatiivselt kinnitamata.
14.Puudutatud isik 2 oli seisukohal, et esineb aluseid tehingute tagasivõitmiseks ja sellega avaldaja vara suurendamiseks. Väljaspool pankrotimenetlust ei ole võimalik hinnata, kas avaldaja vara oleks pankrotimenetluses võimalik suurendada. Puudutatud isik 2 oli 4(8)
kindel, et pankrotimenetluses saaksid võlausaldajad oma nõudeid rahuldada suuremas ulatuses kui võlgade ümberkujundamise menetluses. Avaldaja on teinud tahtlikult võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid ning vormistanud näilikke võõrandamistehinguid, et hoiduda kõrvale oma võlgade tasumisest. Puudutatud isik 2 nõustus eksperdi arvamusega, et enne võlgade ümberkujundamiskava kinnitamist tuleb lähemalt uurida avaldajale kuuluvate äriühingute viimaste aastate tehinguid ja tehinguid lähikondlastega.
15.Avaldaja esitatud laenulepingud ei tõenda laenu andmist, üksnes laenulepingust ei tulene tagasimakse kohustust. Avaldaja esitatud tõenditest nähtub, et ta võõrandas novembris 2015 oma vanemate aegunud nõude katteks oma osaluse OÜ-s G. Võõrandamine toimus 17.11.2015 lepinguga ning 47,5% osaluse hinnaks nimetati lepingus 26 025 eurot. Puudutatud isiku 2 poolt kohtule 13.11.2017 seisukoha lisana esitatud OÜ G 2016. aasta majandusaasta aruandest nähtuvalt oli 2015. aasta lõpus OÜ G omakapital 74 982 eurot ehk juba ainuüksi osaluse raamatupidamislik väärtus oli kõrgem lepingus nimetatud hinnast (millist hinda avaldaja tegelikkuses aga ei saanud, sest see tasaarvestati aegunud võlanõudega). OÜ G 2015. majandusaasta müügitulu oli 1 178 582 eurot ning 31.12.2015 seisuga oli äriühingul jaotamata kasumit 72 125 eurot ehk selgelt tegelik osaühingu osa väärtus oli kõrgem kui aruandes kajastatud raamatupidamislik nn likvideerimisväärtus. Osaühingu S osas ei esitanud avaldaja tõendit selle kohta, miks mais 2016 kanti 3000 eurot MM arvelduskontole. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
16.Harju Maakohus jättis avaldaja võlgade ümberkujundamise avalduse läbi vaatamata ning jättis menetluskulud avaldaja kanda.
17.Eksperdi arvamusest nähtub, et pankrotimenetluses rahuldataks võlausaldaja nõuet tingimusel, et avaldaja sissetulek ei muutu, 4039,20 euro ulatuses, seevastu ümberkujundamiskavaga pakub avaldaja nõude rahuldamise summaks 31 726,60 eurot. Seega tagatakse avaldaja poolt ümberkujundamiskavale vastu vaielnud võlausaldajale ümberkujundamiskava täitmisel nõude rahuldamine oluliselt suuremas ulatuses, kui tal oleks tõenäoliselt võimalik saavutada avaldaja pankrotimenetluses. Maakohus viitas Riigikohtu 17.06.2015 määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-70-15 ja leidis, et kohtul ei tule pankrotihinnangu andmisel arvestada vara suurenemisega tagasivõitmisel. Kohustuste ümberkujundamisekava kinnitamine on iseenesest võlausaldajale kasulikum.
18.Maakohus hindas avaldaja käitumist enne võlgade ümberkujundamiskava esitamist ja leidis, et OÜ G osaluse võõrandamisega V ja QQ-le aegunud käendusnõuete katteks tegi avaldaja tahtlikult tehingu, mis kahjustas teiste võlausaldajate huve ning see oli alus võlgade ümberkujundamise kava läbi vaatamata jätmiseks VÕVS § 28 lg 1 ja § 17 lg 2 p 7 alusel. Määruskaebus ja selle põhjendused
5(8)
19.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja kinnitada avaldaja võlgade ümberkujundamiskava vastavalt Harju Maakohtu 27.06.2017 määrusele.
20.Maakohtu järeldus, et avaldaja tegi OÜ G osaluse võõrandamisega tahtlikult tehingu, millega kahjustas teisi võlausaldajaid, ei ole maakohtu määruses jälgitav. Maakohus ei selgitanud, millele tuginedes ta leidis, et OÜ G osalus oli väärtuslik. Lisaks jättis maakohus hindamata avaldaja kohustuse väidetava aegumise küsimuse ega selgitanud miks ja millisel viisil saab reaalse nõude täitmist lugeda teiste võlausaldajate kahjustamiseks. Maakohtu seisukoht aegumise osas on avaldajale üllatuslik. Avaldaja selgitab, et QQ ja OÜ B (kustutatud) sõlmisid 18.08.2008 laenulepingu nr 080818, mille käendajaks oli käenduslepingu nr KL-080818-1 alusel avaldaja. VV ja OÜ B (kustutatud) sõlmisid 08.05.2008 laenulepingu nr 080508 ning 08.09.2009 laenulepingu nr 080909. Mõlema laenulepingu käendajaks oli käenduslepingute nr KL-080508-1 ja nr KL-080909-1 alusel avaldaja. Laenude reaalset väljamaksmist tõendas avaldaja arvelduskontode väljavõtetega juba maakohtu menetluses.
21.Maakohus ei analüüsinud aegumistähtaja võimalikku peatumist TsÜS § 158 lg 1 järgi ja see viis ebaõige lahendi tegemiseni. Menetluse edasine käik
22.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
23.Võlausaldaja ja puudutatud isik 2 vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Määruse põhjendused
24.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja kohtuasja materjalidega, leiab, et maakohtu määruse põhjendusi tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21 alusel täiendada, kuid määruskaebuses esitatud väited ei anna alust määruse resolutsiooni tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
25.VÕVS § 28 lg 3 sätestab, et kohus võib jätta avalduse läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb mõni alus, mille esinemisel ei pidanuks avaldust menetlusse võtma (VÕVS § 17), samuti kui selgub, et võlgnik peidab või raiskab oma vara, teeb tehingu, mis kahjustab võlausaldajate huve, või rikub oma kaasaaitamiskohustust või kui võlgnik jätab tasumata nõustaja või eksperdi tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. VÕVS § 17 lg 2 p 7 kohaselt kohus võib jätta võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmata, kui võlgnik on ilmselt tahtlikult teinud võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid.
26.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et avaldaja, võõrandades väärtusliku OÜ G (endine ärinimi OÜ V) osa, eelistas tehinguga üht võlausaldajat teistele ja tegi teadlikult võlausaldajaid kahjustava tehingu, kuid eeltoodud maakohtu määruse järelduse kujunemine ei ole maakohtu määruses jälgitav. Määruskaebuse sellekohane väide on õige ja maakohtu määruse põhjendusi tuleb vastava põhjendusega täiendada.
27.Avaldaja müüs 17.11.2015 oma osaluse (47,5%) OÜ-s G oma vanematele VV-le ja QQ-le (III kd, tl 7-9) nende nõuete täitmiseks 26 025 euro eest. Vastavalt Harju 6(8)
Maakohtu 22.12.2014 otsusele oli AS SEB Pank nõudest avaldaja vastu seisuga 15.08.2013 sissenõutav 240 041,22 eurot, millest põhivõlg oli 205 232,06 eurot, ja alates 15.08.2013 lisandus põhivõlale viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni. OÜ G osa väärtuslikkus väljendub selles, et tegemist on tegutseva ettevõttega, millel 2016. majandusaasta aruande andmetel oli jaotamata kasumit 80 692 eurot. Kasumliku osaühingu osanikuna oleks avaldajal olnud võimalus saada osa osaühingu kasumist (dividend) ning selle arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada suuremas ulatuses, kui oma osa võõrandamisega. Võõrandades oma osa kasumlikult tegutsevast osaühingust kahele võlausaldajale nende nõuete täitmiseks hinnaga, mis äriühingu tegevust arvestades oleks võinud olla kõrgem ja mille majandustegevuse käigus oleks olnud võimalik saada osa kasumist, kahjustas avaldaja teiste võlausaldajate huvisid.
28.VV ja QQ nõuete OÜ B vastu, mille täitmist käendas avaldaja, aegumise osas märgib ringkonnakohus järgmist. VV ja OÜ B vahelisest laenulepingust tulenev kohustus tuli täita 08.10.2008 ning QQ ja OÜ B vahelisest laenulepingust tulenev kohustus 21.09.2008. Viidatud kohustuste täitmisest oli OÜ-l B ja avaldajal õigus TsÜS § 142 lg 1 ja § 146 lg 1 ning VÕS § 149 lg 1 järgi alates 08.10.2011 ja 21.09.2011 keelduda. Seega ei olnud avaldajal 2015. aastal kohustust võõrandada talle kuulunud OÜ G osa aegunud nõuete katteks VV-le ja QQ-le. VV ja QQ nõuete aegumise käsitlemine maakohtu määruses ei saanud avaldajale tulla üllatusena, kuna 01.03.2017 kohtuistungil võlausaldaja esitas väite, et avaldaja poolt täideti OÜ G osa võõrandamisel aegunud nõudeid. Kohtule esitatud asjaolude põhjal ei nähtu aegumise katkemist TsÜS § 158 lg 1 mõttes. Määruskaebuse väited, et avaldaja oli laenajatele lubanud kohustused täita, kui B OÜ-l läheb majanduslikult paremini, ei tähenda, et B OÜ oleks nõuet tunnustanud TsMS § 158 lg 1 mõttes. Määruskaebuse esitaja väited on paljasõnalised ja konkreetsete asjaoludega seostamata. Eeltoodu tõttu oli põhjendatud jätta avaldus VÕVS § 28 lg 3 ja § 17 lg 2 p 7 järgi läbi vaatamata. Maakohtu määruse põhjendusi tuleb ringkonnakohtu poolt esitatud põhjendustega täiendada.
29.Kolleegium märgib, et tsiviilasja materjalide põhjal ei saa olla kindel, et kava täitmine osutuks tõenäoliseks. Võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärk on pakkuda ajutisse makseraskustesse sattunud füüsilistele isikutele võimalus ümber kujundada võlad, ületada makseraskused, vältida pankrotimenetlust, õppida toime tulema tulevikus tekkivate finantskohustustega ja taastada oma maksevõime. Seejuures tuleb arvestada ka võlausaldajate õigustatud huve (vt ka eelnõu 743 SE seletuskiri). Seda selgitas õigesti ka maakohus. Võlgade ümberkujundamise põhimõtteks on, et isik peab ise suutma välja pakkuda lahenduse oma võlgade tasumiseks ning võlausaldaja ja kohtud hindavad ning võimalusel kinnitavad selle. Menetluse eeldus on, et võlgnikul on või vähemalt saab olema mingi sissetulek, millest võlgasid katta ja huvi selle vastu, et vältida enda pankrotimenetlust. Avaldaja esitatud andmete põhjal on tema netotulu 884,32 eurot kuus ning vältimatuid kulusid 695 eurot kuus. Kolleegium märgib, et seega on avaldaja igakuise vaba rahajäägi suuruseks 189,32 eurot, mis ei võimalda avaldajal tasuda kavas ettenähtud 200 eurot kuus võlausaldajale.
30.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlusega seotud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse 7(8)
määrab maakohus kindlaks mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/
Jõustunud Riigikohtu 15.05.2019 määruses toodud muudatustega
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 19. novembri 2018. a määruse tsiviilasjas nr 2-1613034 resolutsioon muutmata, kuid täiendada õiguslikke põhjendusi.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud kassatsiooniastmes XX kanda.