Võlaõigus › Töövõtulepingud

kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (TsMS § 413 lg 1). Kohus ei tee tagaseljaotsust, kui kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta (TsMS § 413 lg 3 p-d 1-3). Käesolevas tsiviilasjas toimetas kohus 19.10.2016 kell 10:00 toimuva eelistungi kohtukutse kostja lepingulistele esindajatele kätte 01.06.2016 (toimiku lk-d 78-80). Kostja lepinguline esindaja teatas 16.09.2016 kohtule esindusõiguse lõppemisest ning kohtu 19.10.2016 eelistungile kostja lepingulist ega seaduslikku esindajat ei ilmunud (toimiku lk 135). Kostja esindaja ei ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks. Samal eelistungil taotles hageja hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et hageja taotlus hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega tuleb rahuldada, kuna puuduvad tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud TsMS § 413 lg 3 mõttes – kostja oli kutsutud istungile õigeks kuupäevaks ning kellaajaks; kostjat oli istungile ilmumata jäämise tagajärgedest hoiatatud; kostja ei teavitanud kohut istungile ilmumata jäämise mõjuvast põhjusest ega ole andnud enne istungit nõusolekut kirjalikuks menetluseks või asja lahendamiseks ilma kostja osavõtuta. Hageja esindaja esitas 19.10.2016. kohtule menetluskulude nimekirja, milles palus kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna hagiavalduselt tasutud riigilõivu 550 eurot ja tasu õigusabi eest 2940 euro (ilma lisanduva käibemaksuta). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.