lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-15-1494/28

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 24.01.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-15-1494/28
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
24.01.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1494
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Villem Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. jaanuar 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-15-1494

Haldusasi

AB kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks andma talle tutvumiseks kõik vangistust reguleerivad õigusaktid vene keeles

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 15. detsembri 2015. a otsus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – AB Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik

Menetluse alus ringkonnakohtus

AB apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta AB apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15. detsembri 2015. a otsus haldusasjas nr 3-15-1494 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 23. veebruaril 2017 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.
Tallinna Vanglas registreeriti 13.01.2015 AB venekeelne pöördumine nr 5-8/15/1373-1.
2.Tallinna Vangla tagastas 23.01.2015 AB-le võõrkeelse pöördumise kirjaga nr 5-8/15/13732 tõlkimise korraldamiseks. AB on varem esitanud vanglale eestikeelseid pöördumisi. Ta on

3-15-1494 läbinud 01.02.–30.11.2012 riigikeeleõppe tasemel A2 ning alustas ka õpet tasemel B1, kuid katkestas need omal soovil. Seetõttu ei ole põhjust haldusmenetluse seaduse (HMS) § 21 alusel tõlgi kaasamiseks. Seadusandlikud aktid ja nende ametlikud tõlked on saadavad Riigi Teatajas. Taotleja soovitud seadusandlike aktide venekeelseid ametlikke tõlkeid ei ole Riigi Teatajas avaldatud ning vanglal puudub võimalus neid väljastada.

3.AB esitas 23.02.2015 Tallinna Vanglale võõrkeelse vaide. Tallinna Vangla korraldas vaide tõlkimise eesti keelde. AB ei olnud nõus Tallinna Vangla poolt pöördumise 23.01.2015 kirjaga tagastamisega ning taotles, et talle esitataks kõik vangistusega seotud õigusaktid vene keeles. Vaide esitajal on õigus tutvuda vangistusega seotud õigusaktidega temale arusaadavas keeles.

Tallinna Vangla jättis 06.04.2015 vaideotsusega nr 5-15/15/6903-4 AB vaide rahuldamata.

Vangla ei jäta läbi vaatamata kinnipeetava võõrkeelset pöördumist, mis on esitatud õiguskaitsemenetluses (vaidemenetluses, kahju hüvitamise taotluse menetlus, täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise menetlus) ega süüteomenetluses. Vaide esitaja taotles talle vangistusseaduse (VangS), vangla sisekorraeeskirja ja teiste üldist laadi ning otsuste täitmise korraldamisega ja Tallinna Vangla vangistusega seotud õigusaktide vene keeles võimaldamist. Tegemist ei ole õiguskaitsemenetluses esitatud pöördumisega. Vaide esitajal on võimalik esitada vanglale pöördumisi eesti keeles. Vanglal puudub võimalus esitada taotlejale venekeelseid seadusandlikke akte, mida ei ole Riigi Teatajas avaldatud. Vajadusel selgitab inspektor-kontaktisik taotlejale vene keeles nende õigusaktide sisu. Kui see võimalus taotlejat ei rahulda, saab ta kasutada tõlketeenust pakkuvate ettevõtjate poole. Kohtult on võimalik taotleda riigi õigusabi, sh vene keeles.

5.AB esitas 04.05.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla kohustamiseks andma talle tutvumiseks kõik vangistust reguleerivad õigusaktid vene keeles. Kaebajal ei ole Tallinna Vanglas karistust kandes materiaalse olukorra tõttu võimalust kasutada tõlgi teenuseid omal kulul. Vangla ei täida põhiseaduse § 14 ja VangS § 14 lg-t 2. Õigus tutvuda vangistust reguleerivate õigusaktidega emakeeles tuleneb ka Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusega nr REC(2006)2 kinnitatud Euroopa vanglareeglistikust. Kaebaja seisukohti toetab ka õiguskantsleri soovitus nr 7-4/080940/0903300.

Tallinna Vangla palus jätta kaebus rahuldamata.

Tallinna Halduskohtu 15.12.2015 otsusega jäeti kaebus rahuldamata.

1) Kohustamiskaebus tuleb rahuldada, kui Tallinna Vanglal lasub kohustus õigusaktide venekeelsete tõlgete kinnipeetavatele andmiseks ning kaebuse esitajal on subjektiivne õigus saada kõikide vangistust reguleerivate õigusaktide venekeelseid tõlkeid. 2) Kaebaja on viibinud alates 06.10.2008 lühiajaliste eranditega Tallinna Vanglas. VangS § 14 lg 2 sätestab, et hiljemalt vanglasse saabumisele järgneval päeval kohtub kinnipeetav vanglateenistuse ametnikuga, kes selgitab kinnipeetavale tema õigusi ja kohustusi. Kinnipeetavale antakse kirjalik teave vangistuse täideviimist reguleerivate seaduste, vangla sisekorraeeskirjade ja kaebuste esitamise kohta. Selle nõude rikkumise kohta ei ole tõendeid esitatud.

2(5)

3-15-1494 3) Lisaks asjaolule, et kaebaja on 2012. a läbinud riigikeeleõppe taseme A2, on ta esitanud Tallinna Vanglale (muu hulgas ka eestikeelseid) pöördumisi, mis kinnitavad kaebaja teadlikkust oma õigustest. Seetõttu on alusetud kaebaja väited, et tema õigust olla teadlik vanglas kehtivatest õigusaktidest on rikutud. 4) Riigikeelt mittevaldavate kinnipeetavate isikute osas on õiguskantsler selgitanud 16.07.2012 seisukohas nr 7-4/120987/1203388 järgmist: „vanglal on kohustus teatud määral hoolitseda selle eest, et kinni peetavatel isikutel, kes küllaldaselt riigikeelt ei valda, oleks võimalik nende igapäevaelu enam mõjutavate üldkorralduste (eeskätt päevakavad jms aktid) sisust küllaldaselt aru saada. Vangla võib seda tagada kas nimetatud üldkorraldusi tõlkides või ka seeläbi, et inspektor-kontaktisikud või muud vanglateenistuse ametnikud selgitavad kinni peetavatele isikutele nende sisu.“ Kaebajale on pakutud eestikeelseid õigusakte ning vastustaja tagab eestikeelsete dokumentide sisust arusaamise sel viisil, et vajadusel annab inspektorkontaktisik suulisi selgitusi. 5) Tallinna Vanglale ei ole ühegi õigusaktiga pandud kohustust kinnipeetavatele isikutele õigusaktide võõrkeeles väljastamist ning kaebuse esitajal puudub subjektiivne õigus nõuda Tallinna Vanglalt temale vangistusalaste õigusaktide võõrkeeles väljastamist. 6) Tallinna Vangla on kaebajat ka korduvalt teavitanud sellest, et kaebaja soovitud õigusaktide ametlikke tõlkeid vene keelde Riigi Teatajas avaldatud ei ole ning nimelt eeltoodu on põhjuseks, miks kaebajale tema taotletud õigusaktide tõlgete väljastamisest on keeldutud. 7) Euroopa vanglareeglistik ei ole juriidiliselt siduv dokument. Selle p 38.3 võimaldab tõlkimiseks kasutada suulist tõlget.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8.AB apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 15.12.2015 otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada. 1) Tallinna Vanglas kehtivad õigusaktid ei ole kaebajale talle arusaadavas keeles teatavaks tehtud. Seetõttu ei saa kaebajalt nõuda nende järgimist. Põhjendus, et tagatud on suuline tõlge, on absurdne, arvestades õigusaktide mahtu. 2) Asjas tuleb arvestada õiguskantsleri soovitust nr 7-4/080940/0903300. Samuti on olemas Tartu Halduskohtu 19.02.2013. a otsus nr 3-12-2024 emakeele kasutamisest vanglas. Arvesse tuleb võtta ka EIK 28.04.2015 otsust asjas nr 53658/07 emakeele kasutamise kohta vanglas. 3) Euroopa vanglareeglistiku p 38.1 kohaselt tuleb võtta erilisi meetmeid, et rahuldada kinnipeetavate vajadusi, kes kuuluvad rahvus- ja keelevähemuste hulka. Vanglareeglistiku p 38.3 järgi rahuldatakse keelelisi vajadusi kvalifitseeritud tõlkide teenuste kasutamise kaudu ning selles karistusasutuses kasutatavas mitmes keeles trükimaterjali võimaldamise teel.
9.Tallinna Vangla palub jätta AB apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja jääb oma varasemate seisukohtade juurde. 1) Apellant on korduvalt viibinud vanglas ja kannab praegust vangistust alates 14.09.2008, valdab teatud määral eesti keelt tasemel A2 ning on vanglale varasemalt esitanud enda õiguste kaitseks eestikeelseid pöördumisi. Seetõttu ei ole eluliselt usutav, et apellant ei ole teadlik

3(5)

3-15-1494 vangistust reguleerivate õigusaktide sisust. Lisaks on talle tagatud inspektor-kontaktisiku abi, kes vajadusel abistab teda eestikeelsete dokumentide sisust arusaamisel. 2) Mitte ühestki õigusaktist ei tule vanglale kohustust väljastada kinni peetavatele isikutele õigusakte võõrkeeles. Euroopa vanglareeglistik on üksnes soovitusliku iseloomuga dokument, millest ei tulene kaebajale subjektiivset õigust. Vangla tegevus ei ole vastuolus õiguskantsleri soovitusega nr 7-4/080940/0903300. Viide Tartu Halduskohtu 19.02.2013 otsusele haldusasjas nr 3-12-2024 on asjakohatu, sest see puudutas kinnipeetava taotluse tagastamist ilma tõlkimiseks tähtaega andmata. Samuti ei ole asjakohane viide EIK lahendile asjas nr 53658/07, kuna see käsitleb kirjade tõlkimist kinnipidamisasutuses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10.Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus järgib halduskohtu otsuse põhjendusi ega pea vajalikuks neid korrata, kuid märgib täiendavalt järgmist.
11.Euroopa Nõukogu keelemapi kohaselt tähendab A2 tasemel keeleoskus, et isik suudab lugeda väga lühikesi lihtsaid tekste ja leida eeldatavat spetsiifilist informatsiooni lihtsatest igapäevatekstidest. Kaebaja enda keeleoskus ei ole seetõttu piisav, et täiel määral aru saada õigusalastest tekstidest, mis reguleerivad vanglas kinnipidamist. Selline keeleoskus, mis on kaebajal võimaldanud aga varem nii vastustajale kui kohtutele eesti keeles seisukohti esitada, kinnitab aga, et kaebajal puudub vajadus oma õigustest arusaamiseks kõikide vangistust reguleerivate õigusaktide venekeelsete kirjalike tõlgete saamiseks.
12.VangS § 14 lg 2 näeb ette, et hiljemalt vanglasse saabumisele järgneval päeval kohtub kinnipeetav vanglateenistuse ametnikuga, kes selgitab kinnipeetavale tema õigusi ja kohustusi. Kinnipeetavale antakse kirjalik teave vangistuse täideviimist reguleerivate seaduste, vangla sisekorraeeskirjade ja kaebuste esitamise kohta. Sätet tuleb mõista nii, et vangla kohustus on teavitada kinnipeetavat tema õigustest ja kohustustest talle arusaadaval viisil, sh arusaadavas keeles. Seda kinnitab ka asjakohane õiguskirjandus (nt A. Aedmaa jt, Haldusmenetluse käsiraamat, Tartu 2004, lk 167). Suuliselt õiguste selgitamine ja vajadusel vanglaametniku poolt täiendava suulise tõlke andmine on sobivad ja piisavad viisid, kuidas tagada eesti keelt ebapiisaval tasemel oskavale kinnipeetavale õigusaktide nõuete selgitamine ka olukorras, kus kinnipeetaval endal rahalised vahendid tõlke korraldamiseks puuduvad.
13.Õiguskantsler selgitas 16.05.2012 kirjas nr 7-4/120704/1202392, et põhiseadusega ei ole vastuolus lahendus, kus riik ei taga kõigi riigi poolt kinni peetavale isikule edastatavate dokumentide kirjalikku tõlget talle arusaadavasse keelde ja kompenseerib seda inspektorkontaktisikute selgitustega dokumentides öeldu kohta. Halduskohus luges õigesti põhistatuks, et kaebaja oskab mingil määral riigikeelt. Sellises olukorras on suulise tõlke korraldamine vangistust reguleerivate õigusaktide sisu kohta õiguspärane, sest tõlkimisvajadus ei ole täielik ning kaebaja on suuteline nõuete sisust suulise tõlke järel aru saama ilma igakordselt emakeelset teksti uuesti lugemata.
14.Vastustaja märgib õigesti, et EIK 14.04.2015 otsus asjas Çalan jt vs Türgi (avaldused nr 53658/07 jt) ei ole asjassepuutuv, sest käsitleb kinnipeetavate õigust pidada emakeelset kirjavahetust, st suhtlust teiste üksikisikutega, mitte vanglaga. Samuti ei ole asjassepuutuv viidatud Tartu Halduskohtu otsus, sest see käsitleb küsimust kinnipeetava poolt võõrkeelsete dokumentide esitamisest, praegusel juhul on vaidluse all aga vangla poolt venekeelsete dokumentide väljastamise kohustus.

4(5)

3-15-1494

15.Eeltoodud põhjustel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
16.Apellant oli kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. Tallinna Vangla teatas vastuses apellatsioonkaebusele, et tal menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe

(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium