lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-15-2580/31

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 05.01.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-15-2580/31
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
05.01.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1009
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Madis Ernits ja Einar Vene 5. jaanuar 2017, Tartu 3-15-2580

Haldusasi

Andrei Smirnovi kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Halduskohtu 14. jaanuari 2016. a otsus Andrei Smirnovi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Andrei Smirnov Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14. jaanuari 2016. a otsus muutmata.
2.Jätta apellandi menetluskulu tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 6. veebruar 2017).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Andrei Smirnov viibis Tallinna Vanglas vahistatu ja kinnipeetavana 24. juulist 2014 kuni 24. märtsini 2015.
2.Pärast seda, kui A. Smirnovi poolt esitatud kahju hüvitamise taotlus jäeti Tallinna Vangla poolt rahuldamata, esitas A. Smirnov kaebuse halduskohtule, milles palus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest välja mõista hüvitisena 15 eurot iga vanglas viibitud päeva eest. Kaebuse põhjenduste kohaselt oli Tallinna Vanglas tagatud kinni peetavatele isikutele vähem kui 3 ruutmeetrit põrandapinda.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Tartu Halduskohtu 14. jaanuari 2016. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Tualeti pindala tuleb kaebaja isikliku pinna arvutamisel kambri üldpindala sisse arvata.
3.2.Suurema osa ajast oli sellise arvutuse järgi kaebaja kasutuses olnud põrandapind üle 4 ruutmeetri ning kordagi ei langenud see alla 3 ruutmeetri. Seega ei ole kaebaja õigusi rikutud.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4.A. Smirnovi apellatsioonkaebuses palutakse tühistada kohtuotsus ja uue otsusega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuses viidatakse erinevatele Euroopa inimõiguste konventsiooni (EIÕK) normidele ning leitakse, et tualett ja mööblialune pind tuleb isiku kasutuses oleva pinna arvutamisel kambri üldpindalast välja jätta.
5.Tallinna Vangla vastuses A. Smirnovi apellatsioonkaebusele palutakse jätta see rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks pole alust.
7.Käesolevaks ajaks on analoogilistes asjades, st Tallinna Vangla poolt kambripinna suurusega tekitatud kahju hüvitamise asjades, kujunenud arvestatav hulk Riigikohtu praktikat. Praeguse vaidluse lahendamise seisukohalt omavad tähtsust eeskätt järgmised Riigikohtu seisukohad.
7.1.Tualett ja mööblialune pind tuleb kambripindala arvestamisel kambripinna sisse arvestada (nt RKHKo 3-3-1-21-16, p 8; 3-3-1-42-15, p 17).
7.2.Kui isik oli vanglas 2,5-3 ruutmeetrises kambris kinnipeetavana ja tavarežiimil, ei ole tal õigust kahju hüvitamisele, kui tema muid vangistusalastest õigusaktidest tulenevaid õigusi ei ole rikutud, eeskätt kui tal olid tagatud vanglas väljaspool kambrit piisavad liikumisvõimalused. (RKHKo 3-3-1-68-15, p-d 18-19).
7.3.Kui isik oli vanglas 2,5-3 ruutmeetrises kambris vahistatuna, kellel on võimalik viibida kambrist väljapool vaid üks tund päevas, võib tal olla õigus kahju hüvitamisele. Sealjuures on hüvitise määramine kohtu individuaalne ja hinnanguline otsus, mille puhul tuleb arvesse võtta kõiki asjaolusid (RKHKo 3-3-1-21-16, p 10.3 ja 12). Eeltoodud Riigikohtu seisukohtadest on arusaam, nagu tuleks tualett kambripindala arvestamisel kambri üldpinna sisse lugeda (ülal p 7.1), Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) poolt ümber lükatud (vt EIK 20. oktoobri 2016. a otsus asjas nr 7334/13, p 114). Ringkonnakohus võtab selles osas arvesse EIK seisukoha. Ülejäänud osas sobituvad viidatud lahendis esitatud EIK seisukohad põhimõtteliselt eeltoodud Riigikohtu seisukohtadega.
8.Kaebaja väidet, et mööblialune pind tuleb samuti kõigepealt kambri üldpindalast välja arvata, kohtupraktika ei kinnita. Esiteks tuleneb see juba justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega nr 72 kinnitatud vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 6 lg-st 6, mis sätestab, et kinnipeetavale on toas ette nähtud vähemalt 2,5 m2 põrandapinda ja kambris vähemalt 3 m2 põrandapinda. Selles normis ei räägita vabast, mööbliga katmata põrandapinnast, vaid põrandapinnast üldiselt. Seega peetakse silmas ka mööbli alla jäävat põrandapinda. Teiseks lähtutakse üldteadaolevalt eluruumide pindala mõõtmisel eluruumi kogupinnast, arvestamata sellest maha mööbliga kaetud alasid. Samuti oleks sellise lähenemise järgimine ka väga keeruline, sest konkreetses, mööbli ja muu tarvilikuga sisustatud ruumis vaba, ilma mööblita põrandapinna mõõtmine ja väljaarvutamine oleks märksa keerulisem, kui lihtsalt ruumi pindala mõõtmine ja arvutamine.

Kui nõustuda sellega, et mööbli alla jääv põrandapind tuleks kambri üldpindalast välja jätta, siis tekiks koheselt täiendavad raskused normi kohaldamisel – nt kui kõrgelt peavad vaba põrandapinna kohal puuduma takistused muude sisustuselementide näol (nt kas seinale kinnitatud riiuli alla jääv ruum tuleks samuti välja arvata), kas ajutiselt kaetud põrandapinda (nt seina külge kinnitatava voodi alust pinda) saab lugeda vaba põrandapinna hulka kuuluvaks, milliseid esemeid tuleb liigitada mööbliks, kas samamoodi tuleks suhtuda tavapäraselt põrandal asetsevatesse esemetesse (nt jalanõud, põrandahari jms) jne. On ilmne, et selline põrandapinna mõõtmismeetod oleks äärmiselt keeruline, väga palju vaidlusi põhjustav ning sellega jõuaks kergesti absurdsete olukordadeni. Seetõttu tuleb põrandapinna arvestamisel lähtuda ruumi üldpindalast ja arvestada sinna ka kambris mööbli ja muude esemete all olev pind. Sellist seisukohta on Tartu Ringkonnakohus väljendanud juba varem (vt 21. septembri 2010. a otsus haldusasjas nr 3-09-1385, p 9; 24. novembri 2015. a otsus haldusasjas nr 3-14-50482, p 7).

9.Seega tuleb kaebaja kasutuses olnud põrandapinna arvutamisel arvata tualeti alune pindala kambri üldpindalast välja, kuid mööblialune pind jääb kambri üldpindala sisse. Sellest arvutusviisist lähtudes nähtub vastustaja esitatud andmetest, et vaidlusalusest 244 päevast 242-l oli kaebaja kasutuses olnud põrandapind rohkem kui 3 ruutmeetrit (tl 46p-48p). Vaid kahel päeval oli kaebaja põrandapind napilt alla 3 ruutmeetri – 2,93 ruutmeetrit. Ringkonnakohtu hinnangul on vaid kahel päeval põrandapinna langemine alla 3 ruutmeetri ning seda vaid 0,07 ruutmeetri võrra, niivõrd vähese intensiivsusega õiguste rikkumine, et rahalise hüvitise väljamõistmine pole põhjendatud. Ei ole usutav, et kaebaja sellist ruumikõikumist (kas tema isiklikku põrandapinda oli 3 või 2,93 ruutmeetrit) reaalselt üldse tajuski. Lisaks, ehkki aru võib saada, et kaebaja vahistatu staatusest ja vastuvõturežiimil viibimisest tulenevalt sai ta regulaarselt väljaspool kambrit viibida vaid igapäevase ühetunnise jalutuskäigu ajal (tl 41p), on vangla osundanud täiendavate liikumisvõimalusena mitmetele kaebaja jaoks korraldatud kokkusaamisele (tl 41p) ning muudele soodsatele kinnipidamistingimustele (tl 42). Seega kokkuvõttes, ehkki möönda võib, et kaheks päevaks langes kaebaja põrandapind üliväikses osas alla tänapäeval õiguspäraseks põrandapinnaks peetava 3 ruutmeetri piiri, ei ole kaebaja kinnipidamistingimused Tallinna Vanglas olnud sellised, mis õigustaksid kaebuse rahuldamist ja rahalise hüvitise kasvõi osalistki väljamõistmist. Sellises olukorras nõude rahuldamata jätmine on kooskõlas ka EIK-i praktikaga (vt EIK 20. oktoobri 2016. a otsus asjas nr 7334/13, p 125).
10.Eelneva tõttu jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jääb kaebaja menetluskulu apellatsiooniastmes (riigilõiv 109,8 eurot) halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium