Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Agu Timmi 10.01.2017, Tartu 3-14-52393 Aleksei Pokrase kaebus Viru Vangla 19.02.2014. a käskkirja nr 6-3/246-D, 20.02.2014. a käskkirja nr 6-3/261-D ja 05.09.2014. a vastuse nr 612/66-6 õigusvastasuse tuvastamiseks ja 1636,10 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 24.11.2015. a otsus Aleksei Pokrase apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Aleksei Pokras Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata kaebaja taotlus apellatsioonkaebusele lisatud 16.12.2013 tervisekaardi RVL nr 132 väljavõtte lisamiseks toimiku materjalidele ja tagastada see kaebajale.
2.Jätta Aleksei Pokrase apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24.11.2015. a otsus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 09.02.2017.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla määras 02.12.2013. a käskkirjaga nr 6-2/1880-T kinnipeetava Aleksei Pokrase Viru Vangla finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, üldkasutatavate ruumide koristajana alates 09.12.2013 kuni 08.03.2014.
21.01.2014 ja 25.01.2014 ei allunud A. Pokras vanemvalvuri korraldustele asuda tööle, mistõttu Viru Vangla tunnistas A. Pokrase 19.02.2014. a käskkirjaga nr 6-3/246-D ja 20.02.2014. a käskkirjaga nr 6-3/261-D süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 süülises rikkumises ja karistati teda vastavalt 7-ks ja 10-ks ööpäevaks kartserisse paigutamisega.
3.A. Pokras esitas vaide Viru Vangla 19.02.2014. a käskkirja nr 6-3/246-D ja 20.02.2014. a käskkirja nr 6-3/261-D kehtetuks tunnistamiseks ja kahju hüvitamiseks 1700 euro ulatuses. Viru Vangla jättis 30.04.2014. a vaideotsusega nr 6-12/66-4 A. Pokrase vaide ning 30.05.2014. a otsusega nr 6-12/66-5 A. Pokrase taotluse kahju hüvitamiseks rahuldamata.
4.Viru Vangla tunnistas 03.09.2014. a käskkirjaga nr 6-3/1385-D kehtetuks Viru Vangla 20.02.2014. a käskkirja nr 6-3/261-D. 05.09.2014. a otsusega nr 6-12/66-6 tunnistas Viru Vangla osaliselt kehtetuks 30.05.2014. a otsuse nr 6-12/66-5 ning hüvitas A. Pokrasele alusetult 10 ööpäeva ulatuses (20.02.2014 käskkirjaga nr 6-3/261-D määratud karistus) kartseris viibitud aja eest mittevaralise kahju summas 63,90 eurot.
5.A. Pokras esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 19.02.2014. a käskkirja nr 6-3/246-D, 20.02.2014. a käskkirja nr 6-3/261-D ja 05.09.2014. a vastuse nr 6-12/66-6 õigusvastasuse tuvastamiseks ja 1636,10 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt keeldus kaebaja koristajana tööle minemast vastavuses perearst R. Aadamsoo ettekirjutusega, mille kohaselt saab kaebaja töötada ainult istuvas asendis. Muid arstitõendeid kaebajale väljastatud ei ole. Kaebajal valutab jalg ja ta nõudis uuringu läbiviimist, kuid pärast 13.12.2013 trauma saamist kaebajale röntgenit ei tehtud. Kaebajat karistati kaks korda ühel korral tööst keeldumise eest. Kontaktisik M. Pihlak kiirustas, et kaebajat kartserisse saata, kuna kaebajal oli esimene pikaajaline kokkusaamine naisega ning kontaktisik tegi kõik selleks, et see ei toimuks. Nimetatud õigusvastased toimingud pani kontaktisik toime kättemaksust kaebaja suhtes, kuna ta on varasemalt esitanud kohtule palju kaebuseid kontaktisiku toimingute peale. Viru Vangla rikkus VangS § 41 lg-id 1 ja 2. Kaebaja palub põhjendamatu vabaduse võtmise, väärikuse alandamise ja tervisekahju tekitamise eest vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-le 1 välja mõista veel 1636,10 eurot, kuna makstud kompensatsioon 63,90 eurot ei ole piisav.
HALDUSKOHTU LAHEND
6.Tartu Halduskohus jättis 24.11.2015. a otsusega A. Pokrase 15.11.2015. a menetlusdokumendist koopia väljastamise taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1), kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 2) ja menetluskuluna riigilõivu Eesti Vabariigi kanda (resolutsiooni p 3). Kohtuotsuse kohaselt tuvastas halduskohus, et kaebajale antud korraldus, asuda tööle, anti kehtiva käskkirja alusel ja käskkiri oli kaebajale täitmiseks kohustuslik. Kaebaja tervislikule seisundile andis hinnangu arst R. Aadamsoo 16.12.2013 kui kaebaja viibis tema vastuvõtul. Nimetatud kuupäeval tegi arst kaebaja tervisekaarti kande RVL nr 132, milles mh märkis, et võib töötada istuvas asendis, seisvas asendis kuni 1 tund ja mitte tõsta raskusi üle 5 kg. Viru Vangla ei rikkunud kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse nõudeid ja täitmata jäetud vanglaametniku korraldus ei vastanud tühise haldusakti tunnustele. Distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane ning tervislikud põhjused tööst keeldumiseks puudusid. Töö kohustuse eiramisel on tegemist olulise kohustuse rikkumisega, mis näitab, et isik ei soovi õiguskuulekale teele asuda. Tulenevalt VangS § 65 lg-st 1 pööratakse distsiplinaarkaristus täitmisele esimesel võimalusel, mistõttu kaebaja väide, et ametnik kiirustas distsiplinaarkaristuse täideviimisega sihilikult, seda põhjusel, et kaebaja pikaajaline kokkusaamine abikaasaga ei toimuks, ei ole kohane. Tõendatud ega usutav ei ole kaebaja väide, et nimetatud õigusvastased toimingud pani kontaktisik toime kättemaksust kaebaja suhtes, kuna ta on varasemalt esitanud kohtule palju kaebuseid kontaktisiku toimingute peale. Viru Vangla 05.09.2014. a otsusega nr 6-12/66-6 tunnistas vangla osaliselt kehtetuks 30.05.2014. a otsuse nr 6-12/66-5 ning hüvitas kaebajale alusetult 10 ööpäeva ulatuses
kartseris viibitud aja eest mittevaralise kahju summas 63,90 eurot. Seega selles osas on vastustaja alusetult kartseris viibimisega tekitatud mittevaralise kahju kaebajale hüvitanud. Kaebajal puudub vajadus enda õiguste kaitseks 15.11.2015 kohtule esitatud menetlusdokumendist koopiat saada, mistõttu on vastav taotlus põhjendamatu ja jääb rahuldamata.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7.A. Pokras esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole halduskohus õiglane ja sõltumatu ning arvestas otsuse tegemisel ainult vastustaja vastuväiteid. Halduskohus ei vaadanud läbi ega arvestanud kaebaja esitatud seisukohtade ja arvamustega, vaid mainis, et kaebaja on neid esitanud. Pärast Riigikohtu 22.09.2015. a määrust nr 3-3-1-40-15, millega kohus kohustas korraldama tõlketeenust, keeldus halduskohus 22.10.2015. a määrusega esitamast vangla käskkirjade tõlget ja tegemast lühidalt asjaolude ülevaadet vene keeles. Seega varjas halduskohus kaebaja eest asjasse puutuvat informatsiooni ning ei andnud kaebajale võimalust kaitsta oma õigusi efektiivselt, esitada seisukohti ja vastuväiteid seoses vangla käskkirjadega, asjaoludega ja põhjendustega. Halduskohus ei võtnud arvesse ka Riigikohtu 22.09.2015. a määruse nr 3-3-1-40-15 p-s 20 väljendatud arvamust, et töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lg 5 p 4 alusel võib kinnipeetav keelduda tööst, mille täitmine seab ohtu tema tervise ja selle õiguse kasutamisel ei riku kinnipeetav VangS § 67 p-i 1. Samuti seda, et kartserikaristuse ebaõiget määramist ei tohi käsitleda väheintensiivse riivena. Halduskohus ei pööranud tähelepanu ega arvestanud, et 14.01.2014 esitas kaebaja avalduse vangla meditsiiniosakonna juhatajale, milles märkis, et pärast traumat valutab tal jalg väga tugevalt ning nõudis, et talle tehtaks uuringuid ja röntgen. Eelnev tõendab, et A. Pokras ei olnud võimeline töötama seistes ja tal oli õigus keelduda tööst. Kaebaja teadis ja tal oli tõend, mis nägi ette istuva töö ning teistest tõenditest ei teadnud ta midagi. Viru Vangla esitas kohtule valeandmeid ja eksitas kohut, kui väitis, et perearst tegi 16.12.2013 väidetavalt tervisekaarti kande selle kohta, et A. Pokras võib töötada 1 tunni või 1,5 tundi püsti seistes. Kaebaja lisab 16.12.2013 tervisekaardi RVL nr 132 väljavõtte, kus on märgitud, et võib töötada istuvas asendis. Halduskohus jättis A. Pokrase taotlused rahuldamata ja keeldus läbi viimast kohtuistungit, samuti ei võimaldanud kaebajal küsitleda kohtuistungile taotletud tunnistajaid.
8.Viru Vangla leiab vastuses apellatsioonkaebusele, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastuse kohaselt toimus tervisekaardi kande RVL nr 132 (esitatud halduskohtule koos 04.09.2014 vastusega) kohaselt vastuvõtt 16.12.2013 ning nimetatud kuupäeval tegi arst kaebaja tervisekaarti kande, märkides – töötab istuvas asendis, seisvas asendis kuni 1 tund ja mitte tõsta raskusi üle 5 kg. 15.01.2014 viibis kaebaja taas arst R. Aadamsoo vastuvõtul ja kande kohaselt on koostatud ka sellel päeval tõend, et A. Pokras võib töötada 1,5 tundi seistes, liikudes ja istudes. 21.01.2014 menetlustoimingu protokolli kohaselt on arst R. Aadamsoo selgitanud, et kinnipeetava tervislik seisund võimaldab koristajana töötada. Kaebaja väited sellest, et ta ei teadnud, et teda pole tööst vabastatud, on ennast õigustavad. Arst R. Aadamsoo 16.12.2013 tõend on kaebajale kätte antud ja ta pidi olema teadlik, mis selles märgitud on. Segadus võis tekkida sellest, et Viru Vangla meditsiiniõde Angelika Kaldre on 20.12.2013 väljastanud A. Pokrasele tõendi, milles lähtus vaid vangiregistrisse arsti tehtud puudulikust kandest, kuid 15.01.2014 on kaebaja käinud taas R. Aadamsoo vastuvõtul ning viimane on talle väljastanud tõendi, et A. Pokras võib töötada 1,5 tundi seistes, liikudes ja istudes. Kinnipeetava terviseandmed fikseeritakse meditsiinitöötaja poolt kinnipeetava kohta peetavas elektroonilises tervisekaardis ning kinnipeetava tööle rakendamisel lähtutakse tervisekaardi andmetest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 24.11.2015. a otsus tuleb jätta muutmata ja A. Pokrase apellatsioonkaebus rahuldamata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud seadust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Ringkonnakohus jätab rahuldamata A. Pokrase taotluse võtta asja materjalide juurde 16.12.2013 tervisekaardi RVL nr 132 väljavõte. Antud väljavõte on juba olemas antud haldusasjaga liidetud haldusasja nr 3-14-50992 toimikus (tl 73) ja seega puudub vajadus teise samasuguse dokumendi lisamiseks asja materjalidele. Ringkonnakohus tagastab selle A. Pokrasele.
11.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et halduskohus rikkus menetlusnorme sellega, et keeldus talle tõlkimast vaidlustatud käskkirju ja tegemast lühidalt asjaolude ülevaadet vene keeles. Tartu Halduskohus on oma 22.10.2015. a määruses leidnud, et kuna kaebaja on nii vaides kui ka kohtule esitatud kaebuses üksikasjalikult faktid ära märkinud ja asjaolusid kirjeldanud, siis järeldub sellest, et kaebaja on nimetatud dokumentidega tutvunud ja nende sisu on olnud arusaadav ning seega puudus vajadus tõlke tegemiseks (tl 105-106). Ringkonnakohus nõustub taolise käsitlusega. Samuti ei ole selline halduskohtu käitumine vastuolus ka Riigikohtu halduskolleegiumi määruse nr 3-3-1-40-15 p-ga 19, kuna ka see ei näe ette halduskohtule imperatiivset kohustust dokumentide tõlkimiseks, vaid tõlkimist üksnes osas, mis on asjaoludest ülevaate saamiseks vajalik. Antud juhul on kaebajal olnud ülevaade, et esitada vaie ja kaebus halduskohtule.
12.Kaebaja oli määratud tööle 02.12.2013. a käskkirjaga nr 6-2/1880-T majandustööde abitööliseks. Juhul kui kaebaja leidis, et ta ei ole võimeline töötama tervisliku seisundi tõttu, oleks kaebaja pidanud tööle määramise käskkirja vaidlustama, mida ta aga ei teinud. Seega oli tegemist kehtiva käskkirjaga ja vangla ametnikel oli õigus anda kaebajale korraldus tööle asumiseks. VangS § 67 p 1 alusel peab kinnipeetav vangla julgeoleku tagamiseks alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Asjas puudub vaidlus selle üle, et 21.01.2014 anti kaebajale korraldus tööle asumiseks, kuid kaebaja keeldus ja viitas sellele, et tal on tõend tööst vabastamise kohta. Selline kaebaja seisukoht on vastuolus vastustaja poolt kohtule esitatud tõendiga, mille kohaselt viibis kaebaja arst R. Aadamsoo vastuvõtul 16.12.2013 ning arst on leidnud, et kaebaja on võimeline töötama istuvas asendis, seisvas asendis kuni 1 tund ning ei või tõsta raskusi üle 5 kg. Ringkonnakohtul puudub erinevalt kaebajast alus kahelda selle tõendi õigsuses. Seega puudusid kaebajal tervislikud vastunäidustused, mis takistasid tal tööle asumast ning vastustaja on õigesti kaebajat tööst keeldumise eest karistanud distsiplinaarkorras. Pealegi väitis kaebaja, et tal on olemas tööst täielik vabastus, mis aga ei vastanud tõele.
13.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et kohus jättis põhjendamatult läbi viimast kohtuistungi. HKMS § 131 lg 1 p 2 sätestab, et kohus võib asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui kohtu hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata ning menetlusosalistel puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu, sealhulgas kui menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused. Kuna praegusel juhul oli vaidluse esemeks üksnes see, kas kaebajal oli õigus tööst keelduda oma tervisliku seisundi tõttu, siis leiab ringkonnakohus, et vaidlus seisnes üksnes tõendite hindamises ning halduskohtul oli õigus keelduda kohtuistungi korraldamisest.
14.Kaebaja oli nii halduskohtus kui ka ringkonnakohtus vabastatud riigilõivu tasumisest ja seoses sellega asjas menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.