lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-2310/14

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 12.01.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-2310/14
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
12.01.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1093
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Raili Randlane

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2017, Jõhvi

Kohtuasja number

3-16-2310

Kohtuasi

E.G. kaebus Viru Vangla 16.09.2016 käskkirja nr 6-3/1024 tühistamiseks

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja: E.G. Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Agu Rillo

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta E.G. kaebus täies ulatuses rahuldamata.
2.Kuulutada menetlus kaebaja tervisekaardi väljavõtet puudutavas osas kinniseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 13.02.2017. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.16.09.2016 on Viru Vangla (edaspidi vastustaja) andnud kinnipeetav E.G. (edaspidi kaebaja) suhtes käskkirja nr 6-3/1024 (tl 11-12). Sellega tunnistati ta süüdi VSkE § 82 lg 3 rikkumises ja karistati viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt avastati 16.08.2016 kella 11.00 paiku peale jalutuskäiku toimunud läbiotsimise käigus kaebaja jalutuskepi seest kaheksa sigaretti. 31.10.2016 vaideotsustega nr 6-12/244-2 (tl 14) jäeti käskkirja kehtetuks tunnistamise nõudega vaie (tl 13) rahuldamata.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Veel on toimikusse esitatud 16.08.2016 toimunu kohta koostatud ettekanne (tl 26p-27), teatis distsiplinaarmenetluse algatamise kohta (tl 27p), kaebaja seletus (tl 28), 15.09.2016 koostatud distsiplinaarmenetluse protokoll (tl 25-26), eseme leidmise/äravõtmise akt (tl 28p), väljavõte kaebaja tervisekaardist (tl 29) ja tema varade nimekiri (tl 30-36).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2.13.11.2016 koostatud kaebuses (tl 1-2) palus kaebaja, et kohus tühistaks tema kohta antud käskkirja nr 6-3/1024. Ta väitis, et karistus määrati vangla poolt väljastatud jalutuskepi seest leitud sigarettide eest, mida tema pole sinna pannud. Veel väitis kaebaja, et menetleja ei täitnud uurimiskohustust, kuna ei tõestanud tema süüd ega ole ka kompetentne, sest käskkiri on faktivigadega ning lisas, et jalutuskepi väljastamisel ei tehtud mingit üleandmisakti.
3.Vastustaja vastuses (tl 23-24) paluti kaebus rahuldamata jätta ning arvestada vaidlustatud käskkirja ja vaideotsuse põhjendustega. Vastuseks kaebajale märgiti, et üleandmis-vastuvõtmisakti puudumine ei oma käesolevas asjas tähtsust, kuna kepp oli tema valduses mitu kuud ning pole eluliselt usutav, et niisugust ehituslikult keelatud asjade peitmiseks sobilikku eset selle aja jooksul ei kontrollitud. Oluliseks ei peetud ka seda, kuna sigaretid kepi sisse paigutati ning lisati, et kinnipeetav vastutab talle usaldatud vara seisukorra eest ega oma õigust hoida enda juures tubakatooteid. Veel märgiti, et vaidlustatud käskkiri sisaldab küll mitteasjakohast lõiku, kuid peeti seda ilmselgeks eksituseks, mis ei saa kaasa tuua käskkirja tühistamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Käesolevas asjas on vaja lahendada küsimus, kas vastustajal oli olemas õiguspärane alus kaebaja distsiplinaarkorras karistamiseks ning kas vastav menetlus on olnud nõuetekohane.
5.VangS § 67 p-s 1 sätestatust tulenevalt peab kinnipeetav julgeoleku tagamiseks täitma vanglas kehtivaid sisekorraeeskirju. VSkE § 82 lg 3 keelab kinnipeetaval hoida enda juures tubakatooteid ja näeb ette, et need võetakse vanglateenistuse ametniku poolt hoiule ning väljastatakse talle üksnes suitsetamiseks lubatud kohas ja ajal.
6.Vaidlusalusest käskkirjast nähtuva kohaselt teostati 16.08.2016 jalutuskäigult naasnud kaebajale osakonna vastuvõturuumis täielik läbiotsimine, mille käigus avastati, et tema jalutuskepi sisse on peidetud kokku kaheksa sigaretti Philips Morrisi. Sigarettide leidmise kohta on koostatud ka akt ja vanemvalvuri ettekanne. Kaebaja ise küll eitab sigarettide peitmist, kuid see on igati loogiline ja mõistetav, sest niisuguse teo lubamatus ja selle tagajärjed ei saanud talle teadmata olla. Arvestades asjaolu, et tema tervisekaardi väljavõtte ja varade liikumist kajastava dokumendi kohaselt otsustati küünarkargud asendada tugikepiga 07.04.2016 ja alates 13.05.2016 oli see ka kambris, puudub vähimgi alus arvata, et olukorras, kus vastustaja teostab regulaarselt kinnipeetavate ja nende asjade läbiotsimisi, pole sigarette suudetud varem avastada ja need said seal olla juba enne kepi väljastamist. Usutav pole ka see, et keegi teine sai sigaretid jalutuskeppi peita nii, et kaebajale endale jäi see teatamata. Kuna ettevaatamatusest toime pandud distsiplinaarsüütegu on samuti karistatav, ei ole peitja isikul ka olulist tähendust, sest kinnipeetaval on keelatud tubakatoodete enda juures hoidmine olenemata sellest, kas ta teeb seda tahtlikult või mitte.
7.VangS § 63 lg-st 1 tulenevalt võib kinnipeetavale distsiplinaarkaristust kohaldada selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest. Kaebaja kohta koostatud ettekandes kirjeldatu on käsitletav VangS § 67 lg-s 1 ja VSkE § 82 lg-s 3 kehtestatud kohustuste ja keeldude rikkumisena ning tema süü rikkumise toimepanemises on tõendatud viienda üksuse vanemvalvuri ettekande ja eseme leidmise/äravõtmise aktiga. Kohtutoimikusse esitatud

distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt on järgitud kõiki VangS § 64 lg-test 1, 2, 3 ja 4 tulenevaid nõudeid ning ka diskretsiooni piire ja eesmärki. Menetlus on läbi viidud vanglateenistuse ametniku poolt, selle käik on VSkE § 97 lg-s 2 sätestatud nõuete kohaselt protokollitud, karistatut on teavitatud menetluse algatamisest, talle on võimaldatud end seletuste andmise läbi kaitsta ning karistus on määratud VangS § 63 lg-s 4’ ette nähtud ühekuulise tähtaja ja VSkE §-s 17 sätestatud pädevuse piires. Seejuures on piisava ulatusega käsitletud nii süüteo asjaolusid kui karistatu seletustest tulenevat ning arusaadavalt on põhjendatud ka seda, miks on just kartserisse paigutamine tema puhul kõige õigem karistus. Kohtul puudub õigus hinnata kaalutlusõiguse alusel kohaldatud karistuse sisulist otstarbekust. Kuna tubakatoodete hoidmise eeskirjade rikkumine omab vangla julgeolekule olulist tähendust ning VangS § 63 lg 1 lubab selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktide nõuete rikkumise eest kohaldada mitme erineva kaaluga karistusliigi hulgas ka kuni neljakümne viie ööpäeva pikkust kartserisse paigutamist, pole viie ööpäeva pikkune kartserikaristus vaatamata kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumisele ülemäära range ega koorma kaebajat ebaproportsionaalselt.

8.Miski kohtule esitatust ei tõenda ka õiguse üldiste põhimõtete või otsustamist mõjutada võinud menetlusnõuete rikkumist distsiplinaarmenetluste käigus. Asjaolu, et käskkirja põhjendava osa teises lõigus on märgitud sigarettide leidmise kohaks kaebaja aluspüksid, saab pidada ilmselgeks eksituseks, sest järgnevas lõigus ja rikkumise asjaolude kirjelduses on selgelt kirjas, et need leiti siiski jalutuskepi seest. HMS § 58 võimaldab nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist vormi- või menetlusnõuete rikkumise põhjendusel üksnes siis, kui rikkumised on võinud mõjutada asja otsustamist. Sama põhimõte kehtib ka halduskohtumenetluses tühistamisnõudele. Antud juhul on vaidlusalusest käskkirjast võimalik üheselt aru saada, milles täpselt seisnes kaebaja rikkumine ning miski ei viita, et selles sisalduv ekslik märge on mingilgi määral mõjutanud otsustuse sisu. Vaides on kaebaja küll viidanud asjaolule, et karistuse määras seesama ametnik, kes viis läbi ka distsiplinaarmenetluse, kuid seadusest vastavat keeldu ei tulene.
9.HKMS § 77 lg 1, HKMS § 79 lg 1 p 2 ning TsKMS § 38 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus menetluse kinniseks kuulutada, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise eraelu kaitseks ning huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Käesolevas asjas on vastustaja lisanud oma vastusele väljavõtte kaebaja tervisekaardist. Kuna nimetatud dokumendis on kajastatud tema eraelulised andmed, mille avaldamiseks puudub avalik huvi, on vajalik ja võimalik menetlus vastavas osas kinniseks kuulutada.
10.Eeltoodud järeldustel jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumääruse alusel vabastatud riigilõivu tasumisest, vastustaja oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole. Seega puuduvad käesolevas asjas hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium