Korrakaitse › Vanglad

Taotleja selgitab, et Tallinna Vangla sotsiaaltöötaja Eve Lall väidab, et nägi taotlejat 17.12.2016 kell 17:15 Viru Keskuses (bussiterminalis). Eve Lalli nimetatud ajal oli taotleja aga oma töökohal Lasnamäe piirkonnas, aadressil Paevälja 9, mis on hoopis teises linna otsas. Taotleja lahkus töökohast alles kell 17:30, mida saab kinnitada taotleja paarimees ja tööandja, kes paneb enne taotleja töölt lahkumist alati allkirja registreerimislehele. Samuti Eve Lall väidab, et tahtis peatuses, kus ta olevat taotlejat näidud, juurde tulla, kuid taotleja kadus - mitte ei põgenenud, vaid kadus, mis on põhimõtteliselt võimatu. Taotleja kardab, et vangla juhtkond võib teha valed järeldused vaid vangla töötaja sõnade põhjal, mis pole millegagi tõendatud. Lisaks on töötaja eakas, kes nagu iga inimene võib eksida. Ja need järeldused toovad kaasa parandamatud tagajärjed, s.o töökoha kaotuse sh pärast vabanemist, samuti kaotab taotleja võimaluse kohtuda sugulastega, kuna vanematel puudub võimalus käia kohtumas ning taotleja on siiani ise neid vaatamas käinud. Taotleja palub esmast õiguskaitset ka kartusest, et taotleja suhtes distsiplinaarmenetluse läbivaatamine ei osutu objektiivseks ning distsiplinaarkaristuse määramine võib tugineda ainult ametniku sõnadel, mis samal ajal ei ole kinnitatud mingite argumentidega. Juhul, kui vangla otsus saab tehtud taotleja kahjuks, siis viiakse taotleja viivitamatult üle kinnist tüüpi vanglasse, mis toob kaasa pöördumatud tagajärjed, kuna pärast distsiplinaarkaristuse määramist selle otsuse peale saab taotleja edasikaevata ainult kinnisest vanglast. Taotleja palub esmast õiguskaitset selleks, et kuni õiglase kohtu poolt kinnitatud otsuse tegemiseni viibida avatud tüüpi vanglas. 12.01.2017 esitas taotluse esitaja kohtule täiendavad materjalid ning seisukohad, milles jääb esialgse õiguskaitse taotluse juurde. Taotleja esitab selles võrreldes varasemaga väite, et distsiplinaarmenetluse käigus on selle läbiviija ekslikult vestelnud tema ülemusega OÜ-s Automania Dmitri Smirnoviga, mitte tema paarimehega. Kuna D. Smirnov läks sündmuse päeval varem töölt ära, siis ei saa ta midagi kinnitada ja soovitas ühendust võtta tema paarimehega. Samuti väidab taotleja, et D. Smirnov helistas ise inspektorile ja selgitas, et ta ei ole taotleja paarimees, millele inspektor vastas, et ta ei usu.

Käesoleval juhul on vanglateenistusel tekkinud kahtlus, et A.S. viibis 16.12.2016 kell 17:15 Tallinnas Viru Keskuse bussiterminalis, kus tal Tallinna Vangla 05.10.2016 käskkirja kohaselt ei olnud lubatud viibida. Ettekande võimaliku rikkumise kohta on koostanud Maardu üksuse sotsiaaltöötaja Eve Lall, kes on A.S.ga isiklikult 10-l korral vestluste, konsultatsioonide ja nõustamise kaudu kokku puutunud, seega kinnipeetavaga tuttav. Kinnipeetava järelevalveta väljapoole vanglat tööle lubamisel võtab vangla suure riski ning sellise loa andmine eeldab kinnipeetava suhtes suurt usaldust. Tegemist on kõige ulatuslikuma täideviimise käigus rakendatava soodustusega üldse. Kinnipeetava väljaspool vanglat järelevalveta tööle lubamise käskkirjas välja toodud tingimustega arvestamine on vajalik, et tagada väljaspool vanglat järelevalveta tööle lubamisel kinnipeetava üle järelevalve. Sellest tulenevalt on vajalik, et kinnipeetav järgiks vanglapoolseid ettekirjutusi ning ei kalduks kõrvale ettenähtud marsruudist, sest vastasel juhul puuduks vanglal ülevaade, mida kinnipeetav teeb või kellega ja kus kinnipeetav võib kohtuda/viibida. Kui distsiplinaarmenetluse käigus selgub, et A.S. on vangla usaldust kuritarvitanud ja viibinud kohas, kus tal käskkirjaga ei olnud lubatud viibida, on kinnipeetav vangla usaldust kuritarvitanud ning ta ei vastaks enam VangS § 22 lg-s 2 sätestatud tingimustel (soodustusi võib kohaldada kinnipeetavale, kelle käitumine karistuse kandmise ajal on osutunud heaks ja kelle suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi ning järgib talle soodustuste osas tehtud ettekirjutusi). Kinnipeetava lubamine väljapoole vanglat tööle on võimalik vaid VangS §-s 22 sätestatud soodustuste raames. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda enda suhtes soodustuste kohaldamist. Kinnipeetava lubamine tööle väljapoole vanglat kujutab vanglateenistuse diskretsiooniotsust HMS § 4 mõttes ning kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda enda lubamist sellisele tööle. Eeltoodust tulenevalt saab otsuse kinnipeetav väljapoole vanglat järelevalveta tööle lubada teha üksnes vangla, mitte halduskohus. Tallinna Vangla on seisukohal, et distsiplinaarmenetluse läbiviimine iseenesest A.S. õigusi ei riku. Distsiplinaarmenetluse käigus on vanglateenistusel võimalik olulised asjaolud välja selgitada ja vastavalt sellele kas A.S. poolt distsipliinirikkumine tuvastada või isik kahtlusest vabastada. Kui vanglateenistus leiab, et kinnipeetav on distsipliinirikkumise toime pannud ja teda otsustatakse distsiplinaarkorras karistada, siis ka ainuüksi sellest otsusest ei tulene kinnipeetava avavanglast tagasi kinnisesse vanglasse paigutamine. Sellekohase otsuse tegemiseks tuleb vanglal algatada avavanglast kinnisesse vanglasse paigutamise menetlus, kinnipeetaval on võimalik nimetatud menetluse käigus oma arvamus ja vastuväited esitada ning selles osas tuleb vanglal kirjalik otsus vormistada (Justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 20 jj). Eeltoodust tulenevalt ei näe Tallinna Vangla antud juhul võimalust A.S. poolt taotletud viisil esialgse õiguskaitse taotlust üleüldse rahuldada, kuna hetke seisuga ei ole veel otsustatud, kas isik üleüldse on distsipliinirikkumise toime pannud ning isegi kui see tuvastamist leiab, siis kas sellise üleastumise näol on tegemist sellise rikkumisega, mis välistab kinnipeetava edasise viibimise avavanglas. Seega ei saa vangla hinnangul kohaldada esialgset õiguskaitset „õiglase otsuse tegemiseni“ nagu kinnipeetav soovib. Tallinna Vangla 19.12.2016 käskkiri nr 5-1/2611 on aga antud tähtajaliselt – distsiplinaarmenetluse lõpuni. VangS § 64 lg 1 kohaselt viib distsiplinaarmenetluse läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus. Antud juhul on asjaolude väljaselgitamiseks ning A.S. poolt võimaliku distsipliinirikkumise tuvastamiseks algatatud distsiplinaarmenetlus, mille käigus selgitatakse vanglateenistuse poolt välja kõik olulised asjaolud,

mis rikkumise toimepanemist A.S. poolt kas kinnitavad või ümberlükkavad. Vangla sai võimalikust distsipliinirikkumisest teada 16.12.2016, seega distsiplinaarmenetluse läbiviimise tähtaeg on 15.01.2017. Tallinna Vangla leiab, et antud juhul on igal juhul avalik huvi kaebaja õigustest kaalukam. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda ei karistuse kandmist avavangla tingimustes ega ka enda suhtes VangS §-s 22 loetletud soodustuste kohaldamist. Üldreeglina kantakse karistust kinnises vanglas. Vanglal on kinnipeetava osas soodustuste kohaldamisel ning ka avavanglas karistuse kandmise võimaldamise osas suur kaalutlusruum ning peab olema põhjust arvata, et kinnipeetav ei kuritarvita vangla usaldust. Kui leiab tuvastamist, et kinnipeetav on vangla usaldust kuritarvitades rikkunud talle soodustuste käskkirjas soodustuste osas tehtud ettekirjutusi, milliste järgimine on VangS § 22 lg 2 kohaselt üheks soodustuse kohaldamise eelduseks, siis on ilmne, et vangla puudub sellise isiku suhtes usaldus, mis on aga soodustuste kohaldamise, s.h kinnipeetava järelevalvete väljapoole vanglat tööle lubamise, eelduseks. Distsiplinaarmenetluse ajaks on põhjendatud Maardu üksuse juhi 05.10.016 käskkirja nr 5-1/2055 kehtivuse peatamine, kuna vangla ei saa enne oluliste asjaolude välja selgitamist väljapoole vanglat lubada kinnipeetavat, kelle suhtes on tekkinud kahtlus, et ta on vangla usaldust kuritarvitanud ja viibinud kohas, kus tal viibimine lubatud ei olnud. Antud juhul ei ole välistatud ka, et A.S. kohtus 16.12.2016 Viru Keskuses isikutega, kellega tal õigust kokku saada ei olnud. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud Tallinna Vangla 19.12.2016 käskkirja täitmist peatada. Avalik huvi selle vastu, et kinnipeetava osas, kes talle soodustuste kohaldamise käskkirjas tehtud ettekirjutusi ei järgi ja viibib avalikus kohas, kus talle vangla poolt luba viibida ei ole antud, ei anta võimalust järelevalveta väljaspool vanglat töötada, on kaalukam. Täiendavalt peame vajalikuks selgitada, et A.S. suhtes läbiviidava distsiplinaarmenetluse käigus on menetluse läbiviija võtnud telefoni teel ühendust OÜ Automania juhatuse liikme Maksim Berezini ja samas ettevõttes töötava töömehe Dmitri Smirnoviga, kes on A.S. paarimees ning kes täidab viimasel kaasas olevat registreerimislehte. Maardu üksuse juhi 05.10.2016 käskkirja nr 51/2055 lisa 1 p 8 kohaselt on väljaspool vanglat töötav kinnipeetav kohustatud võtma sihtkohas väljasõidutunnistuse registreerimislehele registreerimismärked (saabumise ja lahkumise aeg). Juhatuse liikme M. Berezini sõnul oli tema 16.12.2016 tööl kella 15:00ni, peale mida jäi A.S. tööle koos oma paarilise D. Smirnoviga. 11.01.2017 D. Smirnoviga peetud telefonivestluse kohta koostatud protokolli kohaselt läks ta 16.12.2016 töölt ära kell 16 ajal. Kuna D. Smirnovil oli vaja varem ära minna, et oma lastele järgi minna, täitis ta A.S. registreerimislehe ette ära. D. Smirnov lisas, et kuna A.S. tundus olevat kohusetundlik, siis ta ei arvanud, et ta seda kuritarvitab. D. Smirnovil on ka varasemalt olnud vajadus tööl varem lahkuda ning ka nendel kordadel on ta A.S. registreerimislehe alati ette ära täitnud. Eeltoodust tulenevalt suudab A.S. tööandja tõendada, et kinnipeetav viibis 16.12.2016 tööl kuni kella 16:00ni. Sotsiaaltöötaja E. Lall nägi A.S.t Viru Keskuse bussiterminalis, mis on OÜ-st Automania (Paevälja pst 9, Tallinn) ca 5 km kaugusel, ettekande kohaselt 16.12.2016 kella 17:15 paiku. Distsiplinaarmenetluse käigus on E. Lall 11.01.2017 andnud täiendava selgituse, milles märgib, et kuna on A.S.ga isiklikult 10-l korral kokku puutunud, siis saab ta kindlalt väita, et tunneb isiku ära. Lisaks märkis sotsiaaltöötaja, et on A.S.t näinud ka talvises riietuses, eriti silmatorkav on isiku läki-läki tüüpi sinakashalli kunstkarvaga müts, mis oli tal peas ka sel korral. Seega jääb E. Lall kindlaks oma esialgsetele ütlustele.

Rohkem menetlustoiminguid 11.01.2017 kell 15:00 seisuga A.S. suhtes läbiviidava distsiplinaarmenetluse käigus tehtud ei ole. Küll aga on teada, et distsiplinaarmenetluse protokolli tutvustatakse A.S.le 11.01.-12.01.2017, peale mida on tal võimalus sellele oma vastuväited esitada.

KOHTU PÕHJENDUSED

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

märgitud ajal, kuid arvestades kohtule Tallinna Vangla poolt esitatud tõendeid sh kaebaja tööandja ja töökaaslase ütlusi (tl 32-33), siis ei saa kaebuse eduväljavaateid pidada ei käesoleva vaidega määratud käskkirja osas ega ka võimaliku tulevikus määratava distsiplinaarkaristuse üle ülemäära suurteks. Kohus märgib, et ka kaebaja poolt 12.01.2007 avalduses esitatud väited ei anna alust pidada kaebuse eduväljavaateid tõsiseltvõetavaks. Kohus märgib, et esiteks on need väited paljasõnalised ehk tõendamata. Teiseks on nende väidete sisu vastuolus distsiplinaarmenetluses kogutud tõendite ja eelkõige protokollitud telefonivestlustes märgituga kõige olulisemas osas – nimelt nähtub protokollitud telefonivestlustest (10. ja 11.01.2017 tl 32-33) otseselt, et OÜ Automania juhatuse liige Maksim Berezin väitis, et kaebaja paariliseks on Dmitri (10.01.2017 vestluses) ning et pärast Dmitri lahkumist jäi kaebaja pesulasse üksi. Samuti andis Maksim Berezin, kes ettevõtte juhatuse liikmena on kindlasti kursis ettevõtte töö korraldusega, 11.01.2017 toimunud telefonivestluse käigus telefoni selgituste andmiseks seoses vahejuhtumiga just D. Smirnovile, kes selgitas, et tema täitis registreerimislehe ja tegi seda etteulatuvalt, sest pidi varem ära minema. Sarnast olukorda olevat tema sõnade järgi ette tulnud ka varem. Kohus leiab, et juhul, kui kaebaja paariliseks oli keegi muu isik, kui D. Smirnov, oleks kaebaja seda menetluse käigus saanud menetlejale teatada ja paluda nimetatud isikult ütlused võtta. Asjaolu, et kaebaja seda haldusmenetluse ega kohtumenetluse käigus teinud ei ole, näitab kohtule käesoleval hetkel, et kaebaja on esitanud väga suure tõenäosusega kohtule selles küsimuses teadvalt paljasõnalisi ja eksitavaid või valeväiteid. Asjaolu, et D. Smirnov on OÜ Automania juhatuse liige ja suurima osalusega osanik, ei tähenda, et ta ei võiks ise väikeses ettevõttes (2015 a. 7 töötajat vastavalt äriregistri teabesüsteemi väljavõttele tl 46) reaalset tööd teha.

Kohus selgitab taotluse esitajale veelkord, et mis puudutab taotluse esitaja ümber paigutamist, siis selles osas ei ole hetkel kohtu käes olevatest andmetest lähtudes esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning kohus vastavas osas esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt lahendada ei saa. Kui taotleja suhtes langetatakse lõplik otsus, siis on tal võimalik see vaidlustada vaidemenetluses ja taotleda halduskohtult esialgset õiguskaitset. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.