lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-15-893/24

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 31.01.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-15-893/24
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
31.01.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1548
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
RVastS § 18 lg 2Taotluse läbivaatamineVangS § 1Seaduse reguleerimisalaHKMS § 104 lg 5Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 124 lg 2Kaebetähtaja kontrollimineHKMS § 152 lg 1Menetluse lõpetamise alusedHKMS § 155 lg 3Kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise kordHKMS § 200Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselHKMS § 71Seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene, Agu Timmi 31.01.2017, Tartu 3-15-893 Sulev Samoilovi kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise summas 1090 eurot väljamõistmiseks seoses nõuetele mittevastavates kinnipidamistingimustes hoidmisega Tartu Halduskohtu 30.06.2015. a otsus Sulev Samoilovi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Sulev Samoilov, esindaja vandeadvokaat Denis Piskunov Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

1.Jätta kaebaja kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 30.06.2015. a otsus ja lõpetada asja menetlus.
3.Tagastada kaebajale tema poolt tasutud riigilõiv summas 65,40 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Vangla registreeris 22.12.2014 Sulev Samoilovi esindaja Denis Piskunovi kahju hüvitamise nõude, milles ta taotles Tallinna Vangla halbade kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Tallinna Vangla andis 29.12.2014. a kirjaga S. Samoilovile 7-päevase tähtaja taotluses esineva puuduse kõrvaldamiseks. 30.12.2014 kõrvaldas S. Samoilov taotluses olnud puuduse, esitades vanglale oma esindaja volikirja. Tallinna Vangla jättis 09.03.2015. a otsusega nr 5-18/14/35657-2 S. Samoilovi kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 21.09.20263-26-2497/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 21.09.20263-26-1677/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.09.20263-26-2325/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.09.20263-25-3251/20Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.09.20263-26-2187/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.
08.04.2015 esitas S. Samoilovi esindaja D. Piskunov Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja mõista 1090 eurot inimväärikust alandavates kinnipidamistingimustes hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju katteks ning seadusjärgse määraga viivise kaebuse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

Kaebuse kohaselt viibis kaebaja Tallinna Vanglas perioodil 23.05.2013-10.09.2013 inimväärikust alandavates tingimustes. Kaebaja suhtes rikuti nimetatud perioodil Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-t 3. Lisaks ebapiisavale isiklikule ruumile kambris, tekkis kaebajale kahju ka 23 tundi ööpäevas lukustatud kambris hoidmisest tulenenud liikumispuudusest, ainult ühe 20-minutilise dušikorra võimaldamisest nädalas, kambrite vähesest kunstlikust valgustusest, puudulikust ventilatsioonist ning pesu pesemisest ja kuivatamisest tingitud kambrite niiskusest.

3.Tartu Halduskohus jättis 30.06.2015. a otsusega S. Samoilovi kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjendused: 1) Kaebaja oli vahistatu ja viibis ka vastuvõturežiimil, mistõttu hoidis vangla teda seaduspäraselt lukustatud kambris ja tal oli võimalik kambrist väljuda päevas vaid 1-tunnise jalutuskäigu jooksul. 2) Seaduse kohaselt tuleb kinni peetavale isikule võimaldada vähemalt üks kord nädalas saun, vann või dušš. Sooja vee tagamise kohustust kambris ei ole seadusandja ette näinud. Kaebaja ei ole väitnud, et tal jäi mõni duši all käimise kord saamata. 3) Kaebajale oli tagatud 1-l päeval 2,68 m 2, 3-l päeval 2,72 m2 ja kogu ülejäänud Tallinna Vanglas viibitud aja jooksul vähemalt 3,27 m2 suurune vaba põrandapind ning vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 6 lg-s 6 ühele kinnipeetavale ettenähtud põrandapinnast ei ole see enamiku ajast väiksem olnud ka juhul, kui arvestada kambri põrandapinna hulgast välja WC alla jääv pind. Kaebajale tagatud vaba pind ei olnud väiksem kui vastav õigusakt sellel ajal ette nägi. 4) Puudub alus kahelda vastustaja kinnituses, et avatava akna ja sundventilatsiooni olemasoluga oli loomuliku valguse ja värske õhu juurdepääs kambrisse tagatud. 5) Asja materjalidest ei nähtu, et kaebajal oli tervisega seotud probleeme või, et ta esitas vanglale pöördumisi seoses ruumipuuduse ja muude kinnipidamistingimustega ning need jäeti rahuldamata või tähelepanuta. 6) Eeltoodud järeldustel ei ole alust pidada vastustaja tegevust õigusvastaseks, mille eest oleks võimalik välja mõista hüvitist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4.S. Samoilov esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ning menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Halduskohus ei arvestanud Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikaga, mille kohaselt on põrandapind alla 3 m2 isiku kohta inimväärikust alandav. Fakt, et kaebajale tagati ruumi väheoluliselt alla 3 m 2, ei mõjuta rikkumise tuvastamist ja hüvitise määramist. 2) Halduskohus ei arvestanud Riigikohtu seisukohta, et isiku õiguste rikkumise ulatuse ja võimaliku kahjunõude hindamisel on tähtis silmas pidada, et kinnipidamisasutuse mittenõuetekohased tingimused võivad eraldi võetuna olla mõjult mõõdukad, kuid kogumis kahjustada isiku õigusi ja vabadusi olulisel määral. 3) Halduskohus ei võtnud arvesse kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid ja kasutas seetõttu ebaõigesti oma kaalutlusõigust. 4) Halduskohus arvestas põhjendamatult WC-aluse pinna kambri pindala hulka. Vastustaja andmetest nähtub, et WC-alust pinda mitte arvestades kambri pindala hulka, oli kaebajale tagatud põrandapinda üle 3 m 2 vaid 16-l päeval.
5.15.11.2016. a määrusega teavitas ringkonnakohus menetlusosalisi, et vaatab S. Samoilovi apellatsioonkaebuse läbi kirjalikus menetluses. Sama määrusega andis ringkonnakohus kaebajale võimaluse esitada kohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotlus hiljemalt 06.12.2016 ning Tallinna Vanglal tuli esitada ringkonnakohtule kaebaja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse saabumisel omapoolne seisukoht taotluse osas hiljemalt 14.12.2016. Menetluskulude nimekirja, kuludokumendid ja soovi korral muud täiendavad menetlusdokumendid tuli ringkonnakohtule esitada hiljemalt 06.12.2016.
6.Kaebaja ei esitanud ringkonnakohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust ega ka muid menetlusdokumente, mistõttu ei olnud ka vastustajal vajadust omapoolse seisukoha avaldamiseks.
7.11.01.2017. a määrusega teatas ringkonnakohus, et teeb asjas kohtulahendi avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu 31.01.2017.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja kaebuse esitamise tähtaeg tuleb jätta ennistamata ning Tartu Halduskohtu 30.06.2015. a otsus tuleb tühistada olenemata kaebaja apellatsioonkaebuse sisust ja lõpetada asja menetlus.
9.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 197 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses ning lg 2 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega. Kohtupraktikas on selgitatud, et ulatuses, milles esimese astme halduskohtu lahend on vaidlustatud, kontrollib ringkonnakohus otsuse seaduslikkust kõigist asja lahendamisel olulistest materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja tõendamisse puutuvatest aspektidest lähtudes (Riigikohtu 15.01.2014. a otsus nr 3-3-1-71-12, p 13.3; 13.11.2008. a otsus nr 33126-08, p 11; 11.03.2004. a otsus nr 3-3-1-8-04, p 24; 16.10.2002. a otsus nr 3314102, p 15). Seega on ringkonnakohtul käesolevas asjas õigus kontrollida, kas halduskohus on S. Samoilovi hüvitamiskaebuse õigesti menetlusse võtnud.
10.Asja materjalidest nähtuvalt on Tallinna Vangla registreerinud S. Samoilovi kahju hüvitamise nõude vanglale 22.12.2014. 29.12.2014 andis Tallinna Vangla kaebajale 7-päevase tähtaja taotluses esinenud puuduste kõrvaldamiseks. S. Samoilov kõrvaldas kahjunõudes olnud puudused 30.12.2014, misjärel jättis Tallinna Vangla 09.03.2015. a otsusega tema kahjunõude rahuldamata. Halduskohus menetles 08.04.2015 kohtule esitatud S. Samoilovi hüvitamis-kaebust, milles kaebaja palus mõista Tallinna Vanglalt välja mittevaralise kahju hüvitise seonduvalt inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega.
11.Hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumisel näeb vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 18 lg-st 1 tuleneb vanglale 2kuuline tähtaeg taotluse lahendamiseks. Kohtupraktikas on sedastatud, et VangS § 11 lg-s 8 toodud kohtueelse menetluse läbimise järgselt kohtusse pöördumisele kehtib RVastS § 18 lg-st 2 tulenev 30päevane tähtaeg. RVastS § 18 lg 2 reguleerib kohtusse pöördumist ka taotluse tähtaegselt lahendamata jätmise korral (Riigikohtu 08.10.2008. a määrus nr 3314108, p 9; 04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Seega peab kinnipeetav või vahistatu kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul vanglale esitatud taotluse läbivaatamiseks ettenähtud 2-kuulise tähtaja möödumisest. Kaebajal oli käesolevas asjas kohustus esitada halduskohtule kaebus, arvestades vanglale kahjunõude ja selles esinenud puuduste kõrvaldamise esitamise aega, hiljemalt 30.03.2015. Kaebaja on kaebuse halduskohtule esitanud 08.04.2015. Seega on S. Samoilov esitanud hüvitamiskaebuse halduskohtule mittetähtaegselt. Kaebuses ei ole kaebaja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust esitanud.
12.Ringkonnakohus andis kaebajale 15.11.2016. a määrusega (tl 72) võimaluse esitada ringkonnakohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotlus hiljemalt 06.12.2016. Tulenevalt HKMS § 71 lg-st 1, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebaja ega tema esindaja ei ole

esitanud ringkonnakohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotlust ega ka muid menetlusdokumente. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu tõttu tuleb jätta S. Samoilovi kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata, kuna kaebaja ei ole selleks taotlust esitanud. Juhindudes Riigikohtu 11.05.2016. a määrusest asjas nr 3-3-1-18-16, leiab ringkonnakohus, et kaebuse esitamise tähtaja arvestamisel tuleb lähtuda RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtajast ning antud juhul esitas kaebaja kaebuse halduskohtule tähtaega rikkudes. Kaebaja jättis kasutamata ringkonnakohtu 15.11.2016. a määrusega antud võimaluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ja vastavat taotlust ei esitanud. Kuna kaebaja ei ole kohtult kaebuse esitamise tähtaja ennistamist taotlenud, tuleb jätta S. Samoilovi kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata. Ringkonnakohus nendib, et S. Samoilovi esitas kaebuse halduskohtule mittetähtaegselt ja halduskohus võttis kaebuse ebaõigesti menetlusse ning tegi otsuse mittelubatava kaebuse suhtes.

13.HKMS § 200 p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 155 lg 3 ls 1 kohaselt kui kaebuse jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Kuna Tartu Halduskohus on menetlenud tähtaja rikkumisega esitatud kaebust, siis tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse.
14.Tartu Halduskohus jättis kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata ja andis kaebajale tähtaja riigilõivu summas 32,70 eurot tasumiseks (tl 17). Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 32,70 eurot (tl 22). Apellatsioonkaebuse esitamisel tasus kaebaja riigilõivu 32,70 eurot (tl 59), seega kokku on käesolevas haldusasjas kaebaja tasunud riigilõivu summas 65,40 eurot. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel, siis tagastatakse tasutud riigilõiv. Kuna ringkonnakohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel, siis tagastab ringkonnakohus kaebajale tema poolt käesolevas haldusasjas tasutud riigilõivu summas 65,40 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 04.09.20263-25-4515/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja