lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-2426/8

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 21.12.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-2426/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
21.12.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
491
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

21. detsember 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2426 AN kaebus Riigiprokuratuuri tegevusele kuriteoteadete käsitlemisel märgukirjadena Kaebaja – AN Vastustaja – Riigiprokuratuur

Haldusasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 5. detsembri 2016. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AN määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta AN määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.12.2016 määrus haldusasjas nr 3-16-2426 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 121 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.AN esitas 28.11.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada Riigiprokuratuuri tegevuse õigusvastasus. Kaebuse kohaselt on Riigiprokuratuur ekslikult tõlgendanud tema kuriteoteadetena esitatud pöördumisi märgukirjadena. Põhjendatud huvina märkis AN hilisema kahjunõude esitamise soovi. Kaebusele oli lisatud menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
2.Tallinna Halduskohtu 05.12.2016 määrusega tagastati kaebus. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja kuriteoteadete kvalifitseerimine märgukirjadeks ei ole selline juhtum, mis annaks aluse nõuda riigilt varalise või mittevaralise kahju hüvitamist. Kuna kaebaja hilisem hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu, ei ole esitatud tuvastamiskaebus HKMS § 45 lg 2 kohaselt lubatav.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-16-2426

MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3.AN esitas Tallinna Halduskohtu 05.12.2016 määruse peale määruskaebuse, milles kinnitab, et jääb kõigi halduskohtule esitatud taotluste juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kohus on tuvastanud õigesti kaebuse tagastamist tingivad asjaolud. Määruskaebuses ei ole AN kasutanud võimalust esitada täiendavaid seisukohti seonduvalt hüvitamiskaebuse võimaliku perspektiivikusega. Nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes korrata. Ringkonnakohus peab usutavaks, et võimalik hüvitamiskaebus oleks väheste edulootustega. Lisaks on AN-l kriminaalmenetluse alustamata jätmise korral võimalik oma õigusi kaitsta uurimisasutuse või prokuratuuri tegevuse vaidlustamisel. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 195 lg 1 kohaselt esitatakse kuriteoteade uurimisasutusele või prokuratuurile suuliselt või kirjalikult. Juhul, kui kriminaalmenetlust ei alustata, on kannatanul võimalik KrMS § 207 lg-st 1 ja lg-st 2 tulenevalt vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmine prokuratuuris või Riigiprokuratuuris. Kaebuse rahuldamata jätmise korral on seejärel võimalik pöörduda ringkonnakohtu poole (KrMS § 208 lg 1). Muul juhul on prokuratuuri tegevuse vaidlustamise kord reguleeritud KrMS §-s 228. Viidatud paragrahvi esimese ja teise lõike alusel on menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. Sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul on õigus enne süüdistusakti koostamist esitada Riigiprokuratuurile kaebus prokuratuuri määruse või menetlustoimingu peale. Kaebuse lahendusega mittenõustumisel on seejärel võimalik pöörduda maakohtu poole (KrMS § 230 lg 1). Kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud vaidlustamiskorda on halduskohus AN-le põhjalikult selgitanud ka 17.10.2016 määruse nr 3-16-1745 p-s 5.1.

(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask

(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium