Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene, Agu Timmi 31.01.2017, Tartu 3-15-650 Rudolf Vassiljevi kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise summas 2670 eurot väljamõistmiseks seoses nõuetele mittevastavates kinnipidamistingimustes hoidmisega Tartu Halduskohtu 14.09.2015. a otsus Tallinna Vangla apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Rudolf Vassiljev, esindaja vandeadvokaat Denis Piskunov Vastustaja Tallinna Vangla
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse teatavakstegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla registreeris 04.12.2014 Rudolf Vassiljevi esindaja Denis Piskunovi kahju hüvitamise nõude, milles ta taotles Tallinna Vangla halbade kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Tallinna Vangla jättis 25.02.2015. a otsusega nr 5-18/14/33596-2 R. Vassiljevi kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
2.16.03.2015 esitas R. Vassiljevi esindaja D. Piskunov Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja mõista 2670 eurot inimväärikust alandavates kinnipidamistingimustes hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju katteks ning seadusjärgse määraga viivise kaebuse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kaebuse kohaselt viibis kaebaja Tallinna Vanglas perioodil 20.01.2012-14.11.2012 inimväärikust alandavates tingimustes. Lisaks ebapiisavale isiklikule ruumile kambris, oli
kaebajale ette nähtud päevas üks 1-tunnine jalutuskäik boksis, mille suurus jäi alla 15 m 2 ja mida jagati kõigi kambrikaaslastega. Riideid tuli pesta ja kuivatada kambris, mistõttu oli seal niiske ja rõske. Paljude kambrite seintel võis leida hallitust, millest saab järeldada, et ventilatsioon oli puudulik. Kambrite kunstlik valgustus ei vastanud nõuetele ning hügieeni eest hoolitsemiseks võimaldati ühte 20-minutilist duširuumi külastust nädalas ja seda olukorras, kus kambrites oli ainult külm vesi. Eeltoodud nõuetele mittevastavates kinnipidamistingimustes viibimisega tundis kaebaja end alandatuna. Tallinna Vangla rikkus kaebaja suhtes nimetatud perioodil Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-t 3.
3.Tartu Halduskohus rahuldas 14.09.2015. a otsusega R. Vassiljevi kaebuse osaliselt ja mõistis Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja 801 eurot mittevaralise kahju hüvitist ja riigilõivu 12 eurot. Otsuse põhjendused: 1) Vastustaja tegevus kaebaja kinnipidamisel oli õigusvastane osas, mil kaebaja isiklik ruum kambris jäi alla 3 m2. Kaebaja viibis kambrites, kes põrandapinda oli alla 3 m 2 kokku 267 päeva, mida saab pidada EIÕK art 3 rikkumiseks ning määrata kaebajale selle aja eest rahaline kompensatsioon 801 (3x267) eurot. 2) Kui kaebaja oleks pöördunud vangla poole taotlusega paigutada ta kambrisse, kus pinda ühe isiku kohta on rohkem kui 3 m2, ei oleks kaebaja saanud soovitud tulemust, kuna vangla on seisukohal, et põrandapinda võis olla vaidlusalusel perioodil ühe isiku kohta kambris 2,5 m2. 3) Kambris asuvat tualetti ja mööblialust pinda ei saa kambri põrandapinna määramisel arvesse võtta. 4) Muude kinnipidamistingimuste osas, peale ebapiisava vaba pinna kambris, ei ole põhjendatud mittevaralise kahju väljamõistmine. 5) Viivisenõue on alusetu, kuna viivise väljamõistmiseks puudub õiguslik alus. 6) Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 40 eurot. Kohus rahuldab kaebuse 30% ulatuses 2670 eurosest nõudest, mistõttu kuulub kaebaja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 12 eurot.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
4.Tallinna Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsus osas, millega kohus rahuldas kaebuse osaliselt ja mõistis Tallinna Vanglalt R. Vassiljevi kasuks välja hüvitise summas 801 eurot ja menetluskulu 12 eurot ning teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Halduskohus arvestas ebaõigesti WC-aluse pinna kambri pindala hulgast välja. Ruumi põrandapinna suuruseks on vastasseinte vaheline kaugus ehk ruumi üldpind. 2) Tallinna Vangla lähtus kuni 31.12.2013 kehtinud vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 6 lg-s 6 sätestatust ja tagas kuni 31.12.2013 kaebajale vähemalt 2,5 m2 põrandapinda. 3) Kaebaja oli Tallinna Vanglas paigutatud kambritesse, mis vastasid siseriiklikes õigusaktides sätestatud põrandapinna ruutmeetritele, mistõttu ei ole kaebajat inimväärikust alandavates tingimustes hoitud. 4) Halduskohus ei hinnanud tõendeid kogumis ja rikkus põhjendamiskohustust, kuna ei toonud välja miks muud kinnipidamistingimused ei kompenseeri ega tasakaalusta vähest põrandapinda ning miks ta omistab ühele asjaolule teistega võrreldes niivõrd suure kaalu. 5) Kaebajale väljamõistetud hüvitis on põhjendamatult suur.
5.15.11.2016. a määrusega teavitas ringkonnakohus menetlusosalisi, et vaatab Tallinna Vangla apellatsioonkaebuse läbi kirjalikus menetluses. Sama määrusega andis ringkonnakohus kaebajale võimaluse esitada kohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotlus hiljemalt 06.12.2016 ning Tallinna Vanglal tuli esitada ringkonnakohtule kaebaja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse saabumisel omapoolne seisukoht taotluse osas hiljemalt 14.12.2016. Menetluskulude nimekirja, kuludokumendid ja soovi korral muud täiendavad menetlusdokumendid tuli ringkonnakohtule esitada hiljemalt 06.12.2016.
6.Kaebaja ei esitanud ringkonnakohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust ega ka muid menetlusdokumente, mistõttu ei olnud ka vastustajal vajadust omapoolse seisukoha avaldamiseks.
7.11.01.2017. a määrusega teatas ringkonnakohus, et teeb asjas kohtulahendi avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu 31.01.2017.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja kaebuse esitamise tähtaeg tuleb jätta ennistamata ning Tartu Halduskohtu 14.09.2015. a otsus tuleb tühistada olenemata vastustaja apellatsioonkaebuse sisust ja lõpetada asja menetlus.
9.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 197 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses ning lg 2 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega. Kohtupraktikas on selgitatud, et ulatuses, milles esimese astme halduskohtu lahend on vaidlustatud, kontrollib ringkonnakohus otsuse seaduslikkust kõigist asja lahendamisel olulistest materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja tõendamisse puutuvatest aspektidest lähtudes (Riigikohtu 15.01.2014. a otsus nr 3-3-1-71-12, p 13.3; 13.11.2008. a otsus nr 33126-08, p 11; 11.03.2004. a otsus nr 3-3-1-8-04, p 24; 16.10.2002. a otsus nr 3314102, p 15). Seega on ringkonnakohtul käesolevas asjas õigus kontrollida, kas halduskohus on R. Vassiljevi hüvitamiskaebuse õigesti menetlusse võtnud.
10.Asja materjalidest nähtuvalt on Tallinna Vangla registreerinud R. Vassiljevi kahju hüvitamise nõude vanglale 04.12.2014. Tallinna Vangla jättis 25.02.2015. a otsusega tema kahjunõude rahuldamata. Halduskohus menetles 16.03.2015 kohtule esitatud R. Vassiljevi hüvitamiskaebust, milles kaebaja palus mõista Tallinna Vanglalt välja mittevaralise kahju hüvitise seonduvalt inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega.
11.Hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumisel näeb vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 18 lg-st 1 tuleneb vanglale 2kuuline tähtaeg taotluse lahendamiseks. Kohtupraktikas on sedastatud, et VangS § 11 lg-s 8 toodud kohtueelse menetluse läbimise järgselt kohtusse pöördumisele kehtib RVastS § 18 lg-st 2 tulenev 30päevane tähtaeg. RVastS § 18 lg 2 reguleerib kohtusse pöördumist ka taotluse tähtaegselt lahendamata jätmise korral (Riigikohtu 08.10.2008. a määrus nr 3314108, p 9; 04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Seega peab kinnipeetav või vahistatu kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul vanglale esitatud taotluse läbivaatamiseks ettenähtud 2-kuulise tähtaja möödumisest. Kaebajal oli käesolevas asjas kohustus esitada halduskohtule kaebus, arvestades vanglale kahjunõude esitamise aega, hiljemalt 04.03.2015. Kaebaja on kaebuse halduskohtule esitanud 16.03.2015. Seega on R. Vassiljev esitanud hüvitamiskaebuse halduskohtule mittetähtaegselt. Kaebuses ei ole kaebaja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust esitanud.
12.Ringkonnakohus andis kaebajale 15.11.2016. a määrusega (tl 96) võimaluse esitada ringkonnakohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotlus hiljemalt 06.12.2016. Tulenevalt HKMS § 71 lg-st 1, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebaja ega tema esindaja ei ole esitanud ringkonnakohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotlust ega ka muid menetlusdokumente. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu tõttu tuleb jätta R. Vassiljevi
kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata, kuna kaebaja ei ole selleks taotlust esitanud. Juhindudes Riigikohtu 11.05.2016. a määrusest asjas nr 3-3-1-18-16, leiab ringkonnakohus, et kaebuse esitamise tähtaja arvestamisel tuleb lähtuda RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtajast ning antud juhul esitas kaebaja kaebuse halduskohtule tähtaega rikkudes. Kaebaja jättis kasutamata ringkonnakohus 15.11.2016. a määrusega antud võimaluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ja vastavat taotlust ei esitanud. Kuna kaebaja ei ole kohtult kaebuse esitamise tähtaja ennistamist taotlenud, tuleb jätta R. Vassiljevi kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata. Ringkonnakohus nendib, et R. Vassiljev esitas kaebuse halduskohtule mittetähtaegselt ja halduskohus võttis kaebuse ebaõigesti menetlusse ning tegi otsuse mittelubatava kaebuse suhtes.
13.HKMS § 200 p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 155 lg 3 ls 1 kohaselt kui kaebuse jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Kuna Tartu Halduskohus on menetlenud tähtaja rikkumisega esitatud kaebust, siis tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse.
14.Tartu Halduskohus vabastas kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest osaliselt ja kohustas kaebajat tasuma riigilõivu 40 eurot (tl 16). Kaebaja tasus riigilõivu 40 eurot (tl 24). Tallinna Vangla oli apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest HKMS § 104 lg 10 alusel vabastatud. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel, siis tagastatakse tasutud riigilõiv. Kuna ringkonnakohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel, siis tagastab ringkonnakohus kaebajale tema poolt käesolevas haldusasjas tasutud riigilõivu summas 40 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.