Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk 15.12.2016, Tartu 3-16-9 Valeri Žini kaebus kambrite ebapiisava valgustuse, halva ventilatsiooni, vähese päevavalguse ja tasakaalustamata toidu puudumise läbi Viru Vangla poolt tekitatud 100 000 euro suuruse kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 31.03.2016. a otsus Valeri Žini apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – Valeri Žin, esindaja Vladimir Kolga Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta Valeri Žini apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31.03.2016. a otsus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 15.12.2016, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Valeri Žin esitas 02.10.2015 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse (tl 18-18p), millega nõudis seoses nägemise halvenemisega mittevaralise kahju hüvitamist summas 100 000 eurot. Taotluse kohaselt on nägemise halvenemise põhjuseks ebapiisav valgustus kambris, halb ventilatsioon, vähene päevavalgus, värske õhu puudus, värske puu- ja juurvilja vähesus, tasakaalustamata toit erivajadustega inimestele ning preventiivsete meetmete puudumine nägemispuudega inimeste ennetusraviks. Taotluse esitaja väitel ei ole vangla taganud talle põhiseaduse §-s 18 sätestatud tervise kaitset.
Viru Vangla jättis 02.12.2015. a otsusega nr 6-16/134-2 (tl 19-20) V. Žini kahju hüvitamise taotluse täies ulatuses rahuldamata.
3.V. Žin esitas 04.01.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, millega palus mõista Viru Vanglalt välja mittevaraline kahju summas 100 000 eurot. Kaebuse põhjenduste kohaselt peavad kinnipeetavad kambris lugema, kirjutama ja tegelema rõivaste hooldamisega, milleks on vaja vähemalt 400 luksi tugevusega valgust. Mõõtmistest on selgunud, et 150W elektripirni keskmine valgus on u 100 luksi (Tallinna Halduskohtu lahend asjas nr 3-06-294). Kaebaja on seisukohal, et Viru Vangla kambris olev valgustus ei anna vajalikku 400 luksi valgust ning sellega on jäetud kaebaja kui erivajadustega kinnipeetava
kinnipidamistingimused tagamata. Viru Vangla on jätnud kaebaja terviseseisundi ja sellega kaasnenud eriabivajaduse ravile tähelepanuta, mis põhjustas kaebaja tervise kahjustamise ning tema tervisliku seisundi tõsise halvenemise. Viru Vangla on leidnud, et piisavaks ravimeetmeks on kinnipeetavale sobivate prillide väljastamine. Kaebaja märgib, et uuringute kohaselt prillide kandmine ainult süvendab nägemishäireid. Sellest tulenevalt on kaebaja seisukohal, et Viru Vangla leiab ebaõigesti, et prillid on üks kohastest võimalustest lühinägelikkuse korrigeerimiseks ning operatiivseks sekkumiseks vajadus puudub. Kaebaja leiab, et vangla on tekitanud talle tervisekahju sellega, et ei ole tema paigutamisel lähtunud tema tervise kaitsmise vajadustest. Kaebaja jääb oma seisukoha juurde, et tema silmanägemise halvenemise olulisteks põhjusteks on ebapiisav valgustus kambrites, halb ventilatsioon, vähene päevavalgus, tasakaalustamata toit erivajadustega inimestele ja preventiivsete meetmete puudumine nägemispuudega inimeste ennetusravis. Kaebaja märgib, et mittevaralise kahju hüvitis summas 100 000 eurot hõlmab endas kulutusi tema ravile vabaduses ning terviserikke põhjustamisega tekitatud moraalset kahju.
4.Tartu Halduskohus jättis 31.03.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus märkis, et vanglasisest ehitust ja hooldust korraldava peaspetsialisti ja menetleja vahel kohtueelses menetluses peetud kirjavahetusest nähtub, et kaebaja kambrite ventilatsiooni ja valgustuse näitajate mõõtmist ja reguleerimist teostati viimati suvel 2012. Mõnes kambris oli küll väike kõrvalekalle normist, kuid enamikes vastas nii õhuhulga sisse- kui ka väljapuhe nõuetele. Mingit normi rikkumist ei tuvastatud ka kambri valgustuse osas. Viru Vangla kinnipidamistingimusi on detsembris 2008, septembris 2011 ja novembris 2014 kontrollinud ka õiguskantsler. Kontrollkäikude kohta koostatud kokkuvõtete kohaselt valgustuse ja ventilatsiooniga seonduvaid rikkumisi ei tuvastatud. Halduskohus nentis, et seega puuduvad tõendid, mis saaksid kinnitada kaebuse väidetega seonduvaid rikkumisi ning neid tõendeid ei ole võimalik tagantjärele koguda. Üksnes kaebaja üldsõnalised väited ei ole piisavad selleks, et pidada kambrites valitsenud tingimusi õigusvastasteks. Tasakaalustamata toidu erivajadustega inimestele tagamata jätmise väite osas märkis halduskohus, et kaebaja ei ole midagi täpsemalt selgitanud ning on üksnes üles lugenud selle, mis tema arvates on nägemispuudega inimese tähtsamateks toitainete allikateks ja milliseid toite tuleks vältida. Halduskohus märkis, et kaebaja tervisekaardist ei nähtu, et kaebaja oleks enne 11.02.2015 kurtnud nägemisega seotud probleemide üle ning soovinud sellekohast läbivaatust või ravi. Samuti ei nähtu, et tervishoiutöötaja oleks pidanud vajalikuks teha tema tervisest lähtuvaid ettekirjutusi toidunormi muutmiseks või dieettoidu määramiseks. Samuti ei nähtu, et ta ise oleks soovinud nägemise või muu erivajaduse tõttu teistsugust toidunormi või dieettoidu saamist. See on talle 17.07.2015 arsti otsusega küll määratud, kuid teisel põhjusel. Esimene kaebus nägemise halvenemise kohta on tehtud tervisekaarti alles 17.04.2015. Sinna on märgitud ka kurtmised selle üle, et kambri öine valgus segab, kaupluse nimekirjas puuduvad porgandid, ventilatsioonis on tolm ja vesi on kare. Varasemad kanded ei kinnita rahuolematust kambritingimuste, toidu või mistahes muu sarnasega. Miski ei kinnita ka seda, et kaebajale võimaldatud toit ei vastanud selleks ettenähtud normidele. 2014. a toimunud õiguskantsleri kontrollkäigul kaasas käinud tervishoiuteenust hinnanud ekspert pidas läbivaadatud haiguslugude alusel neisse tehtud sissekandeid põhjalikeks, osutatud ravi piisavaks ja kohaseks. Halduskohus leidis, et miski kohtule esitatust ei kinnita seda, et kaebaja nägemine on vanglas viibimise ajal üldse väidetud ulatuses halvenenud või et see saab olla vastustaja õigusvastase tegevuse tagajärg. Kaebusele lisatud Nordoptika OÜ 20.11.2013. a dokumendist saab järeldada, et sinna on andmed kaebaja mõlema silmaläätse nägemiskorrektsiooni kohta kantud teise isiku väidete, mitte kaebaja nägemise korrektsiooni alusel. Tervishoiuteenuse osutamist puudutavad väited jättis halduskohus tähelepanuta, sest sellise tegevuse hindamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 31.03.2016. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja leiab, et halduskohus on jätnud tähelepanuta, et kaebaja on korduvalt esitanud vanglale asjakohaseid kaebusi. Õigusaktidest tuleneb vangla kohustus hoiduda tegevusest või tegevusetusest, mis võib ohustada kinnipeetavate tervist ning tagada kinnipeetavale asjakohane meditsiiniabi. Viru Vangla ei taganud kaebajale vajalikku meditsiinilist tähelepanu ning ei reageerinud pikaajaliselt tema terviseprobleemidele, jättes kaebaja kaebused kinnipidamistingimuste kohta tähelepanuta. Sellega põhjustati kaebajale kannatusi, mis ületasid EIÕK art-s 3 sätestatud minimaalse raskusastme. EIK praktikast tuleneb, et kui riik võtab isikult vabaduse, siis ta võtab endale ka vastutuse tagada piisaval määral tema tervise kaitse. Kinnipeetava tervise kaitsmiseks võib olla vajalik ka täiendavate, õigusaktides vanglakambrile sätestamata nõuete järgimine. Vangla peab hoiduma kinnipeetava tervise kahjustamisest.
6.Vastustaja vaidleb vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu. Vastustaja on kaebaja väidetele vastuses kaebusele vastanud ning palub ringkonnakohtul nendega arvestada. Halduskohtu otsuse põhjendused on loogilised, jälgitavad ning kinnitatud kohtumenetluses uuritud tõenditega. Asjaolu, et kaebaja halduskohtu põhjendustega ei nõustu, ei tähenda, et halduskohus oleks otsuse põhjendamisel menetlusõiguse vastu eksinud. Apellatsioonkaebuses esitatud väited on pikad ja deklaratiivsed ning ei ole seostatavad praktiliselt ühegi kohtuasjas kajastatud faktilise asjaoluga. Kaebaja väide tervise kahjustamise kohta ei ole millegagi tõendatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus ja Tartu Halduskohtu vaidlustatud lahend tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 31.03.2016. a otsuses toodud põhjendustega. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu vaidlustatud otsusest ja asja materjalidest, et halduskohus oleks 31.03.2016. a otsust tehes hinnanud tõendeid ebaõigesti, kohaldanud materiaalõiguse norme vääralt või rikkunud kohtumenetluse norme. Kaebuses esitatud põhiväidete osas on halduskohus võtnud omapoolse seisukoha ning uurinud piisava põhjalikkusega tõendeid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus asja lahendamisel õigesti piiritlenud halduskohtumenetluses läbivaadatavad probleemid ja üldkohtu kontrollile alluvad tervishoiuteenuste kvaliteedi küsimused. Kaebaja apellatsioonkaebusest välja loetav seisukoht, et kuna ta viibib vanglas, peaks siiski kõiki kaebuses ära märgitud küsimusi arutatama halduskohtumenetluses, ei vasta seadusele ega kehtivale kohtupraktikale. Eelnevale lisaks viitab ringkonnakohus ka halduskohtu 29.01.2016. a määrusele (jõustunud), millega halduskohus tagastas esitatud kaebuse osas, mis puudutas väidetavat preventiivsete meetmete puudumist nägemispuudega inimeste ennetusravis Viru Vanglas ja selliste raviteenuste kaebajale osutamata jätmise küsimust. Arvestades kehtivat ja ka halduskohtu poolt juba viidatud kohtupraktikat, mille kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse selliste nõuete
läbivaatamine, mis puudutavad tervishoiuteenuse osutamist vanglates või nende osutamisest keeldumist, siis tagastas halduskohus esitatud kaebuse eelpoolnimetatud osas õigustatult ja kuna vastav halduskohtu määrus on jõustunud, jätab ka ringkonnakohus käesolevas otsuses arvestamata ja hindamata need apellatsioonkaebuse väited, mis puudutavad kaebaja nägemisega seotud tervishoiuteenuse osutamist või sellest keeldumist.
9.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus vaidlusaluses otsuses õigesti leidnud, et kaebaja väidetav nägemisteravuse langus ei ole kuidagi seostatav Viru Vangla kinnipidamistingimustega. Halduskohus on otsuse tegemisel samuti põhjalikult analüüsinud nii kaebaja terviseseisundit kajastavaid tõendeid, Viru Vangla tehnilise seisukorra kohta esitatud dokumentatsiooni kui ka õiguskantsleri seisukohti. Samuti puudub vaidlus selle üle, et kaebajal esinesid juba enne Viru Vanglasse saabumist nägemisprobleemid ja on üldteada, et sellised nägemisprobleemid (lühinägelikkus) suurenevad seoses inimese vanuse tõusuga. Kaebaja, väites, et tema nägemist halvendasid vangla kinnipidamistingimused, peab enda väiteid ka vastavalt HKMS §-le 59 lg 1 tõendama, kuid kohtule pole esitatud tõendeid selle kohta, et kaebaja nägemisteravuse muutuse võisid aja jooksul põhjustada või seda mõjutada just tema elukeskkond, s. o vangla kinnipidamistingimused ja täpsemalt kambri valgustatus, temperatuur ja ventilatsioon. VangS § 45 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri ning kambris peab olema aken ja ruumi piisavat valgustatust tagav kunstlik valgustus. Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusega nr 38 kinnitatud „Eluruumidele esitatavad nõuded“ nägid punktides 5, 6 ja 7 ette, et eluruumis peab olema vähemalt üks aken ning loomulik või mehaaniline ventilatsioon. Alates 06.07.2015 kehtib majandus- ja taristuministri määrus nr 85, mis sätestab samuti, et eluruumis peab olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, vähemalt üks aken ja siseõhu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Ruumide valgustuse ja ventilatsiooniga seotud väidetavaid puudjääke saaksid kinnitada vaid vastavate näitajate kontrollimise tulemused ning käesoleval juhul on toimikus olemas kohtueelses menetluses e-meili teel peetud kirjavahetus (tl 56), milles kajastatud andmetel teostati kaebaja poolt viidatud kambrites ventilatsiooni- ja valgustusnäitajate mõõtmist ja reguleerimist viimati 2012. a suvel. Mõnes kambris esines küll väike kõrvalekalle normist, kuid enamikes kambrites vastas nii õhuhulga sisse- kui väljapuhe nõuetele ning normide rikkumist ei tuvastatud ka kambrite valgustuse osas. Järgmine samade näitajate mõõtmine ja reguleerimine oli vanglal plaanis teostada 2016. a. Samas on asja materjalidest nähtuvalt Viru Vangla kinnipidamistingimusi 2008, 2011 ja 2014. a kontrollinud ka õiguskantsler ning kontrollkäikude kohta koostatud kokkuvõtete kohaselt ei tuvastatud ühelgi korral raskeid kinnipidamistingimuste rikkumisi. Ilmnesid küll mõningad kõrvaldamist vajavad puudujäägid, kuid ükski neist ei puudutanud kambrite valgustuse või ventilatsiooniga seonduvat. Seega puuduvad tõendid selle kohta, et Viru Vangla kinnipidamistingimused oleksid seonduvalt kambrite valgustuse, ventilatsiooni ja temperatuuriga olnud õigusvastased ning kehtestatud norme selliselt eiravad, mis annaks aluse püstitada küsimust sellest, kas need tingimused võisid olla kaebaja nägemisteravuse languse põhjuseks. Üksnes kaebaja üldsõnalised väited ei ole aga piisavad selleks, et pidada kambrites valitsenud tingimusi õigusvastasteks ja sellisena ka tema nägemisteravuse languse põhjustajateks.
10.Lisaks kambrites valitsenud tingimustele pidas kaebaja talle tekkinud väidetava tervisekahju põhjuseks ka tasakaalustamata toidu pakkumist vanglas temale kui erivajadustega (nägemispuudega) inimesele. Kaebaja on olulise osa oma kaebuse
põhjendustest sisustanud toitumisteooriaga, mille seost väidetava kahjuga ta samuti kuidagi ei selgita, lugedes üles ainult selle, mis on tema arvates nägemispuudega inimese tähtsamateks toitainete allikateks ja milliseid toite tuleks tal vältida. VangS § 47 lg 1 kohaselt tuleb kinnipeetava toitlustamine korraldada vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja elutegevuseks vajalikku toidutarvet silmas pidades. Kinnipidamiskoha toidunorme reguleerib täpsemalt sotsiaalministri 31.12.2002. a määrus nr 150 "Toidunormid kinnipidamisasutustes", mille § 1 lg-st 2 tulenevalt peab kinnipeetava päevane toidunorm katma tema elutegevuseks vajaliku toidutarbe, rahuldama optimaalse toiduenergiavajaduse ning minimaalse vitamiinide, mineraaltoitainete ja valguvajaduse. Määrus näeb samuti ette, et pärast vastuvõtmist kinnipidamisasutusse määratakse kinnipeetavale tema ööpäevast toiduenergiavajadust ja terviseseisundit arvestav toidunorm, mida muudetakse tervishoiuteenuse osutaja ettekirjutuse alusel ning tervishoiutöötaja ettekirjutusel kindlustatakse ka erivajadusega kinnipeetava dieettoitlustamine või lisatoidu andmine. Sama määruse § 4 lg-s 1 on kehtestatud, et erivajadustega kinnipeetavate toidunormi määrab tervishoiutöötaja. Kaebaja tervisekaardist nähtub, et 12.04.2011 Tallinna Vanglast Viru Vanglasse saabudes pole ta esitanud kaebusi seoses oma tervisega, kuid teda läbi vaadanud tervishoiutöötaja märkis ära kaebaja poolt prillide kandmise ja kahe paari prillide olemasolu kambris. 18.12.2013. a kandes on märgitud väljastpoolt vanglat kaebajale saadetud prillide väljastamine talle kambrisse ning 13.07.2014 kandes, et prillid on katki, kaebaja soovib uusi ja retsept on olemas. Järgnevast kandest nähtub, et uued prillid saadeti vanglasse väljast ja anti 17.07.2014 kaebaja ööpäevaringsesse kasutusse. 11.02.2015 tehtud kandes on märgitud, et kaebaja näeb oma prillidega halvasti, mille peale kontrollis vanglas tegutsev silmaarst kaebaja nägemist ja diagnoosis degeneratiivse lühinägevuse. Tervisekaardist ei nähtu, et kaebaja oleks enne nimetatud kuupäeva kurtnud nägemisega seotud probleemide üle ning soovinud sellekohast läbivaatust või ravi. Ei nähtu ka, et tal oleks olnud mingeid erivajadusele viitavaid kaebusi ning et tervishoiutöötaja oleks pidanud vajalikuks teha kaebaja tervisest lähtuvaid ettekirjutusi vanglasse vastuvõtmisel määratud toidunormi muutmiseks või kaebajale dieettoidu määramiseks. Samuti ei nähtu, et kaebaja oleks ise soovinud nägemise tõttu teistsugust toidunormi või dieettoitu saamist. See on talle arsti otsusega 17.07.2015 küll määratud, kuid seoses teise haigusega, mitte nägemisprobleemidega. Seega on esimene kaebus nägemise halvenemise üle kaebaja tervisekaardile tehtud alles 17.04.2015 toimunud arsti vastuvõtul. Lisaks on siis ära märgitud ka kaebaja kurtmised selle üle, et kambri öine valgus segab teda, kaupluse nimekirjas puuduvad porgandid, ventilatsioonis on tolm ja vesi on kare. Varasemad tervisekaardi kanded rahulolematust kambri tingimuste, toidu või mistahes muu sarnasega ei kinnita. Miski ei kinnita ka seda, et kaebajale antud toit ei vastanud selleks ettenähtud normidele või põhjustas talle sellisena tervisekahju, s. o kaebaja nägemisteravuse vähenemise. Tagantjärele poleks seda enam võimalik ka tuvastada, kuid aastatel 2011 ja 2014 toimunud kontrollkäikude kohta koostatud kokkuvõtetes on õiguskantsler samuti käsitlenud Viru Vangla poolt kinnipeetavate toitlustamist, aga üksnes seoses kinnipeetavate kaebustega, et pakutav toit pole toidukordade vahele jääva aja tõttu alati piisav ja alaealiste lisatoit kujutab endast vaid mõnd saiaviilu. Seega pole ka õiguskantsler tuvastanud, et Viru Vangla poolt kinnipeetavatele pakutud toidunorm ei vastanud määruse nr 150 nõuetele, s. o ei katnud kinnipeetavatele elutegevuseks vajalikku toidutarvet, ei rahuldanud optimaalset toiduenergiavajadust ning minimaalset vitamiinide, mineraaltoitainete ja valguvajadust.
11.RVastS § 7 lg-te 1 ja 4 ning VÕS § 127 lg-te 1 ja 4 järgi on kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks see, et esineb avaliku võimu kandja õigusvastane süüline tegevus ning on tuvastatud mittevaralise kahju tekkimine ja põhjuslik seos nende vahel. Lähtudes asja
materjalidest, nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et kohtule esitatust ei kinnita ükski tõend vastustaja õigusvastast süülist tegevust seoses kaebaja kinnipidamistingimustega ega seda, et just Viru Vangla väidetavalt õigusvastased kinnipidamistingimused ja kaebajale pakutud toit ning selle väidetavad puudused võisid põhjustada kaebaja nägemisteravuse jätkuva languse.
12.Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 31.03.2016. a otsus muutmata.
Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/
Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.