Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 18.01.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number: 3-17-17/9
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 18.01.2017
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1025

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

M ÄÄR US

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

18.01.2017, Tartu

Haldusasja number

3-17-17

Haldusasi

I.A. kaebus Tartu Vangla 02.12.2016. a käskkirja nr 61/1283 ja 02.01.2017. a vaideotsuse nr 1-11/756-2 tühistamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 11.01.2017. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

I.A. määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja I.A. Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta I.A. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11.01.2017. a määrus e resolutsiooni p 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Vangla kohaldas 02.12.2016. a käskkirjaga nr 6-1/1283 I.A. suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Käskkirja kohaselt oli I.A. 02.12.2016 kella 8.30 ajal kasutanud füüsilist vägivalda kaaskinnipeetava T. Tederi suhtes. Vangla märkis, et I.A. t on hinnatud kõrgohtlikuks avalikkusele ja ohtlikuks vangidele ning talle on ka varasemalt sarnastel põhjustel kohaldatud julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Tema ohtlikkust suurendab asjaolu, et ta ei ole võime line kasutama juba varasemalt sotsiaalprogrammis „Agressiivsuse asendamise treening“ õpitud teadmisi ning jätkab vägivalla kasutamist. Vangla märkis, et I.A. ei ole nimetanud ühtegi süüd välistavat asjaolu ning tema ohtlikkus võib väljenduda igal ajahetkel, mida ei ole võima lik ennetada.

Sarnased lahendid

Korrakaitse

4.Tartu Halduskohus jättis 11.01.2017. a määrusega rahuldamata I.A. taotluse riigilõ ivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel (resolutsiooni p 1) ning jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale kaebuse puuduse kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu 15 euro tasumiseks 10 päeva määruse jõustumisest arvates. Kohus märkis, et käsitleb kaebaja nõuet Tartu Vangla 02.12.2016. a käskkirja nr 6-1/1283 ja 02.01.2017. a vaideotsuse nr 1-11/756-2 tühista mise nõudena. Kohus asus seisukohale, et riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud. Kohus leidis, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on õigustatud, arvestades, et I.A. ei eita kaebuses intsidendi toimumist ja kaaskinnipeetava löömist, ka on ta 20.12.2016. a seletuskirjas tunnistanud, et peale T. Tederi ja A. Korkunovi vahelist sõnavahetust teleri pärast sisenes ta T. Tederi kambrisse ja proovis teda lüüa, mille peale T. Teder ta kambrist välja tõukas ning on ka vaide lisas viidanud oma vägivaldsele iseloomule. Kohus märkis, et vanglal on kohustus tagada vangla julgeolek ja vähendada riski vanglas viibivate isikute elule ja tervisele ning täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õigusrikkumise ärahoidmiseks. Kohus tõi välja, et Tartu Vangla 02.01.2017. a vaideotsusest nähtub, et vangla on teadlik I.A. psühhiaatri poolt diagnoositud haigustest ja kaebaja saab vajalikku ravi. Kohus märkis, et kuigi kaebajale ei võimaldatud eesti keele kursustest osavõttu, tagati talle võimalus sooritada eesti keele B-2 taseme lõpueksam, mille kaebaja 80% tulemusega sooritas. Kohtu hinnangul ei nähtu kaebusest selliseid põhjendusi, mis annaksid alust kahelda vaidlustatud käskkirja ja vaideotsuse õiguspärasuses, millest tulenevalt ei ole alust eeldada, et kaebaja kavandatav menetluses osalemine on edukas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 111 lg 1 mõttes, mistõttu ei kuulu kaebaja taotlus riigilõivu tasumise st vabastamiseks rahuldamisele.

8.Tartu Halduskohus on õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalis e le menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega HKMS § 111 lg-st 1 tulenevalt välistavad haldusasjas menetlusabi andmise riigilõivu tasumiseks nii füüsilise isiku võime riigilõivu tasuda kui ka kaebusel puuduvad eduväljavaated. Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda menetluskulusid tasuda, isikule menetlusab i ei anta. Ka on kohtupraktikas sedastatud, et riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik (Riigikohtu 04.05.2011. a määrus nr 3-3-1-11-11, p 11). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Kaebuses viidatud asjaoludel on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ka määruskaebuses esitatud väited alust asuda halduskohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale ja tühistada halduskohtu määrus. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et puudub alus kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kaebaja määruskaebuses esitatud väide viha juhtimise kursusele minemise takistamise kohta on ringkonnakohtu hinnangul ebausutav, kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt on senise menetluse raames kaebaja esitanud üksnes väite eesti keele kursusel osalemise mittevõimaldamise kohta, mille üle vaidlust ei ole, kuna vangla on seda ka kinnitanud. Samas nähtub vaidlustatud käskkirjast, et kaebaja on varasemalt osalenud sotsiaalprogra mmis „Agressiivsuse asendamise treening“ (tl 22p). Eeltoodule ei ole kaebaja ka määruskaebuses vastu vaielnud.