lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-2575/6

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 24.01.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-2575/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
24.01.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
975
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

24. jaanuar 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2575

Haldusasi

A.N.i kaebus Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks (et suhtlemine kontaktisikuga toimuks privaatselt vestlusruumis)

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada A.N.i kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD

1.A.N. esitas 12.12.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Õigusvastane tegevus seisneb kaebaja hinnangul selles, et kontaktisikud käivad probleemidest rääkimas kambris või kambri ukse taga läbi luugi. Kuna kõik teised kuulavad pealt, siis puudub konfidentsiaalsus. Kaebaja leiab, et suhtlemine kontaktisikuga peaks toimuma vestlusruumis privaatselt. Kaebuse kohaselt on kaebaja eesmärgiks EIK ja ÜRO poole pöördumine.
2.13.01.2017 kohtunõudega küsis kohus Tallinna Vanglalt kaebuse asjaolude kohta täiendavat informatsiooni. Seejuures palus kohus teatada, kas A.N. on kaebuse esemeks olevate küsimustega seonduvalt Tallinna Vangla poole pöördunud. Vangla vastas kohtunõudele 19.01.2017 (tl 4-6) ja täpsustavalt 20.01.2017 (10-14).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTU PÕHJENDUSED

3.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.
4.Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. HKMS § 38 lg 4 sätestab, et tuvastamiskaebuses peab kaebaja selgitama, miks on kaebuse esitamine vajalik

3-16-2575

kaebaja õiguste kaitseks. Antud juhul tähendab see seda, et kaebaja peab kaebuses selgitama, kuidas kohtu poolt vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine aitab kaebajat tema õiguste kaitsel. Lisaks eeltoodule sätestab HKMS § 45 lg 2 kaebeõiguse piiranguna, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

5.Viidatud normide sõnastusest tulenevalt on seadusandja eesmärk suunatud tuvastamiskaebuse esitamise võimaluste kitsendamisele. Isiku huvi tuvastamiskaebuse esitamise suhtes ei saa olla üksnes huvi veenduda toimingu õigusvastasuses.
6.Kohus leiab, et praegusel juhul on kaebaja eesmärgi saavutamiseks, st Tallinna Vangla kohustamiseks viima kõik visiidid (sh inspektor-kontaktisikuga) läbi vestlusruumis, tõhusam esitada kohtule kohustamiskaebus. Üksnes vangla vastava tegevuse õigusvastasuse tuvastamine sellist kohustust vanglale kaasa ei too. Seega ei ole tuvastamisnõude esitamine praegusel juhul lubatav ( HKMS § 45 lg 2).
7.Kohus leiab, et tõhusama nõude esitamine praeguses kohtumenetluses (kaebuse nõude muutmine) ei ole ka võimalik, kuna kaebaja pole läbinud sellise nõude esitamise eelduseks olevat kohustuslikku kohtueelset menetlust. Tallinna Vangla 20.01.2017 täpsustavast vastusest kohtunõudele selgub, et 05.12.2016 registreeriti Tallinna Vanglas A.N.i taotlus nr 5-8/16/2780-1, milles isik soovis, et kõik visiidid (inspektor-kontaktisik, meedik, sotsiaaltöötaja, psühholoog) toimuksid vestlusruumis. 16.12.2016 vastusega nr 5-8/16/27280-2 jättis vangla taotluse rahuldamata. Vangla kinnitusel ei ole A.N. vastuskirja peale vaiet esitanud. Vangistusseaduse § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kaebusest ja asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks vangla 16.12.2016 vastuskirjale nr 58/16/27280-2 vaide esitanud ja vangla selle kohta vaideotsuse teinud. Oma õiguste tõhusaks kaitseks oli kaebajal võimalik vaie esitada ja alles pärast vaide lahendamist (st kui vaie jäetakse rahuldamata või vaide lahendamise tähtaja möödumisel) tekiks kaebajal õigus pöörduda kohustamiskaebusega halduskohtu poole. Käesoleval juhul on kohustamisnõude eeldusels olev kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata.
8.Tallinna Vangla 19.01.2017 vastusest kohtunõudele selgub, et Tallinna Vangla I üksuses, kus kaebaja viibib, teevad inspektor-kontaktisikud üldjuhul ringkäike, mille käigus käivad kõigi neile määratud kinnipeetavate juures, paar korda nädalas. Kinnipeetavad saavad siis tekkinud murede ja probleemidega vahetult kontaktisiku poole pöörduda. Üldiselt toimub sellistel ringkäikudel suhtlus läbi avatud toiduluugi. Juhul, kui kinnipeetav soovib ametnikuga konkreetsel delikaatsel teemal privaatselt rääkida, toimub vestlus privaatselt ning seda tehakse enamasti kontaktisiku kabinetis. Kõik pikemad ja põhjalikumad vestlused, nt enne riskihindamise koostamist jms, viiakse läbi privaatselt. Samas on kinnipeetaval võimalik esitada kontaktisikule pöördumisi ka kirjalikult. Ühestki õigusaktist ei tulene vanglale kohustust ega ka kinnipeetavale õigust nõuda, et suhtlus kontaktisikuga toimuks üksnes privaatse vestluse vormis. Lisaks on vangla selgitanud, et kaebaja kontaktisik Kaarel Aupajult

2(3)

3-16-2575

saadud informatsiooni kohaselt keeldub A.N. alates 2016. aasta lõpust ametnikuga suhtlemast ning seda olenemata asjaolust, et kõikidel ringkäigu päevadel (enamasti esmaspäeval ja reedel) käib kontaktisik kaebaja juures. K. Aupaju selgituste kohaselt keeldub A.N. tulemast toiduluugi juurde ja ei soovi ametnikuga üldse vestelda, sh keeldus kaebaja ka 2016. aasta lõpus riskihindamise tarbeks kaebaja kohta koostatud iseloomustuse tegemiseks ametnikuga privaatselt vestlemast.

9.Eeltoodust nähtub, et kuna ühestki õigusaktist ei tulene vanglale kohustust ega ka kinnipeetavale õigust nõuda, et suhtlus kontaktisikuga toimuks üksnes privaatse vestluse vormis ning arvestades asjaolu, et A.N. on ise keeldunud temale määratud inspektorkontaktisikuga igasugusest suhtlemisest, sh privaatsest vestlusest, ei saa Tallinna Vangla tegevus inspektor-kontaktisikuga suhtlemise tagamisel kuidagi olla kaebaja õigusi rikkunud, mistõttu puudub kaebajal õigus vangla tegevuse vaidlustamiseks ja kaebus on perspektiivitu.
10.Kaebaja viitab tuvastamisnõuet esitades ka soovile pöörduda tulevikus EIK ja ÜRO poole. Kohus leiab, et ka nimetatud alusel ei ole tuvastamisnõue lubatav, kuna pelgalt soov pöörduda hiljem EIK ja ÜRO poole ei põhjenda, miks on tuvastamiskaebuse esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik ( HKMS § 38 lg 4).
11.Et tuvastamiskaebuse esitamine ei ole lubatav ning praeguses kohtumenetluses ei ole võimalik kohustamiskaebusele kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu üle minna, kuulub kaebus läbivaatamatult tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
12.HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
13.Kuna kohus tagastab kaebuse, ei võta kohus seisukohta riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse osas. Samuti puudub vajadus lahendada muid kaebuses esitatud menetluslikke taotlusi.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium