Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene 12. jaanuar 2017, Tartu 3-15-3027
Haldusasi
X.X.-i kaebus Viru Vangla 11. septembri 2015. a käskkirja nr 6-3/1134 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 28. jaanuari 2016. a otsus X.X.-i apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X.X. Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta X.X.-i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28. jaanuari 2016. a otsus muutmata.
2.Võtta asja materjalide juurde Ida-Tallinna Keskhaigla 23. novembri 2015. a vastus nr 12-11/3261-15 X.X.-i päringule.
3.Jätta X.X.-i apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud summas 15 eurot tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 13. veebruar 2017).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla 18. mai 2015. a käskkirjaga nr 6-2/810 määrati X.X. tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks üldkasutatavate ruumide koristajana alates 19. maist 2015 kuni 19. augustini 2015 tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele. Käskkirja kohaselt võis kinnipeetav töötada kuni kaks tundi päevas ja tõsta raskusi mitte üle 5 kg. Viru Vangla 19. augusti 2015. a samasisulise käskkirjaga nr 6-2/1302 määrati X.X. tööle alates 19. augustist 2015 kuni 19. novembrini 2015. Ka selle käskkirja kohaselt võis kinnipeetav töötada kuni kaks tundi päevas ja tõsta raskusi mitte üle 5 kg. Lisaks oli käskkirjas märgitud, et töid saab sooritada vasaku käega, parem käsi on abistajaks.
14., 20. ja 22. augustil 2015 ei allunud X.X. korraldusele asuda koristama V8 osakonda.
vanglateenistuse ametniku seaduslikule
X.X.-i karistati Viru Vangla 11. septembri 2015. a käskkirjaga nr 6-3/1134 distsiplinaarkorras vangistusseaduse (VangS) § 37 p 1 ja § 67 p 1 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 15 ööpäevaks (kokku 45 ööpäevaks) iga tema suhtes fikseeritud rikkumise eest. X.X. esitas nimetatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjale vaide, mis jäeti Viru Vangla
29.oktoobri 2015. a vaideotsusega nr 6-12/288-2 rahuldamata.
2.X.X. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse eelnevalt nimetatud tööle määramise käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramise käskkirja tühistamiseks. Kaebuse kohaselt:
2.1.Kaebaja ei ole toime pannud distsiplinaarrikkumisi, kuna ta kasutas töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 14 lg 5 p-st 4 ja põhiseaduse §-st 28 tulenevat õigust tööle mitte asuda. Kaebaja vajab operatsiooni. Vangla ei ole kaebajale võimaldanud väljasõitu Ida-Tallinna Keskhaigla kirurgi vastuvõtule, et eemaldada käest plaat ja kruvid ning alustada taastusravi. Vangla oleks pidanud enne kaebaja tööle määramist võtma ühendust kirurgiga, kes kaebajat 2013. a opereeris. Menetluse käigus on toetutud ainult vangla arsti ja meditsiiniõdede seisukohtadele, kuid nad ei oma pädevust kaebaja tervislikule seisundile hinnangu andmiseks. Kaebaja viibis 13. augustil 2015 kirurgi vastuvõtul, kes leidis, et kaebaja on võimeline töötama, kuid see läheb vastuollu kaebaja haiguslooga.
2.2.Kaebajale ei selgitatud tema tööülesandeid. Tööle asumisega oleks kaasnenud oht tervisekahjustuse tekkeks.
2.3.Kaebajale ei tõlgitud distsiplinaarmenetluse käigus dokumente talle arusaadavasse keelde, milleks on vene keel. Seega ei saanud ta esitada oma seisukohti olemasolevatele materjalidele.
2.4.Määratud karistus on ilmselgelt ebaproportsionaalne.
3.Tartu Halduskohtu 28. jaanuari 2016. a otsusega jäeti X.X.-i kaebus rahuldamata. Otsuse kohaselt:
3.1.VangS § 37 lg 1 kohaselt peab kinnipeetav reeglina töötama. Sama paragrahvi lõike kaks punkt nelja kohaselt ei ole seda kohustust kinnipeetaval, kes ei ole võimeline töötama tervislikel põhjustel. Meditsiiniosakonna 3. märtsi 2015. a tõendi kohaselt on arst tunnistanud kaebaja võimeliseks sooritama osalise tööajaga töid, mis ei eelda üle 5 kg raskuste tõstmist. Tervisekaarti kirurgi poolt 29. jaanuaril 2015 tehtud kanne nr 60 kinnitab, et tema küünarliigese liikuvus on rahuldav ja implantaat seda ei sega. 23. juulil, 13. augustil ja 24. septembril 2015 tehtud kannetes nr 87, 90 ja 99 ei ole kirurg oma seisukohta muutnud. Koristamist ei saa pidada selliseks tööks, mida ei saaks teha isik, kel on terviseprobleeme. Isiku tööle määramisel on tema tervisliku seisundiga arvestatud.
3.2.Korraldus asuda tööle ei olnud ilmselgelt tühine, mistõttu tuli seda täita.
3.3.Halduskohus leidis, et kaebaja keeldus kõigil kolmel korral õigusvastasel tööle asumast. Määratud distsiplinaarkaristust võib proportsionaalseks pidada arvestades toimepandud distsiplinaarsüüteo raskust. Distsiplinaarmenetluse jooksul järgiti kõiki menetlusnõudeid ning nimetatud menetluse käik oli kaebajale arusaadav.
3.5.Halduskohus jättis kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 15 eurot kaebaja enda kanda.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.X.X.-i apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebust põhjendatakse järgnevalt:
4.1.Halduskohus on tõendeid vääralt hinnanud ning tuginenud ainult vastustaja seisukohtadele.
4.2.Kaebaja vajab taastusravi ja uut operatsiooni. Vangla meditsiiniosakonna arst on väitnud, et tema operatsiooni ei teosta ning kaebaja tehku see ära pärast vabanemist. Kaebaja tervislikku seisundit ei ole hinnanud ortopeedid ega kirurgid. Halduskohus ega vangla ei ole süvenenud sellesse, et kaebaja puhul ei ole tegemist vana vigastusega, vaid kaebajal on küünarnuki ebaliiges ja juba formeerunud kontraktuur ja osteoartroos, mis vajas ja vajab kirurgilist sekkumist ja taastusravi käe normaalse liikumise taastamiseks.
4.3.Kaebaja keeldus tööst põhjendatult. Tegemist oli ilmselgelt tühise korraldusega, millega kaebajat tööle sunniti.
4.4.Vangla ei viinud distsiplinaarmenetlust õiguspäraselt läbi. Halduskohus jättis asjas istungi põhjendamatult korraldamata. Halduskohus ei ole asja lahendades olnud erapooletu.
5.Viru Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta, leides, et halduskohtu otsuse põhjendused on õiged. Vastuse kohaselt:
5.1.Halduskohtu otsus on õiguspärane ja kohus on asjas esitatud tõendeid õigesti hinnanud.
5.2.Kaebaja tervislikku seisundit on korduvalt hinnatud ning leitud, et kaebaja tööle määramine olmeruumide koristajana ei eelda talt erilisi töövõtteid ega spetsiifiliste töövahendite kasutamist. Kaebaja väide, et tal on uus diagnoos, on esitatud alles apellatsioonkaebuses ning see ei ole eluliselt usutav.
5.3.Kaebaja on apellatsioonimenetluses esitanud Ida-Tallinna Keskhaigla 23. novembri 2015. a vastuse kaebaja päringule. Kuna see dokument eksisteeris juba halduskohtule kaebust esitades ning kaebajal oli võimalik tõend ka juba varasemalt esitada, tuleb nimetatud dokument jätta halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 198 lg 3 alusel tähelepanuta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Tartu Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu otsuses esitatud põhjendustega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
8.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et halduskohus hindas asjas tõendeid ühekülgselt ja tugines vaid vastustaja esitatud tõenditele. Halduskohus on tõendeid hinnanud nende kogumis ning jõudnud neist lähtudes õiguspärasele järeldusele, et distsiplinaarkaristuse määramist kaebajale ei saa pidada õigusvastaseks. Kaebaja subjektiivne hinnang või arusaam asjas esitatud materjalidest ei anna veel alust pidada kohtu tegevust erapoolikuks ja otsust kallutatuks.
9.Esimeses astmes nõudis kaebaja asjas istungi korraldamist, millest halduskohus 23. detsembri 2015. a määrusega (tl 51 ja 51p) keeldus, märkides, et nähtuvalt kaebusest, vastustaja väidetest ja toimikusse esitatud dokumentaalsetest tõenditest ei ole vaidluse iseloom selline, mis tingiks asjas istungi korraldamise. Ühtlasi andis halduskohus menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks. Ringkonnakohus nõustub, et praeguse vaidluse õiguspäraseks lahendamiseks ei olnud esimeses kohtuastmes vaja istungi korraldamist, kuna asja materjalid lubasid asja lahendamist ka kirjalikus menetluses.
10.Kaebaja väited, mis puudutavad korduva operatsiooni teostamata jätmist, ei ole käesoleva vaidluse kontekstis asjakohased, kuna vaidluse esemeks on tööle asumisest keeldumised. Tööle minemast keeldus kaebaja TTOS § 14 lg 5 p 4 alusel, kuna kaebajal valutab käsi ning tal on seda valus liigutada ning töötamisega seaks ta oma tervise ohtu. Ringkonnakohus märgib, et kui kaebajal on etteheiteid seetõttu, et talle ei ole soovitud operatsiooni teostatud ning sellele ei ole järgnenud soovitud taastusravi, tuleb kaebajal pöörduda vastava hagiga maakohtusse. Vangla arsti sisuline tegevus on tervishoiuteenuse osutamine, mis ei allu halduskohtu kontrollile.
11.Kaebaja määrati tööle 18. mai 2015. a käskkirjaga nr 6-2/810 (tl 21) ning samasisulise 19. augusti 2015. a käskkirjaga nr 6-2/1302 (tl 24). Esimesena mainitud tööle määramise käskkirjast nähtub, et selles on lähtutud arsti ettekirjutusest, mille kohaselt võib kaebaja töötada päevas kuni kaks tundi ning ei tohi tõsta raskusi üle 5 kg. Hilisemalt koostatud tööle määramise käskkirjas sisaldub veel märge, et kaebaja saab töid sooritada vasaku käega, kasutades paremat kätt abistamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades tööle määramise käskkirjas toodud piiranguid, ei saanud see kuidagi kahjustada kaebaja tervist ja anda alust tööst keeldumiseks ning korraldust asuda tööle ei saa kuidagi pidada tühiseks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 kontekstis. Pelgalt asjaolu, et kaebaja hinnangul oli tal õigus keelduda tööle asumisest, ei too veel kaasa korralduse tühisust (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 1. märtsi 2007. a otsus asjas nr 3-3-1-103-06, p 14 ja seal viidatud kohtupraktika; 29. septembri 2015. a otsus nr 3-3-2-2-15, p 18).
12.Järeldusele, et kaebaja on töövõimeline, on jõutud 3. märtsi 2015. a tõendis (tl 22p). Vahetult pärast seda, kui kaebaja keeldus tööle minemast, viidi kaebaja meditsiiniosakonda kontrolli. Kaebaja kurtis valu paremas käes. Ühelgi korral ei leitud, et esineks alust kaebaja vabastamiseks tööst (tl 42, 44 ja 46). Ka kaebaja tervisekaardi väljavõttest (tl 56–63) nähtub, et ei esine meditsiinilist näidustus tööd mitte teha. Lisaks on tervisekaardi kohaselt kaebaja tervisele hinnanguid andnud arstid olnud teadlikud sellest, et 2013. a on kaebaja parema käe küünarnukile teostatud operatsioon. Nii enne konkreetset käskkirja kui ka pärast seda on kaebaja korduvalt väitnud, et opereeritud käsi ei lase tal majandustöid teha. Samas ei ole kordagi leitud, et tööst vabastamiseks esineks meditsiinilist näidustust. Vastupidi, käskkirjast nähtub, et kaebaja tervislikku seisundit on tööle määramisel arvesse võetud ning tema tööaeg ja selle iseloom ei saa olla kuidagi tema käe tervislikku seisundit halvemuse suunas mõjutavad faktorid. Lisaks on kaebaja paremale käele andnud 13. augustil 2015 hinnangu ka kirurg, kes leidis, et ei esine ühtegi näidustust operatsiooniks ning väidetavalt ei ole ka ühtegi põhjust, miks käsi peaks valutama (tl 59p).
13.Kaebaja on koos apellatsioonkaebusega esitanud ringkonnakohtule Ida-Tallinna Keskhaigla
23.novembri 2015. a vastuse kaebaja päringule (tl 78). Ringkonnakohus võtab nimetatud tõendi asja materjalide juurde. Ringkonnakohus leiab, et seda tõendit ei saa kõrvale jätta tuginedes HKMS § 198 lg-le 3, sest tõendil on asjas tähtsust ning see on vajalik asja õigemaks lahendamiseks. Lisaks kinnitab esitatud tõend nii vangla kui halduskohtu lõppjärelduste õigsust. Selles dokumendis mainitakse, et kaebajale paigaldatud implantaat otseselt elamist ei sega ning absoluutset näidustust implantaadi eemaldamiseks ei ole. Ühtlasi lisatakse, et nad ei saa anda hinnangut sellele, kas kaebajale on igasugune füüsiline töö vastunäidustatud või mitte, sest nad ei tea, milles see töö seisneb. Nendest seisukohtadest järeldub, et kaebaja saab ilmselt teha töid, mis on igapäevaelus tavapärased. Kahtlemata ei ole kaebaja majandustööle määramine eelnevalt nimetatud piiranguga selline, mida kaebaja teha ei saaks. Seega ei lähe vangla arstide seisukohad vastuollu Ida-Tallinna Keskhaigla kirjas märgituga. Eelnevalt esitatu valguses ei ole põhjendatud ka kaebaja väide, et hinnangu tema võimelisusele tööd teha saaks anda ainult operatsiooni teostanud kirurg või siis ortopeed. Ühtlasi ei ole alust kaebaja väitel, et tema käe olukord on
muutunud ning tegemist on uue diagnoosiga. Nii kaebaja haigusloos (tl 55 ja 55p) kui ka eelnevalt nimetatud Ida-Tallinna Keskhaigla vastuses kaebaja päringule on kirjeldatud kaebaja käe tervislikku seisundit ja selle diagnoosi sellisena, mille osas kaebaja väidab muutusi toimunud olevat.
14.Ringkonnakohus ei leia, et distsiplinaarkaristuste määramise käskkirja tühistamiseks annaks alust see, et menetlusse ei kaasatud tõlki. HMS § 21 lg 1 kohaselt kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk, kui menetlusosaline ei valda keelt, milles asja menetletakse. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja ei ole distsiplinaarmenetluse ajal palunud tõlgi kaasamist. Distsiplinaarmenetluse protokolli keeldus kaebaja allkirjastamast ning nõudis selle esitamist venekeelsena. Alles vaideotsuse kättesaamisel märkis kaebaja, et soovib vaideotsuse tõlkimist vene keelde või siis tõlgi kaasamist (tl 19 ja 19p). Samas esitas kaebaja distsiplinaarmenetluse käigus oma seletused toimunud intsidentide koha eesti keeles. Lisaks on kaebaja sooritanud 12. septembril 2015 riigikeele eksami A2 tasemel ning sai tulemuseks 95% (vt Viru Vangla 29. oktoobri 2015. a vaideotsus nr 6-12/288-2, tl 19 ja 19p). Sellest järeldub, et kaebajale pidi tegelikult menetluse käik olema selge. Ka praeguses halduskohtumenetluses on kaebaja oma seisukohad esitanud eesti keeles.
15.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb X.X.-i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28. jaanuari 2016. a otsus muutmata. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot (tl 82) jääb kaebaja enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ls 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.