Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Maili Lokk ja Agu Timmi 17.01.2017, Tartu 3-15-2141 J.A. kaebus Sotsiaalkindlustusameti 14.05.2015. a otsuse nr P12417 osaliselt ja 27.07.2015. a vaideotsuse nr 1.1-10/68 täielikult tühistamiseks, pensioniõigus lik u staaži koosseisus ametniku staaži tuvastamiseks ning asja uuele lahendamisele kohustamiseks Tartu Halduskohtu 17.12.2015. a otsus Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja J.A. Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 17.12.2015. a otsus ja teha uus otsus, millega jätta J.A. kaebus täies ulatuses rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 16.02.2017 (HKMS § 212 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sotsiaalkindlustusamet (SKA) määras 14.05.2015. a otsusega nr P12417 J.A. le ennetähtaegse vanaduspensioni 30 kuud enne vanaduspensioni vanusesse jõudmist. Pensioni määramisel on arvestatud pensionistaaži 43 aastat, 3 kuud ja 3 päeva, sellest ametniku staaži 0. 27.07.2015. a vaideotsusega nr 1.1-10/68 jättis SKA 14.05.2015. a otsuse peale esitatud vaide rahuldamata.
2.J.A. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse SKA 14.05.2015. a otsuse nr P12417 osaliselt ja 27.07.2015. a vaideotsuse nr 1.1-10/68 täielikult tühistamiseks, pensioniõigusliku staaži
koosseisus ametniku staaži tuvastamiseks ning asja uuele lahendamisele kohustamiseks. Kaebuse kohaselt ei arvestatud pensionistaaži koosseisus kohaliku omavalitsuse ametniku ja riigiametniku staaži kokku 11 aastat 4 kuud ja 27 päeva, millest tulenevalt on kaebajal õigus 10%-lisele pensionilisale. SKA otsus on pensionistaaži arvestamise osas motiveerimata, sest sellest ei nähtu, miks pole vaatamata lisatud tõenditele ametnik u staaži arvestatud. Vaideotsus on samuti vajalik tühistada, kuna ametniku pensionistaaži ja sellest tuleneva 10 %-lise pensionilisa arvestamata jätmise põhjused selgusid alles vaideotsusest. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) varasema redaktsiooni ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) erinevatele sätetele ning Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-72-03 seisukohtadele tuginedes ei saa nõustuda SKA järeldustega, et kohaliku omavalitsuse volikogu esimees polnud ametnik ja kaebaja ei ole pärast 01.01.1996 ametnikuna teenistuses olnud. Vinni Vallavalits use arhiiviteatisest ja tööraamatust nähtub, et kaebaja oli perioodil 30.06.1987-31.10.1990 ametis Vinni Küla RSN Täitevkomitee esimehena, perioodil 01.11.1990-31.07.1992 Vinni vallava ne m ja volikogu esimees, perioodil 01.08.1992-28.10.1993 Vinni Vallavalitsuse õigusnõunik, perioodil 29.10.1993-27.04.1994 Vinni Vallavolikogu esimehena palgalisel ametikoha l, perioodil 28.04.1994-30.11.1995 teenistuses riigiametnikuna Lääne-Viru maakonna Maksuameti direktori ametikohal, alates 28.04.1994 Vinni Vallavolikogu esimehe na mittepalgalisel ametikohal ja 31.10.1996-25.10.1999 ametis palgalise Vinni Vallavoliko gu esimehena.
HALDUSKOHTU LAHEND
3.Tartu Halduskohus tühistas 17.12.2015. a otsusega SKA 14.05.2015. a otsuse nr P12417 osas, millega jäeti arvestamata ametniku staaž ja teostamata sellest lähtuv pensioni suurendamine (resolutsiooni p 1), tühistas SKA 27.07.2015. a vaideotsuse nr 1.1-10/68 (resolutsiooni p 2), tegi SKA-le kohustuseks vaadata J.A. i teenistusstaaži ja selle alusel pensioni suurendamise küsimused kohtuotsuse jõustumisel uuesti läbi (resolutsiooni p 3) ning jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 4). Halduskohtu otsuse kohaselt seisneb vaidlus selles, kas kaebajal on õigus kehtiva ATS § 113 lg-s 7 kehtestatud riikliku vanaduspensioni suurendamisele teenistusstaaži alusel. Alates 01.04.2013 kehtiva ATS § 113 lg 2 näeb ette, et isikul, kellel on selle seaduse jõustumise ajaks täitunud vajalik teenistusstaaž riikliku vanaduspensioni suurendamiseks varem kehtinud ATS-i alusel, säilib õigus saada vanaduspensioni suurendust ja tema riiklikku vanaduspens io ni suurendatakse vastavalt sama paragrahvi lg-le 7. Nimetatud lõige sätestab, et 10-15 aastase staaži puhul suurendatakse vanaduspensioni 10 % võrra. Kuni 31.03.2013 kehtinud ATS-is olid samad määrad kehtestatud § 57 lg-s 2. 01.01.1996 jõustunud ja kuni 31.03.2013 kehtinud ATS § 1 lg 1 kohaselt loeti kohaliku omavalitsuse ametiasutuses töötamine avalikuks teenistuseks. ATS § 2 lg 3 p-st 1 ja § 6 lg-test 1 ja 2 tulenevalt oli kohaliku omavalitsuse ametiasutuseks muuhulgas valla- ja linnavoliko gu kantselei ning kohaliku omavalitsuse ametnikuks selle koosseisus ette nähtud ametikoha le nimetatud või valitud isik. ATS § 12 lg 4 kohaselt laienes see seadus juhul, kui avalikku teenistust reguleerivate eriseadustega ei sätestata teisiti ka ametnikele, keda pole sama paragrahvi lg-tes 2 ja 3 eraldi nimetatud. Volikogu esimehe ametikohta osundatu ei sisaldanud ning avaliku teenistuse seaduse laienemist sellele ametikohale ei välista ka vastava ametiga seonduvat reguleeriv kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Seega on volikogu esimees kohaliku omavalitsuse ametnik. ATS § 12 lg 2 p 4 sätestas küll, et nimetatud seadus ei laiene kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetele, kuid nimetas samas, et §-d 1-4, 6, 9, 10, 40–43, 76, 153–156 ja 159 on neile erandkorras siiski kohaldatavad. Kuna osa neist, sealhulgas ka vastustaja seisukoha aluseks olevad § 2 lg-d 1 ja 3 ning § 6 lg 1 reguleerivad ametiasutuse, avaliku teenistuja ja ametnik u mõistet, on nimetatud sätetest tulenevalt avalikus teenistuses olevaks ametnikuks ka kohaliku omavalitsuse volikogu liige.
Kuni 31.03.2013 kehtinud ATS § 153 lg 1 kehtestas, et kohaliku omavalitsuse volikogu liik me volituste aeg ning teenistuse aeg kohaliku omavalitsuse ametiasutustes ametniku, abiteenistuja või koosseisuvälise teenistujana arvatakse teenistusstaaži hulka. Selle seaduse rakendamist reguleerinud § 182 lg-d 1, 2 ja 3 aga nägid ette, et isiku puhul, kes oli seaduse jõustumis e l teenistuses, võetakse § 153 lg 1 sätestatud tegevuse hulgas arvesse ka enne selle seaduse jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes töötatud aeg. Külade täitevkomiteed on nimetatud sätte alusel Vabariigi Valitsuse 02.01.1996. a määruse nr 1 kohaselt endise Eesti NSV ametiasutused, kus töötamise aega sai arvata avaliku teenistuse staaži hulka. Kuna kaebaja oli 15.06.2015. a arhiiviteatisest nähtuvalt ajavahemikul 01.11.1990-20.10.2002 Vinni Vallavolikogu liige, oli ta eelnevalt juba esitatud järeldustel avaliku teenistuse seaduse jõustumise hetkel ehk 01.01.1996 kohaliku omavalitsuse teenistuses. Seega oli tal vanaduspensioni suurendamist võimaldav teenistusstaaž olemas, sest selle hulka tuli arvata nii arhiiviteatisest nähtuv Vinni Vallavolikogu esimehe palgalisel ametikohal töötamine kui ka aeg, mil ta oli Vinni Küla RSN Täitevkomitee esimees.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.SKA esitas Tartu Halduskohtu 17.12.2015. a otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt säilib 01.04.2013 jõustunud ATS § 113 lg 2 kohaselt isikul, kellel on seisuga 01.04.2013 täitunud vajalik teenistusstaaž riikliku vanaduspensioni suurendamiseks kehtetu ATS alusel, õigus riikliku vanaduspensioni suurendamisele sõltuvalt teenistusstaa ž i pikkusest. Kehtetu ATS jõustus 01.01.1996 ja selle § 57 lg 1 kohaselt on õigus riiklik u vanaduspensioni suurendamisele ametnikul sõltuvalt teenistusstaaži pikkusest kooskõlas sama seaduse § 57 lg-ga 2. Kehtetu ATS § 12 lg 2 p 4 kohaselt ei laiene kehtetu ATS, välja arvatud §-d 1–4, 6, 9, 10, 40–43, 76, 153–156 ja 159, kohaliku omavalitsuse liikmetele. Seega ei laiene kehtetu ATS § 57 lg 2 kohaliku omavalitsuse liikmele, s.h esimehele, ja sellest tulenevalt ei kuulu ka kohaliku omavalitsuse liikme vanaduspension ATS § 57 lg 2 alusel suurendamisele. Kohaliku omavalitsuse volikogu liige ega esimees ei ole ametnikud kehtetu ATS § 6 lg 1 mõttes. Seisukohale, et kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks oleku aja eest riiklikk u vanaduspensioni kehtetu ATS § 57 lg 2 alusel ei suurendata, on asunud ka Riigikohus lahendi nr 3-3-1-4-15 p-s 17. Kehtetu ATS jõustus 01.01.1996 ja sellest tulenevalt tekkis ametnikul õigus vanaduspens io ni suurendamisele kehtetu ATS § 57 lg 2 alusel alates 01.01.1996. Seega on õigus vanaduspensioni suurendamisele kehtetu ATS § 57 lg 2 alusel isikul, kes on pärast 01.01.1996 olnud teenistuses ametikohal, mis annab õiguse vanaduspensioni suurendamisele kehtetu ATS § 57 lg 2 alusel, s.o ametnikuna. Pensioniavalduse menetlemisel kogutud dokumentide st nähtuvalt on J.A. 30.06.1987 ja 27.12.1989 valitud Vinni Küla RSN Täitevkomitee esimeheks, 01.08.1992 asunud tööle õigusnõunikuna, 29.10.1993 valitud Vinni Vallavolikogu esimeheks (palgaline), 27.04.1994 lõpetatud palgaline töösuhe Vinni Vallavolikogu otsuse alusel, perioodil 28.04.1994-30.11.1995 töötanud Lääne-Viru Maakonna Maksuametis, 31.10.199625.10.1999 valitud Vinni Vallavolikogu esimeheks (palgaline); Vinni Vallavolikogu liige on J.A. olnud perioodil 01.11.1990-20.10.2002. J.A. on olnud ametnik enne 01.01.1996 ja see annab õiguse nimetatud teenistusperioodide arvamiseks tema teenistusstaaži hulka kooskõlas kehtetu ATS §-ga 182, kuid ei anna alust vanaduspensioni suurendamiseks kehtetu ATS § 57 lg 2 alusel. J.A. on alates 01.01.1996 olnud kohaliku omavalitsuse volikogu liige ja esimees, s.t et J.A. ei ole olnud eespooltoodud põhjendustel teenistuses ametikohal, mis annab õiguse vanaduspensioni suurendamisele kehtetu ATS § 57 lg 2 alusel. Fakt, et J.A. valiti volikogu esimeheks, kellele volikogu määras tema volituste ajaks töötasu, ei muuda asjaolu, et ta ei olnud teenistuses ametikohal, mis annab õiguse vanaduspens io ni
suurendamisele kehtetu ATS § 57 lg 2 alusel. Eeltoodud seisukohta toetab Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-4-15 p-s 18 toodud arvamus. Eeltoodust tulenevalt ei ole J.A. i osas kohaldatav kehtetu ATS §-s 57 sätestatud ametnik u riikliku vanaduspensioni suurendamine ja seega puudub alus tema vanaduspens io ni suurendamiseks ATS § 113 alusel.
5.J.A. palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Vastuse kohaselt on ekslik vastustaja seisukoht, et enne 01.01.1996 kohalikus omavalits uses avalikus teenistuses olnud ametnike, s.h põhitöökohaga volikogu esimehe ja riigiametnike teenistusstaaži ning 01.01.1996-01.04.2013 kehtinud ATS ajal põhikohaga volikogu esimehe ametikohal töötamist ei loeta kehtetu ATS § 57 lg 1 mõttes ametniku teenistusstaažiks ja lg 2 mõttes neid isikuid ametnikeks, kellel on õigus suurendatud vanaduspensionile. Ekslik ja kehtiva ATS § 107 lg 1 p-ga 1 ning rakendussätetega on vastusolus ka seisukoht, et teenistusstaažiks, mis annab kehtetu ATS § 57 lg 2 ja alates 01.04.2013 kehtiva ATS § 113 lg 7 alusel õiguse suurendatud vanaduspensionile, tuleb lugeda üksnes sellist ametniku staaži, milline on omandatud alates 01.01.1996 kuni 01.04.2013 kehtinud ATS perioodil. Perioodil 28.04.1994-30.11.1995 töötamist riigiametnikuna ja nimetatud perioodil ametnik u staaži olemasolu ei ole vastustaja vaidlustanud. Samuti ei ole vastustaja vaidlustanud enne 01.01.1996 kaebaja töötamist ametnikuna. Vastustaja ei arvestanud kehtiva ATS § 107 lg 1 p-ga 1 ja § 113 lg-tega 2 ja 7, millised annavad aluse vanaduspensioni suurendamiseks ka enne 01.01.1996 omandatud ametniku staaži alusel. 01.01.1996 oli kaebaja kohaliku omavalitsusega teenistussuhtes, kuna kaebaja oli 01.11.1990-20.10.2012 järjepidevalt Vinni Vallavolikogu liige ja tulenevalt kehtetu ATS § 153 p-st 1 arvati teenistusstaaži hulka ka kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volituste aeg, samuti teenistuse aeg Eesti riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustes ametnikuna. Vabariigi Valitsuse 09.01.1996. a määruse nr 6 „Ametniku teenistuslehe pidamise ja teenistusstaaži arvutamise korra kinnitamine“ ja 02.01.1996. a määruse nr 1 „Nende endiste Eesti NSV ametiasutuste loetelu kinnitamine, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka“ sätteid arvestades loetakse teenistusstaaži, milline vastavalt kehtivale ATS § 113 lg-le 7 ja kehtetu ATS § 57 lg-le 2 annab aluse vanaduspensioni suurendamiseks, hulka ka enne 01.01.1996 omandatud riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametniku teenistusstaaž ehk siis staaž riigiametnikuna ja kohaliku omavalitsuse ametnikuna kokku 7 aastat, 10 kuud ja 2 päeva. Ekslik on vastustaja seisukoht, et kohaliku omavalitsuse volikogu esimees, ka tasulis e l ametikohal olnud volikogu esimees, ei olnud ametnik kehtetu ATS mõttes ning kaebaja ei olnud pärast 01.01.1996 teenistuses ametnikuna ametikohal, mis annab aluse vanaduspens io ni suurendamiseks. Vastustaja ei ole võtnud seisukohta, kas enne 01.01.1996 ametis olnud volikogu esimees oli ametnik. Volikogu esimehe kui kohaliku omavalitsuse ametniku staatus tuleneb KOKS-i kui eriseaduse sätetest ning tema kui ametniku staatust ei välistanud ega muutnud ka kehtetu ATS-i jõustumine 01.01.1996. Vallavolikogu esimees, s.h palgalisel kohal töötav volikogu esimees, ja vallavanem olid kohaliku omavalitsuse ametnikud ATS varasema redaktsiooni § 6 mõistes tulenevalt KOKS sätetest. Vastustaja samastab põhjendamatult volikogu esimehe kui ametniku volikogu lihtliik me staatusega. Kaebaja oli kohaliku omavalitsuse teenistuses ametnikuna, s.t volikogu esimehe na, mis oli talle sel ajal põhitöökohaks. Teenistusstaaži, milline vastavalt kehtivale ATS § 113 lg-le 7 ja kehtetu ATS § 57 lg-le 2 annab aluse vanaduspensioni suurendamiseks, hulka loetakse ka enne 01.01.1996 perioodil 29.10.1993-27.04.1994 ehk 5 kuud ja 30 päeva omandatud kohaliku omavalitsuse ametnik u teenistusstaaž Vinni Vallavolikogu esimehena palgalisel ametikohal. Ebaõige on vastustaja väide, et kaebaja ei olnud pärast 01.01.1996 teenistuses ametikohal, mis annab õiguse vanaduspensioni suurendamiseks. Perioodi 31.10.1996-25.10.1999 ehk 2 aastat,
11 kuud ja 26 päeva, mil kaebaja oli ametis palgalise Vinni Vallavolikogu esimehena, tuleb lugeda staažiks, milline vastavalt kehtiva ATS § 113 lg-le 7 ja kehtetule ATS § 57 lg-le 2 annab aluse vanaduspensioni suurendamiseks. Volikogu esimehe ametnikuks olemist tõendab ka asjaolu, et kaebaja oli volikogu esimehena kohustatud iga-aastaselt esitama majanduslike huvide deklaratsioone riigikontrolörile. Kaebaja kohaliku omavalitsuse ametniku ja riigiametniku staaž moodustab kokku 11 aastat, 3 kuud ja 28 päeva.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et SKA apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnako hus tühistab Tartu Halduskohtu 17.12.2015. a otsuse ja teeb uue otsuse, millega jätab J.A. i kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalik uks märkida järgmist.
7.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaebaja oli avalikus teenistuses olevaks ametnikuks kohaliku omavalitsuse volikogu liikmena. ATS vr § 12 lg 2 p 4 sätestas, et avaliku teenistuse seadus, välja arvatud §-d 1-4, 6, 9, 10, 40-43, 153-156 ja 159, ei laiene kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetele. Kuna ATS vr lg 2 p-s 4 ei viidatud sama seaduse § 57 lg-le 2, milles sätestatakse ametniku riikliku vanaduspensioni suurendamine, siis on üheselt selge, et kohaliku omavalitsuse liikmeks oleku aja eest riikliku vanaduspens io ni ATS vr § 57 lg 2 alusel ei suurendata (RKHKo nr 3-3-1-4-15, p 17). Ringkonnakohus leiab, et Riigikohtu seisukoht on kohaldatav ka antud haldusasjas ja seega puudus kaebajal õigus nõuda enda riikliku vanaduspensioni suurendamist. Seda ei muuda ka asjaolu, et kaebaja puhul oli tegemist volikogu esimehega, kuna ka volikogu esimees on üks volikogu liikmetest.
8.RPKS § 27 lg 2 järgi jaguneb pensionistaaž pensioniõiguslikuks staažiks, mida arvestatakse kuni 1998. aasta 31.detsembrini, ja pensionikindlustusstaažiks, mida arvestatakse alates 1999. aasta 1. jaanuarist. Pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu (RPKS § 28 lg1). Riigikohus on viidatud otsuse p-s 18 leidnud, et on võimalik, et kohaliku omavalitsuse liikmete ülesannete täitmise eest on isikule tehtud väljamakseid, mis annavad alust arvata kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volituste aeg pensionistaaži hulka. Vastustaja on kinnitanud, et need ajavahemikud ongi arvatud kaebaja pensionistaaži hulka ja seda kinnitab ka kaebaja pensionistaaži arvestus (tl 8). Seega puudub alus ka kaebaja kohustamisnõude rahuldamiseks, kuna asja uuel otsustamisel ei saaks vastustaja võtta vastu teistsugust otsust.
9.Kuna kaebaja oli vabastatud riigilõivu tasumisest RLS § 22 lg 2 alusel, siis menetlusk ulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.