lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-2553/5

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 21.12.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-2553/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
21.12.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
546
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Määruse tegemise aeg ja koht

21. detsember 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2553

Haldusasi

A.N.i esialgse õiguskaitse taotlus

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

Jätta A.N.i esialgse õiguskaitse ning menetlusabi taotlused läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.A.N. esitas 12.12.2016 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles soovib kaitset „üksikvangistuse“ vastus.
2.Vastusena Tallinna Halduskohtu 13.12.2016 kohtunõudele esitas Tallinna Vangla 15.12.2016 A.N.i pöördumise ning vanglapoolse vastuse.

KOHTU SEISUKOHT

3.Esialgse õiguskaitse taotlusest võib järeldada, et A.N.i eesmärgiks on vältida enese „üksikvangistustes“ hoidmist.
4.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.
5.Tallinna Vangla vastusest ning sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei ole A.N. esitanud vaidlusaluste asjaoludega seotud vaiet, mistõttu on ilmne, et esialgse õiguskaitse taotlusega seotud asjaoludel vaidemenetlust ei toimu.
6.Kuivõrd käesoleval juhul ei ole A.N. Tallinna Vanglale vaiet ega halduskohtule kaebust esitanud, on esialgse õiguskaitse taotlus esitatud ajal, mil see HKMS kohaselt võimalik ei ole. Seega ei ole

taotlus lubatav (HKMS § 249 lg-d 2 ja 5). Kohtu hinnangul ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega, vaid esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldusega. Kuivõrd selline puudus ei ole (praegusel hetkel) kõrvaldatav, puudub vajadus esialgse õiguskaitse taotluse käiguta jätmiseks (HKMS § 55 lg 1). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus A.N.i esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.

7.Eesti kontekstis võib üksikvangistusena mõista kartserikaristust. Vangla esitatud tõenditest ei nähtu, et A.N. oleks „pidevalt üksikvangistuses viibinud“. Ka juhul, kui kaebaja taotlust käsitada puudustega keelamis- või kohustamiskaebusena, tuleks see tagastada. Vangistusseaduse § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada kaebus vangla haldusakti või toimingu peale tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglale ning vangla on selle tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Juhul, kui kaebaja sooviks tõepoolest esitada kohustamiskaebust, tuleks tal läbida kohustuslik kohtueelne menetlus ehk taotleda haldusakti andmist, asja uut läbivaatamist või toimingu tegemist vaidemenetluse korras. Kuivõrd käesoleval ajal viibib A.N. Tartu Vanglas, ei oleks ka keelamiskaebus lubatav, sest praegusel juhul pole põhjust arvata, et Tallinna Vangla annaks (või saaks anda) kaebaja õigusi rikkuva haldusakti (määrata kartserikaristus) või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi (paigutab ta kartserisse).
8.Kuivõrd kohus esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt ei lahenda, jätab kohus ka menetlusabi taotluse läbi vaatamata. HKMS § 252 lg 7 ls 1 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse otse kõrgemalseisvale kohtule. Kohus leiab, et see on kohaldatav ka juhul, kui esialgse õiguskaitse taotlus jäetakse läbi vaatamata. HKMS § 204 lg-st 2 tulenevalt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann kohtunik

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja