********e kaebus Viru Vangla 15.04.2016.a käskkirja nr 6-3/463 ja 04.05.2016.a vaideotsuse nr 6-12/89-4 tühistamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5500 eurot
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja ******** Vastustaja Viru Vangla, esindaja Eve Kangro
2.Võtta asja juurde kohtuasjas 3-15-2242 esitatud ülevaade kaebajale määratud distsiplinaarkaristustest.
3.Jätta kaebus rahuldamata.
4.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.01.2017.a. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Viru Vangla määras 15.04.2016.a käskkirjaga nr 6-3/463 (edaspidi vaidlustatud käskkiri, tl 13-14) kinnipeetav ********ele distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamise viieks ööpäevaks. ********t karistati selle eest, et ta kasutas 15.03.2016.a kirjalikes ja suulistes pöördumistes inspektor-kontaktisik Mikk Saare suhtes ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid: - kaebaja 11. ja 13.03.2016.a alla kirjutatud ning 15.03.2016.a vanglale üle antud kirjalikes pöördumistes (tl 18) sisalduvad väljendid „Kus on minu koopiat minu taotlusit??? Fucking Mikky, Fucking idiot! Situ ruttu!“, „Fucking Mikkile Mousile-pedrile“ ja „Kus on minu koopiat? Sittu ruttu Mikky! fucking debil!“;
- inspektor-kontaktisik Mikk Saare ettekandes nr 6-20/1847-1 (tl 17) on öeldud, et kui inspektor-kontaktisik teavitas 15.03.2016.a kaebajat, et tema kirjalike pöördumiste kohta koostatakse ettekanne, ütles kaebaja talle „pašol tõ nahui“ ja „pašol ešjo nahui“. Vangla hinnangul oli kirjalikest pöördumistest aru saada, et tegemist on konkreetselt Mikk Saarele suunatud pöördumistega, kuna solvavad väljendid järgnesid vahetult koopiate nõudele ja V üksuses ei tööta teisi inspektor-kontaktisikuid, kelle nimi sarnaneks kasutatud nimega „Mikky“.
2.******** esitas 19.04.2016.a Viru Vanglale avalduse, mille pealkirjaks oli vaie-kaebusnõue (tl 23-24, tõlge tl 25 pöördel - 26). Viru Vangla registreeris avalduse kahju hüvitamise taotlusena nr 6-16/62-1 ja vaidena nr 6-12/89-1. Kaebaja leidis, et vaidlustatud käskkiri on õigusvastane, kuna ta ei soovinud solvata vanglaametnikke, vaid koostas meeltesegaduse tõttu pornograafilise multifilmi stsenaariumi, mille ta kirjutas vanglale suunatud pöördumistele. Kaebaja kirjalikest pöördumistest ei tulene, et kasutatud väljendid oleksid suunatud kontaktisik Mikk Saarele. Karistust ei oleks tohtinud kohaldada enne käskkirja kehtivuse üle peetava vaidluse lõppemist. Kaebaja taotles mittevaralise kahju hüvitamist õigusvastase kartserisse paigutamise eest. Kaebaja taotles mittevaralise kahju hüvitamist ka selle eest, et talle ei tõlgitud vaidlustatud käskkirja vene keelde ja seetõttu jäi ta ilma võimalusest ennast kaitsta. Kaebaja väitel ei valda inspektor-kontaktisik Sandra Bork, kes vaidlustatud käskkirja talle üle andis, praktiliselt üldse vene keelt. Kaebaja kirjeldas oma vestlust Sandra Borkiga.
3.Viru Vangla jättis 04.05.2016 vaideotsusega nr 6-12/89-4 (tl 12) vaide rahuldamata. Vangla leidis, et kaebaja väide pornograafilise teose loomisest ja paberite segamini ajamisest ei ole usutav ning kirjalikest pöördumistest on aru saada, et need on suunatud Mikk Saarele. Viru Vangla jättis 27.06.2016.a otsusega nr 6-16/62-4 (tl 21-22) kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Inspektor-kontaktisik Sandra Bork tõlkis vaidlustatud käskkirja kätteandmisel selle sisu kaebajale suuliselt vene keelde. Seega tegi vangla omalt poolt kõik, et tutvustada vaidlustatud käskkirja kaebajale talle arusaadavas keeles. Vaidlustatud käskkirja hindas vangla õiguspäraseks, seega ei viibinud kaebaja kartseris alusetult. Distsiplinaarkaristus pööratakse reeglina täitmisele kohe. Kaebaja ei taotlenud käskkirja täitmise peatamist.
4.******** esitas 03.06.2016.a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-2, tõlge tl 3) ja 11.07.2016.a kaebuse täienduse (tl 37-39, tõlge tl 41). Kaebaja taotles vaidlustatud käskkirja ja 04.05.2016.a vaideotsuse tühistamist, kahju hüvitamist summas 500 eurot seoses kartseris veedetud viie ööpäevaga ning kahju hüvitamist summas 5000 eurot seoses vaidlustatud käskkirja tõlkimata jätmisega kaebajale arusaadavasse keelde. Kaebaja palus kohtul arvestada vaides ja kahjunõudes esitatud asjaolude ja põhjendustega, mida kaebaja kaebuses ei korda. Kaebaja leidis, et karistuse kohene kohaldamine rikkus jämedalt tema õigusi ning vangistusseaduse § 65, mille alusel kohaldati tema suhtes karistust kohe, ilma edasi kaebamata, on vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 13.
5.Vastustaja palus vastuses kaebusele (tl 44-45, 60-61) jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi vaidlustatud käskkirjas ning otsuse punktis 3 nimetatud kohtueelse menetluse dokumentides toodud seisukohtade juurde. Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 sätestatu kohaselt on kinnipeetaval keelatud käituda ebaviisakalt ning kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid
või laimavaid väljendeid või žargooni. Kodukorra viidatud säte keelab selliste väljendite või žargooni kasutamise vanglas üleüldse. Väljendid, mida kaebaja kasutas 15.03.2016.a registreeritud taotlustes, on ilmselgelt ebatsensuursed ja solvavad. Kaebaja, nõudes enda õiguste tagamist, ei tohi unustada, et ka teistel isikutel peab eneseväärikus säilima. Kaebaja näitab järjepidevalt, sh vaidlusalustes taotlustes üles lugupidamatust vangla ja vanglaametnike vastu. Kaebaja puhul on tegemist väga pretensioonika ja süstemaatiliselt rikkumisi toimepaneva kinnipeetavaga, kes järjepidevalt eirab vanglaametnike korraldusi ning õigustab oma tegevust igal võimalusel. Kaebajat on karistatud õiguspäraselt. Vastustaja ei ole kaebaja inimväärikust alandanud. Väidet, et teda hoiti ebainimlikes tingimustes, ei ole kaebaja kohtueelses menetluses esitanud. Kaebaja paiknes tavapärases kartserikambris, mis vastas täielikult õigusaktide nõuetele. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ei ole ta nõus otsuses nr 6-16/62-4 märgituga.
6.Viru Vangla esitas kohtule - inspektor-kontaktisik Sandra Borki 12.05.2016.a õiendi (tl 62), mille kohaselt Sandra Bork tutvustas 15.04.2016.a kaebajale vaidlustatud käskkirja, selgitas vene keeles distsiplinaarmenetluse asjaolusid (toimepandud rikkumine ettekande kohaselt) ning põhjendusi, millega oli tõendamist leidnud ettekandes toodu. Sandra Bork kinnitas, et ta räägib kaebajaga alati temale arusaadavalt vene keeles, kuna kaebaja alati vastab öeldule; - Viru Vangla arsti Olev Toomla 08.07.2016.a tõendi (tl 46), mis ütleb, et kaebajal ei ole psüühikahäireid, mis võiksid põhjendada distsipliinirikkumist. Kohtu seisukoht Vaidlustatud käskkirja ja vaideotsuse tühistamise nõue
7.Vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 kohaselt võib kinnipeetavale vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada distsiplinaarkaristusi. Viru Vangla kodukorra (kättesaadav vangla kodulehel www.vangla.ee/et/asutused/viruvangla) p 1.12.8 kohaselt on kinnipeetaval keelatud käituda ebaviisakalt ning kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid või žargooni. Vangla kodukorra kehtestamise näevad ette VangS § 105 lg 2 1-3. VangS § 105 lg 21 p 14 tuleneb, et vanglale on kodukorra kehtestamisel antud avar kaalutlusruum, kuna kodukorraga võib lisaks seaduses nimetatule sätestada ka muud reguleerimist vajavad asjaolud. Kohtupraktikas on leitud, et kodukord on üldkorraldus ehk haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele (Riigikohtu lahend 3-3-1-54-07 p 7). Riigikohus aktsepteeris lahendis 3-3-1-3-15 vangla õigust määrata kinnipeetavale distsiplinaarkaristus kodukorras ette nähtud sotsiaalse käitumisreegli (viisakusnormi) rikkumise eest. Seejuures leidis Riigikohus, et ebaviisakas käitumine ei ole vanglas aktsepteeritav käitumisviis, kuna see võib raskendada distsipliini tagamist. Distsiplinaarsüüteoks ei ole mitte kaebaja väljendusvabaduse kasutamine, vaid selle vabaduse kasutamine ebakohasel viisil. Viru Vangla kodukorra seletuskiri (kättesaadav eelviidatud Viru Vangla kodulehel) on kodukorra p 1.12.8 põhjendusena välja toodud ka see, et Eesti Vabariigi põhiseaduse § 17 põhjal ei tohi kellegi au ega head nime teotada ning vangla peab oma
tegevusega seisma hea selle eest, et seal viibivate isikute põhiseaduslikud õigused oleksid tagatud.
8.Kohtu hinnangul on vanglal õigus kehtestada piiranguid kinnipeetavate käitumis- ja väljendusviisile, nii nagu seda on tehtud Viru Vangla kodukorra p 1.12.8. See on vajalik distsipliini ja seeläbi julgeoleku tagamiseks vanglas (VangS § 41 lg 2). Kodukord on kehtiv ja täitmiseks kohustuslik halduse üldakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 2 tähenduses. Kaebaja ei ole kodukorda vaidlustanud, kusjuures asjaolu, et ebaviisakas käitumine on distsiplinaarkorras karistatav, on kaebajale teada vähemalt 2014. aasta lõpust (tl 69). Kohus leiab, et ka kodukorra kui üldkorralduse suhtes on kohaldatav kohtupraktikas välja kujunenud seisukoht, mille kohaselt korralduse täitmata jätmine kinnipeetava poolt saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab HMS § 63 lg 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Sellise olukorraga kodukorra p 1.12.8. puhul tegemist ei ole.
9.Kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla vaidlustatud käskkirjas välja toodud faktilisi asjaolusid ehk seda, et kaebaja kasutas 15.03.2016.a kirjalikes ja suulistes pöördumistes otsuse punktis 1 ära toodud väljendeid. Kaebaja kirjalikud pöördumised on kohtule ka esitatud (tl 18). Kohus leiab, et otsuse punktis 1 märgitud väljendid, mida kaebaja vanglaametnike poole pöördudes kasutas, on ilmselgelt ebatsensuursed ja solvavad ning selliseid väljendeid kasutades käitus kaebaja ebaviisakalt. Kaebaja rikkus neid kasutades Viru Vangla kodukorra p
10.Kaebaja tugines kaebuses sellele, et tema kirjalikes pöördumistes sisalduvad väljendid ei olnud suunatud inspektor-kontaktisik Mikk Saarele. Kohus nõustub vaidlustatud käskkirjas ja vaideotsuses (tl 12-14) sisalduvate vastustaja põhjendustega selle kohta, miks vaidlusalused väljendid olid suunatud Mikk Saarele (vt otsuse punkti 1) ning ei korda neid otsuses. Kohus märgib, et ka juhul, kui kaebaja väljendid ei olnud suunatud Mikk Saarele, ei muuda see distsipliinirikkumist olematuks ja ei too kaasa vaidlustatud käskkirja tühistamist. Kaebaja kasutas neid väljendeid Viru Vanglale esitatud kirjalikes taotlustes. See tähendab, et taotlusi tuli igal juhul menetleda vanglaametnikul. Taotluses kasutatud väljendid on ebaviisakad, ebatsensuursed ja solvavad olenemata sellest, milline ametnik kaebaja avaldusi luges. Kodukorra p 1.12.28 toodud kohustused kehtivad kõigi isikute suhtes, kellega kaebaja vanglas kokku puutub, sh kõigi vanglas teenistuses olevate ametnike suhtes. Kaebaja väide, et ta kirjutas vaidlusalused väljendid taotluse blanketile meeltesegaduses, on ümber lükatud arst Olev Toomla tõendiga (tl 46), mille kohaselt kaebajal ei ole psüühikahäireid, mis võiksid põhjendada distsipliinirikkumist.
11.Kaebaja väide, et talle ei tõlgitud vaidlustatud käskkirja vene keelde, on tõendamata. Vastupidi, vastustaja on tõendanud, et käskkirja tõlkis kaebajale suuliselt vene keelde inspektor-kontaktisik Sandra Bork (tl 62). HMS § 21 lg 1 kohaselt kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk, kui menetlusosaline ei valda keelt, milles asja menetletakse. Õigusaktid ei sea piiranguid sellele, kes võib tegutseda haldusmenetluses tõlgina. Puudub põhjus, miks ei võiks tõlgina tegutseda vangla inspektor-kontaktisik.
Õigusaktides puudub nõue, et tõlge peab olema kirjalik. Jõhvi valla koduleheküljel (www.johvi.ee) avaldatud rahvusliku koosseisu andmete põhjal oli Jõhvi vallas 01.01.2016.a seisuga 11 996 elanikku, neist vene rahvusest 5 958 ehk alla poole (pool elanike arvust on 5 998). Seega ei kohaldu praeguses asjas keeleseaduse § 9, mille lg 1 näeb ette, et omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on igaühel õigus pöörduda selle omavalitsusüksuse territooriumil tegutseva riigiasutuse poole ning saada nendelt ja nende ametnikult ja töötajalt eesti keeles antavate vastuste kõrval ka vastuseid selle vähemusrahvuse keeles. Usutav ei ole kaebaja väide, et Sandra Bork ei valda piisavalt vene keelt. Kaebaja ise on selle väite esitamise järel põhjalikult kirjeldanud oma vestlust Sandra Borkiga (tl 23-26). Kaebaja kirjelduse kohaselt käsitleti vestluses kaebajale määratud karistust ning kaebajale ette heidetud tegusid ja neile vaidlustatud käskkirjas omistatud tähendust. Kuna kaebaja on korduvalt väitnud, et ta eesti keelt ei valda, siis sai vestlus toimuda ainult vene keeles. Ka ei nähtu kohtuasja dokumentidest, et kaebaja oleks jäänud ilma võimalusest ennast kaitsta põhjusel, et kaebaja ei mõistnud talle esitatud dokumentide sisu. Kaebaja esitatud vaiekahjunõue (tl 23-26) näitab, et kaebajale oli arusaadav, milles teda süüdistati ning mille eest ja milline karistus talle määrati.
12.Kuna kaebajale määrati distsiplinaarkaristus õiguspäraselt, siis ei saanud kaebaja õigusi rikkuda karistuse kohene täitmisele pööramine. Kaebaja leidis, et VangS § 65 lg 1, mille alusel pöörati distsiplinaarkaristus täitmisele enne vaide- ja kohtumenetluse tulemuse selgumist, on vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 13. Konventsiooni art 13 sätestab, et igaühel, kelle konventsioonis sätestatud õigusi ja vabadusi on rikutud, on õigus tõhusale menetlusele enda kaitseks riigivõimude ees ka siis, kui rikkumise pani toime ametiisik. Kohus ei nõustu sellega, et kaebajal puudusid tõhusad vahendid oma õiguste kaitseks. Kaebajal oli võimalus esitada taotlus haldusakti täitmise peatamiseks (HMS § 81) või esialgse õiguskaitse taotlus kohtule (HKMS § 249-252). Vastustaja väitel ei taotlenud kaebaja käskkirja täitmise peatamist, kaebaja ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Esialgse õiguskaitse taotlust kohtule ei ole kaebaja kohtute infosüsteemi andmete põhjal esitanud. Kaebaja viitas Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendile 19606/08 Payet vs Prantsusmaa. See lahend ei ole praeguses asjas kohaldatav, kuna asjaolud ei lange kokku praeguse kohtuasja asjaoludega. Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendis käsitleti olukorda, kus esialgse õiguskaitse taotlust ei vaadatud menetlusreeglite tõttu läbi enne seda, kui karistus oli juba täide viidud. Praegusel juhul ei ole kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust üldse esitanud.
13.Kokkuvõttes leiab kohus, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane ja kaebuses välja toodud põhjused ei anna alust selle tühistamiseks. Kohus jätab vaidlustatud käskkirja tühistamise nõude rahuldamata. Vaideotsusele ei ole kaebaja mingeid eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud. Kohus mõistab kaebust nii, et kaebaja vaidlustas vaideotsuse õigusselguse huvides, kuna ta ei nõustu vaideotsuse lõppjäreldusega vaide rahuldamata jätmise kohta. Kuna kohus vaidlustatud käskkirja ei tühista, siis jätab kohus rahuldamata ka vaideotsuse tühistamise nõude. Kahju hüvitamise nõue
14.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada õiguste kaitsmise või taastamisega muude RVastS sätestatud nõuete esitamise kaudu. Kaebaja taotles kahju hüvitamist esiteks alusetu kartseris viibimise eest. Kuna vaidlustatud käskkiri osutus kohtuliku kontrolli tulemusel õiguspäraseks, siis jätab kohus selle nõude rahuldamata. Teiseks taotles kaebaja kahju hüvitamist selle eest, et talle ei tõlgitud vaidlustatud käskkirja vene keelde ja seetõttu jäi ta ilma võimalusest ennast kaitsta. Kohus leidis eespool, et need kaebaja väited ei vasta tõele ning jätab ka selle nõude rahuldamata.
15.11.07.2016.a kaebuse täienduses (tl 37-39, tõlge tl 41) väitis kaebaja, et talle tekitati kahju ka tingimustega kartseris: kaebaja pidi istuma, lamama ja magama põrandal tualetipoti kõrval, tulett oli eraldamata ja haises, kartseri külm põrand põhjustas kaebajale valusid seljas ja jalas. Kohtu hinnangul on kaebaja eeltoodud avaldus käsitletav kaebuse muutmisena. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kohus ei luba praeguses asjas kaebust muuta, kuna kaebus ei oleks muudetud kujul lubatav. Vastustaja väitel ei ole kaebaja esitanud vanglale kahju hüvitamise taotlust seoses kartseri tingimustega. Kaebaja ei ole vastupidist väitnud või tõendanud. Seega on kaebajal läbimata VangS § 11 lg 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus. Kohus selgitab kaebajale, et kui tema hinnangul tekitas vangla talle kahju kartseris valitsenud tingimustega, siis tuleb kaebajal esitada esmalt kahju hüvitamise taotlus vanglale ning selle tagastamise või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral kaebus halduskohtule.
16.Kokkuvõttes jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata. Menetluskulud
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohus määras 08.11.2016.a määruses menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamise tähtajaks 07.12.2016.a. Pooled kuludokumente ja menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.