lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-2449/8

Korrakaitse â€ș Vanglad

HaldusasiJÔustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 30.12.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-2449/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse â€ș Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.12.2016
Staatus
JÔustunud
SÔnade arv
1084
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Sirje KaljumÀe

MÀÀruse tegemise aeg ja koht

30. detsember 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2449

Haldusasi

M. S. kaebus Tallinna Vangla tegevuse Ôigusvastasuse tuvastamiseks (vangla E1 blokis puudub kraanis soe vesi)

Menetlusosalised Menetlustoiming

Kaebaja – M. S. Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1.Tagastada M. S. kaebus lÀbivaatamatult.
2.TÔlkida kohtumÀÀrus vene keelde ja edastada tÔlge kaebajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

MÀÀruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu mÀÀruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 pÀeva jooksul mÀÀruse kÀttetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD NING KOHTU SEISUKOHT

1.Tallinna Halduskohtule saabus 29.11.2016 M. S. kaebus Tallinna Vangla tegevuse Ă”igusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt ei ole vangla E1 blokis tagatud kraanis sooja vee olemasolu, kuid blokkides S1 ja S2 on see olemas. Kaebuses on mĂ€rgitud, et kaebaja soovib hiljem esitada kahju hĂŒvitamise nĂ”ude. Kaebaja palub vabastada end kaebuse esitamisel riigilĂ”ivu tasumisest.
2.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kaebusel oli selle esitajana mĂ€rgitud M. S. nimi ning esindajaks A. N.. Kaebuse alla on trĂŒkitĂ€htedega kirjutatud „lugupidamisega A. N.“, kuid puuudb mistahes allkiri. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 54 p 7 kohaselt peab kohtule esitatud avaldusel (sh kaebusel) olema kaebaja vĂ”i tema esindaja allkiri. Kaebusele on lisatud volikiri (tĂ”estamata koopia), mille kohaselt M. S. volitab A. N. ennast esindama. Tallinna Vanglas, Eesti kohtutes ja Euroopa InimĂ”iguste Kohtus (tl 2). Volikirjal on nii M. S. kui ka A. N. allkiri. Kaebusele oli lisatud ka vormikohane menetlusabi taotlus, millel on mĂ€rgitud soov riigilĂ”ivust vabastamiseks. Taotluse blankett on tĂ€idetud eesti keeles ja sellel on M. S. allkiri.

3-16-2449

3.Kohus jÀttis 06.12.2016 mÀÀrusega kaebuse kÀiguta ja andis puuduste kÔrvaldamiseks (kaebuse esitamise tahte kinnitamiseks ja kahju tekkimise asjaolude selgitamiseks) tÀhtaja 10 pÀeva mÀÀruse kÀttesaamisest.
4.Seoses asjaoluga, et kaebaja on esitanud kohtule volikirja, milles volitab end esindama A. N., selgitas kohus, et esindaja kaudu menetluses osalemiseks peab kaebaja valima esindajaks isiku kes vastab HKMS § 32 lg 1 nĂ”uetele. Kohtule teadaolevalt A. N. neile tingimustele ei vasta. Vastavalt HKMS § 32 lg-le 1 vĂ”ib volitatud esindajaks halduskohtumenetluses olla: 1) advokaat; 2) Ă”igusteadusliku kĂ”rgharidusega isik; 3) majandusteadusliku kĂ”rgharidusega maksu- vĂ”i raamatupidamiskonsultant maksuasjades; 4) prokurist menetlusosalise majandustegevusega seotud asjades; 5) menetlusosalise töötaja vĂ”i ametnik, kui tal on kohtu arvates piisavad teadmised ja kogemused, et menetlusosalist esindada; 6) kaebaja teise kaebaja, vastustaja teise vastustaja vĂ”i kolmas isik teise kolmanda isiku volitusel; 7) esindatava menetlusosalise abikaasa vĂ”i ĂŒleneja vĂ”i alaneja sugulane; 8) muu isik, kelle Ă”igus olla esindaja halduskohtumenetluses tuleneb seadusest. Kohus selgitas ka, et HKMS § 35 lg 1 regulatsiooni, et kui teise isiku nimel avalduse esitanud isikul puudub esindusĂ”igus, jĂ€tab kohus avalduse lĂ€bi vaatamata ega lase tal teha kohtus menetlustoiminguid. Kohus mĂ€rkis mÀÀruses, et kui M. S. soovib tema nimel esitatud kaebuse menetlemist, tuleb tal kohtule isiklikult allkirjastatud dokumendis kinnitada, et ta soovib sellist kaebust esitada vĂ”i kasutada esindajat, kes vastab HKMS § 32 lg 1 tingimustele, ning et edasises menetluses saab ta osaleda isiklikult vĂ”i nĂ”uetelevastava esindaja kaudu. Sarnastele seisukohtadele A. N. osalemise kohta M. S. esindajana on jĂ”udnud ka Tallinna Ringkonnakohus 29.12.2016 mÀÀruses haldusasjas nr 3-16-1692.
5.Kohus korraldas 06.12.2016 kohtumÀÀruse tĂ”lkimise vene keelde, kuna kinnipeeturegistri andmetel on M. S. emakeeleks vene keel, ja edastas talle tĂ”lke koos kohtumÀÀrusega. M. S. on 06.12.2016 kohtumÀÀruse ja tĂ”lke kĂ€tte saanud 14.12.2016 (tl 24). Kohtu 06.12.2016 mÀÀrusega antud tĂ€htaeg lĂ”ppes (arvestades, et 10-pĂ€evane tĂ€htaeg lĂ”ppes riigipĂŒhal) 27.12.2016. Kohtule ei ole laekunud kĂ€esoleva mÀÀruse tegemise ajaks (30.12.2016) M. S. omakĂ€eliselt allkirjastatud kaebust ega tema omakĂ€eliselt allkirjastatud avaldust, milles ta vĂ€ljendaks tahet esitada kaebust Tallinna Vangla tegevuse (vangla E1 ĂŒksuses puudub kraanis soe vesi) Ă”igusvastasuse tuvastamiseks. Kohtu hinnnagul ei saa sellise tahte vĂ€ljendamiseks pidada ka tuvastamiskaebusena pealkirjastatud 29.11.2016 kohtule laekunud allkirjastamata avaldusele (tl 1) lisatud vormikohasel blanketil esitatud menetlusabi taotlust (tl 3-9). Kuigi sellel taotluse blanketil p 2.4 all on mĂ€rgitud soov esitada tuvastamiskaebus vĂ€hese pesemisvĂ”imalusega seoses ning eelduslikult saab sellel taotlusel (tl 9 pöördel) olevat allkirja pidada M. S. omaks (sarnaneb vĂ€ljastusteatel tl 24 oleva allkirjaga), on nii kaebusena mĂ”istetav avaldus koostatud kui ka taotluse blankett tĂ€idetud eesti keeles ning sootuks teistsuguse kĂ€ekirjaga. Kuna kinnipeeturegistrist on ilmnenud, et tegemist on venekeelse kinnipeetavaga, on kohtul kahtlus, et kaebus ja menetlusabi taotluse p-s 2.4. mĂ€rgitud soov ei pruugi kajastada M. S. enda tahet sellist kaebust esitada. Samuti ei ole ta sellist tahet kohtu antud tĂ€htajal kinnitanud ega mĂ€rkinud, et sooviks kohtus nĂ”uetekohase esindaja abi olukorras, kus kohus on selgitanud, et A. N. ei saa tema esindajaks olla.

Seega on kohus seisukohal, et M. S. ei ole esitanud kohtule nÔuetekohast (allkirjastatud vastavalt HKMS § 54 p-le 7) kaebust, millest saaks lugeda vÀlja tema selge tahte sellist kaebust esitada, ega ole seda puudust ka kohtu antud tÀhtajal kÔrvaldanud. HKMS § 38

lg 1 p-dest 1 ja 5 tulenevalt peab allkirjastatud kaebusest ilmnema nii kaebaja isik kui ka tema nÔue kohtusse pöördumisel. HKMS § 55 lg 2 sÀtestab, et kui menetlusosaline ei kÔrvalda 2(3) 3-16-2449

taotlust sisaldavas avalduses kohtu mÀÀratud tĂ€htpĂ€evaks puudusi, jĂ€tab kohus avalduse pĂ”hjendatud mÀÀrusega lĂ€bi vaatamata. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab Kohus kaebuse mÀÀrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nĂ”uetele, kaebaja ei ole kohtu poolt mÀÀratud tĂ€htaja jooksul puudusi kĂ”rvaldanud ja puudused takistavad asja lĂ€bivaatamist.

Kohtul on kĂŒll selgitamis- ja uurimiskohustus kaebaja tahte vĂ€ljaselgitamisel (HKMS § 2 lg 5), kuid kohus ei saa menetleda kaebust, mille esitamiseks puudub kaebaja tahe. Kohus ei pea otstarbekaks ka M. S. tahte vĂ€ljaselgitamiseks tĂ€iendavaid menetlustoiminguid teha, kuna on alust arvata, et selline kaebus ei oleks ka perspektiivikas. Vastuseks kohtunĂ”udele esitatud Tallinna Vangla 01.12.2016 selgituste kohaselt ei ole M. S. dokumendiregistri andmetel kordagi pöördunud vangla poole seoses sooja vee puudumisega Tallinna Vangla esimeses ĂŒksuses. Kohus on ka 06.12.2016 kohtumÀÀruses selgitanud, et kujunenud olukorras ei oleks tuvastusnĂ”ue tĂ”hus Ă”iguskaitseabinĂ”u, vaid esmane ja tĂ”husam samm oleks kohustamisnĂ”udega vangla poole pöörduda, ning et kohustamisnĂ”uet ei saa esitada kohtule kohustuslikku kohtueelset menetlust lĂ€bimata. Kuna kaebuses viidati tuvastamisnĂ”uet esitades ka soovile taotleda tulevikus kahju hĂŒvitamist, selgitas kohus samas mÀÀruses, et HKMS § 45 lg 2 ls-st 2 tulenevalt ei anna hilisema hĂŒvitamiskaebuse esitamise kavatsus Ă”igust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hĂŒvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Selleks, et kohus saaks hinnata vĂ”imaliku kahjunĂ”ude perspektiivi, tuli kaebajal kohtu antud tĂ€htajal ka Ă€ra nĂ€idata, milles vĂ€ljendub talle vangla poolt sooja vee ebapiisava kĂ€ttesaadavusega tekitatud kahju. Ka seda nĂ”uet ei ole kaebaja tĂ€htaegselt tĂ€itnud.

Eelnevat arvestades tuleb kaebus lÀbivaatamatult tagastada HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

HKMS § 43 lg 2 jÀrgi ei vÔta kaebuse tagastamine Ôigust pöörduda uuesti seadusega ettenÀhtud korras kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

Kuna kohus tagastab kaebuse, ei ole vajalik vÔtta seisukohta riigilÔivu tasumisest vabastamise taotluse osas.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje KaljumÀe

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium