Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Agu Timmi, Einar Vene 17. jaanuar 2017, Tartu 3-15-3067
Haldusasi
Gennadi Živeli kaebus Viru Vangla 21. septembri 2015. a käskkirja nr 6-3/1200 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 29. veebruari 2016. a otsus Gennadi Živeli apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Gennadi Živel Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29. veebruari 2016. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja menetluskulu tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 16. veebruar 2017.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla kinnipeetav Gennadi Živel määrati Viru Vangla 19. augusti 2015. a käskkirjaga tööle koristajana. 20. ja 22. augustil 2015 anti talle korraldus tööle asuda, kuid ta keeldus sellest. Viru Vangla 21. septembri 2015. a käskkirjaga nr 6-3/1200 karistati G. Živelit distsiplinaarkorras kummagi korralduse eiramise eest 20 ööpäevaks kartserisse paigutamisega (kokku seega 40 ööpäeva kartserikaristust).
2.Pärast edutut vaidemenetlust esitas G. Živel kaebuse, milles palus distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri tühistada. Kaebuse kohaselt takistas kaebajat tööle asumast halb tervislik seisund. Samuti on määratud karistus ebaproportsionaalselt karm.
3.Tartu Halduskohtu 29. veebruari 2016. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 järgi on kinnipeetav kohustatud töötama. Kaebajale anti enne 19. augusti 2015. a tööle määramise käskkirja andmist võimalus oma seisukohtade esitamiseks. Tööle määramise käskkirjas oli arvestatud arsti otsusega, et kaebaja tohib töötada kuni 2 tundi päevas ja mitte tõsta üle 5 kg suuruseid raskusi. See käskkiri on kehtiv haldusakt ja seega adressaadile täitmiseks kohustuslik.
3.2.Kaebaja põhjendas 20. augustil 2015 tööle minemisest keeldumist sellega, et talle oli just rohi kõrva pandud ja et ta peab lebama. Meditsiinitöötaja vaatas kaebaja üle ja ei andnud talle tööst vabastust. Pärast seda anti talle uus korraldus tööle asumiseks, kuid ka siis keeldus kaebaja sellest. 22. augustil 2015 põhjendas kaebaja tööst keeldumist sellega, et tal valutavad neerud, kuid keeldus samas meditsiinilisest läbivaatusest.
3.3.Kaebajale antud tööle asumise korraldused olid kaebajale täitmiseks kohustuslikud ega väljunud arsti poolt antud kooskõlastusest. 20. augusti 2015. a korralduse järel on meditsiinitöötaja kaebaja terviseseisundit hinnanud ja leidnud, et kaebaja on töövõimeline. 22. augustil 2015 kaebaja keeldus tervisekontrollist. Sellest tulenevalt ei olnud tegemist õiguspäraste keeldumistega korralduste täitmisest ning nende rikkumist eest distsiplinaarkaristuse määramine oli õiguspärane.
3.4.Karistus ei ole ebaproportsionaalne. Kaebajat oli varemgi karistatud töötamiseks antud korralduste eiramise eest.
3.5.VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. On ilmselge, et kaebajale antud korraldused ei vastanud tühise haldusakti tunnustele (RKHKo 3-3-1-103-06, p 14).
3.6.Järgitud oli distsiplinaarmenetluse läbiviimise nõudeid.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
4.G. Živel esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada.
4.1.Kohus ei arvestanud kaebaja selgitusi, et ta oli haige ja et tal olid neeruvalud.
4.2.Vangla meditsiiniõde ei arvestanud kaebaja kaebusi. Sellises seisundis töötama sundimine on vastuolus erinevate põhiseaduse sätetega, Euroopa inimõiguste konventsiooni sätetega ja Euroopa inimõiguste kohtu seisukohtadega.
4.3.Kaebajale määratud 40-ööpäevaline kartserikaristus on ebaproportsionaalne. Varem karistamise fakt ei tee karistust veel proportsionaalseks.
4.4.Neeruvaludes vaevlev ning väga halva enesetundega isik saab vabaduses olla haiguslehel ega pea töötama.
5.Viru Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Kaebaja ei vaidle sisuliselt vastu sellele, et kinnipeetaval on töötamise kohustus. Seetõttu ei esita ringkonnakohus siin sellekohaseid põhjendusi. Kaebaja põhiväide apellatsioonkaebuses on, et tal olid tööle asumise korralduste andmise ajal neeruvalud, mistõttu ei pidanud ta töötama.
8.Samas vaatab kaebaja mööda sellest, et esimesel korral, 20. augustil 2015, kui kaebaja keeldus tööle asumast, vaatas kaebaja koheselt pärast seda läbi arst, kelle hinnangul ei ole tööst vabastamiseks põhjust (tl 30). Seega on tuvastatud, et kaebajal puudus 20. augustil 2015 alus töölt keeldumiseks. Ringkonnakohus ei näe vähimatki alust kahelda arsti poolt tuvastatus, et kaebajal ei olnud tol kuupäeval töötamiseks takistusi. Kaebaja väide, et tal olid sel päeval neeruvalud, ei ole seega tõendatud ning on paljasõnaline. Enamgi veel, kui vaadata viidatud arstitõendit (tl 30) ning samal päeval koostatud valvuri ettekannet (tl 24), siis nähtub neist, et kaebaja tõi tookord tööst keeldumise põhjusena välja mitte neeruvalu, vaid hoopis selle, et ta oli endale just enne seda pannud kõrvatilku. Kummaski viidatud tõendis ei ole välja toodud seda, et kaebaja oleks väitnud endal neeruvalu esinemist. Tõsi, kaebaja poolt hiljem antud selgitustes on kaebaja väitnud juba, et tal valutavad neerud (tl 26), ent see selgitus on antud alles tagantjärgi järgmisel päeval (21. augustil 2015). Neid asjaolusid kõrvutades on alust arvata, et kaebaja esitaski 20. augustil 2015 tööst keeldumise alusena üksnes põhjenduse, et ta oli endale hiljuti pannud kõrvatilku. Seejärel aga leidis hiljem uueks põhjenduseks, et tal valutasid neerud. Kokkuvõttes viitavad need asjaolud seega sellele, et kaebaja põhjendused tööst keeldumiseks olid otsitud.
9.Teisel tööst keeldumisel 22. augustil 2015 on kaebaja tõepoolest väitnud, et tal valutavad neerud (tl 25). Samas nähtub sellest tõendist, et kaebaja keeldus meditsiinilisest läbivaatusest. Ringkonnakohus peab loogiliseks, et kui kaebajal oleks tõepoolest neeruvalu olnud, siis oleks ta lasknud end arstil üle vaadata, et viimane saaks tema väidet kinnitada, ja võimalik ka, et ta töökohustusest vabastada ning asjakohast ravi osutada. Ei ole usutav, et tõsist valu kannatav inimene loobuks arstlikust läbivaatusest, millega võiks kaasneda nii leevendus valule kui ka vabastamine töökohustusest. Viimane aitaks sealjuures ära hoida ka isikut ähvardavat distsiplinaarkaristust, kuna selguks, et tööst keeldumine on põhjendatud. Seevastu meditsiinilisest läbivaatusest keeldumine kinnitab veenvalt seda, et kaebajal tegelikult väidetud valu ei olnud ning tegemist oli otsitud ettekäändega töökohustusest vabanemiseks See võib olla põhjendatav sellega, et kaebaja soovis vältida selle ilmsikstulekut, et kaebaja väited valu kohta ei pea paika ning arst tuvastab järjekordselt, et tööst keeldumiseks näidustust ei ole.
10.Ringkonnakohus osundab ka sellele, et enne tööle määramise käskkirja andmist oli kaebaja töövõimelisus (koos lisatingimusega, et ta ei või töötada üle kahe tunni päevas ja tõsta üle 5 kg suurust raskust) kindlaks tehtud arsti poolt (tl 29). Sarnaseid nõusolekuid kaebaja töötamiseks on arstid andnud korduvalt (tl 28p). Seega on kaebaja tervist hinnatud korduvalt ning leitud, et ta on võimeline töötama. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et vangla arstid on kaebaja töövõimelisuse hindamisel korduvalt eksinud.
11.Kaebaja võrdlus, et vabaduses olles ei pea neeruvaludes isik töötama, vaid saab olla haiguslehel, rajaneb eeldusel, et kaebajal on tõepoolest halb tervislik seisund, mis takistab töötamist. Kuid nagu eelnevalt ilmnes, ei ole selle kohta mingisuguseid tõendeid. Arstide hinnangud kinnitavad hoopis, et kaebaja on võimeline töötama. Kaebaja väidetavate valude kohta tõendid puuduvad, selle kohta on vaid kaebaja paljasõnalised väited. Nagu eelnevast ilmnes, ei saa neid pidada aga usutavateks. Lisaks on alust arvata, et sellised väited on kaebaja esitanud üksnes selleks, et töökohustusest pääseda. Seda kinnitab ka kaebaja varasem käitumine, kus ta on korduvalt keeldunud tööle minemast (tl 32).
12.Viimati viidatud tõendist (tl 32) nähtub ka, et enne vaidlusaluseid intsidente keeldus kaebaja ajavahemikus 21. aprill 2015 kuni 25 juuni 2015 (st vaid pisut rohkem kui kahe kuu jooksul) kokku kuuel korral tööle minemisest. See asjaolu kinnitab ilmekalt ka valitud karistuse proportsionaalsust. Kaebaja väide, et varasemad karistused ei tee vaidlusalust karistust
proportsionaalseks, on eksitav. Ilmselgelt näitab see, kui isik jätkab hoolimata varasematest distsipliinirikkumistest uute samalaadsete distsipliinirikkumiste toimepanemist, seda, et varasemad karistused ei ole isikule piisavat mõju avaldanud. Sisuliselt on kaebaja süstemaatiline töötamisest keelduja, kellel ei ole sealjuures tuvastatud hoolimata korduvatest arstlikest kontrollidest aluseid, mis tööst keeldumist õigustaksid. Ei esine asjaolusid, mis õigustaksid sellisele isikule võimalikult leebe karistuse määramist. Ka on kaebajale määratud karistus – ühe intsidendi eest 20 päeva kartserikaristust – tegelikult suhteliselt leebe, sest VangS § 63 lg 1 p 4 järgi on võimalik karistuseks määrata kuni 45 ööpäevaks kartserisse paigutamist. Seetõttu ei ole mingit alust arvata, et kaebajale määratud karistus oleks ebaproportsionaalne.
13.Seega on kaebaja põhiväide – et tal olid neeruvalud – tõendamata. Vastavalt on alusetu ka sellele väitele rajatud konstruktsioon, mille järgi on kaebaja erinevaid põhiseadusest ja rahvusvahelistest õigusaktidest tulenevaid õigusakte rikutud seetõttu, et teda sunniti valu kannatades töötama. Apellatsioonkaebus jääb seega rahuldamata.
14.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jääb kaebaja poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
Tanel Saar allkirjastatud digitaalselt
Agu Timmi allkirjastatud digitaalselt
Einar Vene allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.