Korrakaitse › Vanglad

Tartu Halduskohus jättis 5. jaanuari 2017 määrusega Igor Abdulajevi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata, jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale riigilõivu 15 euro tasumiseks täiendava tähtaja. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt puuduvad kaebajal rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks, mistõttu on riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused täidetud. Samas ei ole kohtu hinnangul piisavat alust

eeldada, et kaebaja kavandatav menetluses osalemine on edukas halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 111 lg 1 mõistes. Halduskohtu määruse kohaselt on laevalgustuse sisse lülitamine Tartu Vanglas kehtiv üldine reegel ja režiim, millest erandi tegemine võiks olla õigustatud üksnes mõjuva põhjuse olemasolul, näiteks arsti ettekirjutusel, kuid mitte kinnipeetava enda hinnangul. Käesoleval juhul puuduvad arsti ettekirjutused ja esitatud tõenditest ei nähtu, et tulenevalt tervislikust seisundist peaks I. Abdulajevit kohtlema teistest kinnipeetavatest erinevalt. Samuti leiab halduskohus, et kaebaja ebamugavustunnet varasest ärkamisest ei saa pidada sedavõrd intensiivseks, et sellega kaasnev mittevaraline kahju tuleks hüvitada rahas. Kaebaja esitas 11. jaanuaril 2017 Tartu Halduskohtu 5. jaanuari 2017 määruse peale määruskaebuse, milles palub halduskohtu määrus tühistada ja vabastada teda riigilõivu tasumise kohustusest.

Tartu Halduskohus võttis 12. jaanuari 2017 määrusega kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 5. jaanuari 2017 määruse p 1 peale menetlusse, jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 5. jaanuari 2017 määruse resolutsiooni punkti 1 tühistamiseks. Kaebaja ei ole määruskaebuses toonud välja põhjendusi, miks tuleks asuda seisukohale, et tema esitatud kaebus on perspektiivne või milliste argumentide alusel saaks järeldada, et halduskohtu seisukoht kaebuse perspektiivituse kohta on ebaõige. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile ning Riigikohtu praktika kohaselt ka sättes nimetamata vältimatud kulutused (RKÜKo 12. aprillist 2016, nr 3-3-1-35-15).

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt ei ole kaebajale HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel menetlusabi andmine keelatud. Kui eeldada, et menetluskuludeks on kaebuselt esitatav riigilõiv 15 eurot, siis arvestades kaebaja sissetulekuid menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel, ning arvestades sealt maha seaduse ning Riigikohtu praktika kohaselt ette nähtud summad, ületaksid lubatud mahaarvamised kaebaja sissetulekuid ((63,59-44,9-88)/4*2) ning kaebajal puuduvad majanduslikud võimalused riigilõivu tasumiseks.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et menetlusabi andmise eelduseks HKMS § 111 lg 1 kohaselt on lisaks ka see, et kaebusel oleksid piisavad eduväljavaated. Halduskohus on leidnud, et kaebajal puuduvad arsti ettekirjutused erandi tegemiseks vangla üldisest režiimist ning kaebaja ebamugavustunne valgustuse sisse lülitamisest ei anna alust mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses süüliselt väärikuse alandamisega.

10.Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata menetlusabi taotleja

majanduslikule seisundile, mis ei võimalda menetluskulusid tasuda, isikule menetlusabi ei anta. Ka on kohtupraktikas sedastatud, et riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas vähendada

pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik (RKHKm 04. maist 2011, nr 3311111, p 11).

pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Kaebuses viidatud asjaoludel on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus 5. jaanuari 2017 määruse resolutsiooni p-ga 1 õigesti jätnud kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata ning määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

Tiina Pappel

Tanel Saar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.