lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-2375/17

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 12.01.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-2375/17
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
12.01.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1247
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

MÄÄR US

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Madis Ernits, Maili Lokk 12. jaanuar 2017, Tartu 3-16-2375 Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot Tartu Halduskohtu 21.12.2016. a määrus Aleksandr Streltsovi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Aleksandr Streltsov Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 21.12.2016. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Aleksandr Streltsov esitas 20.11.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt tekitati kaebajale kahju sellega, et 07.11.2016 ei toonud valvur sektorisse ajalehte „Novaja“, mida vangla kinnipeetavatele annab. Kaebaja esitas 09.11.2016 vanglale avalduse, et talle toodaks see ajaleht, kuid vangla ignoreeris kaebaja avaldust. 13.11.2016 esitas kaebaja vaide ja kahju hüvitamise taotluse, kuid vangla ei hakanud kaebaja venekeelset vaiet läbi vaatama. Viru Vangla teatas halduskohtule (tl 6-10), et kaebaja esitas 13.11.2016 võõrkeelse kahju hüvitamise taotluse seoses ajalehe väljastamata jätmisega. Vangla tagastas kaebaja taotluse 18.11.2016. a kirjaga nr 6-16/138-2, sest kaebajal oli piisavalt raha taotluse tõlkimise eest tasumiseks, kuid kaebaja keeldus sellest.
2.Tartu Halduskohus tagastas 21.12.2016. a määrusega A. Streltsovi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Halduskohus märkis esmalt, et HKMS § 2 lg 4 kohaselt tuleb kohtul tõlgendada menetlusosaliste avaldusi ja lähtuda nende lahendamisel avalduse esitaja tegelikust tahtest ning leidis, et kaebaja eesmärk kohtusse pöördumisel on olnud rahalise hüvitise saamine ehk

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

kaebaja on esitanud hüvitamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 4) ja nõude aluseks on see, et kaebajale ei toodud väidetavalt 07.11.2016 ajalehte. Halduskohtu hinnangul ei ole kaebaja esitanud eraldi kahju hüvitamise nõuet seoses sellega, et vangla tagastas tema kahju hüvitamise taotluse ja kaebaja sellekohased väited on käsitletavad põhjendustena, miks ta leiab, et on kohtueelse menetluse nõuetekohaselt läbinud. Samas on vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt kinnipeetaval õigus esitada halduskohtule kaebus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks ainult tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on selle tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Halduskohus viitas ka kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb eelviidatud sättes taotluse tagastamise all mõista üksnes taotluse õigusvastast tagastamist. Kui taotlus tagastati kinnipeetavale õiguspäraselt, siis kinnipeetaval kohtu poole pöördumise õigust ei ole. Halduskohtu hinnangul tagastas Viru Vangla kaebaja kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt, sest haldusmenetluse seaduse (HMS) § 21 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kui menetlusosaline ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk. Tõlgi kaasamise kulud katab tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti. Haldusorgan võib kehtestada tingimuse, et haldusaktiga isikule antav õigus ei teki enne tõlgi kaasamise kulude katmist. Võõrkeeles esitatud vaide ja kahju hüvitamise taotluse tõlkimisega seotud asjaajamise korda on vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 491 täpsustatud järgmiselt: - vangla esitab võõrkeelse vaide või kahju hüvitamise taotluse enne menetlusse võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping; - enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist võtab vangla kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha; - kui kinnipeetav keeldub nõusoleku andmisest, kuid tal on vanglasisesel isikuarvel olemas vahendid teenuse eest tasumiseks, jäetakse võõrkeelne dokument menetlusse võtmata. Viru Vangla esitatud dokumentidest nähtub, et venekeelse dokumendi tõlkimisel eesti keelde vangla vahendusel on tasu 14,11 eurot ühe 1800 tähemärki (koos sõnavahedega) sisaldava lehekülje eest. Hinda arvestatakse valmis tõlke arvestuslike lehekülgede järgi. Tõlketöö miinimumhind on 0,5 arvestusliku lehekülje maksumus (tl 7). Kaebaja taotlus (tl 7- 8) on kahel lehel, kuid selle venekeelse osa maht on 33 käsikirjalist rida, neist 26 täisrida, mis tõlgituna ei saa olla suurem kui 1800 tähemärki. Halduskohus väitis seda viidates esitatud kaebusele, kuna kaebuse maht on 57 käsikirjalist rida, neist 50 täisrida ja selle maht tõlgituna on 2813 tähemärki. Kaebaja isikukonto väljavõttest nähtuvalt oli tema konto jääk 14.11.2016. a seisuga (tõlkimise taotluse koostamise kuupäev) 20,44 eurot. Kaebajal oleks taotluse tõlkimise eest tulnud tasuda 14,11 eurot, seega oli kaebaja isikuarvel piisavalt raha dokumendi eesti keelde tõlkimiseks. Kaebajale selgitati tõlketeenuse hinnakirja ja tasu arvestamise korda (tl 7). Kuna kaebaja tõlkimise eest tasumisest keeldus, siis tagastas Viru Vangla kaebaja venekeelse kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt. See tähendab, et kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ja HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tuleb kaebus tagastada, kui kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3.A. Streltsov esitas 24.12.2016 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 21.12.2016. a määruse tühistamiseks. Määruskaebuse kohaselt nõuab kaebaja ringkonnakohtult, et tühistataks Tartu natsionalistliku, korrumpeerunud, kuritegeliku halduskohtu tühine, õigusvastane, kuritegelik ja põhjendamata 21.12.2016. a kohtumäärus haldusasjas nr 3-16-2375 ning tehtaks selles asjas uus ja õiglane otsus, sest halduskohus takistab igati esitatud kaebuse õiglast läbivaatamist. Tartu Halduskohus pressib kinnipeetavalt, kellel ei ole tööd, ei ole sissetulekut, välja viimase raha, selleks hetkeks veel 20 eurot, kuigi Euroopa vanglareeglistiku järgi, õigusabi, sealhulgas ka tõlked, tuleb teha kinnipeetavale tasuta. Ka Riigikogu võttis 2016. a detsembris vastu seaduse, et kõik õigusabitaotlused, vaided, kaebused ja avaldused tuleb ka vene keeles vastu võtta.
4.Tartu Halduskohus vabastas 06.01.2017. a määrusega (tl 28) kaebaja riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel, võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks ringkonnakohtule. Asja materjalid jõudsid ringkonnakohtusse 10.01.2017.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus, kuna ükski selles esitatud väide ei tingi halduskohtu 21.12.2016. a määruse tühistamist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 12.12.2016. a määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohust järgmist.
6.Kaebaja leiab määruskaebuses muuhulgas, et halduskohus takistab kaebuse tagastamisega õigusvastaselt selle läbivaatamist, sest nii Euroopa vanglareeglistiku järgi kui ka Riigikogu poolt 2016. a detsembris vastu võetud seaduse (ilmselt mõeldakse riigi õigusabi seaduse ja teiste seaduste muutmise seadust) järgi tuleb õigusabi, sealhulgas ka tõlked, teha kinnipeetavale tasuta, s. o kõik õigusabitaotlused, vaided, kaebused ja avaldused tuleb ka vene keeles vastu võtta.
7.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja sellekohase väitega esmalt seetõttu, et 14.11.2016 Viru Vanglale esitatud venekeelse pöördumise näol ei olnud tegemist riigi õigusabi taotlusega, vaidega või kaebusega, vaid vanglale väidetava ajalehe mitteväljastamisega seoses esitatud kahju hüvitamise taotlusega, mille menetlemisele vanglas kohaldatakse kehtiva VSKE § 491 sätteid. Nagu halduskohus ka õigesti viitas, sätestab nimetatud paragrahvi lg 3, et kui kinnipeetav keeldub nõusoleku andmisest, et tõlkimisele kuluv summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha, kuid tal on vanglasisesel isikuarvel olemas vahendid teenuse eest tasumiseks, jäetakse võõrkeelne dokument menetlusse võtmata. Samuti ei kehtesta Euroopa vanglareeglistik nõuet, et vanglad on kohustatud kõik võõrkeelsed kinnipeetavate poolt esitatud, taotlused, s. h kahju hüvitamise taotlused, vastu võtma ja vangla kulul tõlkima ning läbi vaatama. Ka 15.12.2016 vastu võetud riigi õigusabi seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus ei käsitle kõikvõimalikke kinnipeetavate poolt vanglale (või kohtutele) esitatavate taotluste ja avalduste või kaebuste liike, vaid üksnes riigi õigusabi taotlust, mille kohta RÕS § 12 lg 7 alates 07.01.2017 sätestab, et Eestis enamlevinud muus keeles esitatud taotluse tõlkimise korraldab menetleja.

Kuna VSKE § 491 oli 2016. a ja on endiselt kehtiv säte ning kaebaja keeldus enda esitatud venekeelse kahju hüvitamise taotluse tõlkimise eest tasumisest, kuigi tal selle jaoks arvel raha oli, siis tagastas Viru Vangla kaebaja võõrkeelse kahju hüvitamise taotluse VSKE § 49 1 lg 3 järgi õiguspäraselt, mis tähendab, et kaebaja ei ole halduskohtule samasisulist kaebust esitades pidanud kinni asja kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ja halduskohus tagastas esitatud kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel õigesti.

8.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21.12.2016. a määrus muutmata.

Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium