Kohtulahend

16.10.2015 esitas kostja avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks, millest nähtub, et kostja menetluskulud seisnevad lepingulise esindaja kuludes summas 26 118,02 eurot (käibemaksuta). Kostjale on õigusabi osutatud 181 h ulatuses tunnihinnaga 115-250 eurot (käibemaksuta). Kostja palus rahuldada nõudest 10 250 euro ulatuses Rahandusministeeriumi tagatiskontol deponeeritud summa arvel ning ülejäänud osa välja mõista vahetult hagejalt. Kostja palus märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Hageja vastuväited kostja menetluskuludele Hageja märkis, et tema kostja menetluskulude avaldusega ei nõustu ja kulusid omaks ei võta. Kostja kulud on ülepaisutatud ega pole ka hüvitatavad. Kostja avaldusest ei nähtu menetluskulude jaotus erinevates kohtuastmetes ega ka kostja esindajate kulude omavaheline seotus erinevates kohtuastmetes. Kostja pole põhjendanud teise esindaja vajalikkust. Kostja pole kulusid tõendanud, st puuduvad igasugused tõendid kulude kandmise kohta. Esitatud nimekiri ei tõenda kulude kandmist. Kostja poolt esitatud nimekirjaga ei saa kulusid tõendada. Puudub võimalus kontrollida kulude vajalikkust ja põhjendatust ja seotust käesoleva menetlusega. Esimese astme kohtu määrus 30.11.2015 määrusega rahuldas Harju Maakohus kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning määras hageja poolt hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 21 730,47 eurot. Kohus leidis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg-le 1 viidates, et kostja esindaja poolt 16.10.2015 esitatud avaldus on tähtaegne ning samuti vastab avaldus TsMS § 174 lg 3 nõuetele. Samuti viitas kohus TsMS § 138 lg-s 1, § 144 p-s 1 ja § 175 lg-s 1 sätestatule. Kohus selgitas, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (vt ka Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). Samuti selgitas kohus, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. Analüüsides kostja lepingulise esindaja kulusid märkis kohus, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et kostja menetluskulud seisnevad lepingulise esindaja kuludes summas 26 118,02 eurot (käibemaksuta). Kostjale on õigusabi osutatud 181 tunni ulatuses. Avaldusest nähtub, et kostjale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 115-250 eurot (käibemaksuta). Kohus leidis, et tegemist on õigusteenuse osutamisel keskmisest oluliselt kõrgema hinnaga, mis käesoleva vaidluse puhul on osaliselt põhjendamatu. Käesolev vaidlus oli sisuliselt keskmisest keerulisem. Menetlus läbis sisuliselt kaks kohtusüsteemi astet, esitati hulgaliselt taotlusi ning asi läbis mitmeid määruskaebusmenetlusi, kusjuures ühe määruskaebuse osas tegi lahendi ka Riigikohus. Tõendite maht on tavapärasest mõnevõrra suurem. Vaidluse ajaline kestvus on keskmisest pikem. Asjas on olnud vaja süstemaatiliselt

tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat ja Euroopa Liidu õigust ning nimetatud asjaolud annavad aluse lugeda tsiviilasja keerukaks TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Siiski ei olnud antud vaidlus kostja esindajate jaoks õiguslikult nii keerukas, et eespool nimetatud õigusabi tunnitasumäärad oleksid täies ulatuses mõistlikud ja põhjendatud. Kohus möönab, et isikutel on omavahel õigus kokku leppida ja tasuda õigusabi eest vabalt valitud tunnitasu määrade alusel, kuid arvestades muuhulgas menetluskulude ettenähtavuse printsiipi, ei tähenda kokkuleppevabaduse austamine ja kasutamine, et teised menetlusosalised peaksid hüvitama õigusabikulusid turu keskmist ületavate tunnitasu määrade alusel. Arvestades eeltoodut ning asja olemust, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda kostjale õigusabi osutanud esindajate mõistlikuks tunnihinnaks maksimaalselt 130 eurot (käibemaksuta). Toimingutele, mis on teostatud madalama tunnihinnaga kui 130 eurot, kehtivad menetluskulude nimekirjas toodud tasumäärad. Hageja heidab ette, et kostja avaldusest ei nähtu menetluskulude jaotus erinevates kohtuastmetes ega ka kostja esindajate kulude omavaheline seotus erinevates kohtuastmetes. Kohus osundas, et avaldusest ei pea nähtuma menetluskulude jaotus erinevates kohtuastmetes. Asjas tehtud jõustunud lahenditest nähtub, et kõik menetluskulud on jäetud hageja kanda. Seega puudub ebaselgus menetluskulude jaotuse osas. Kohus märkis, et seadus ei näe ette kohustust esitada ka menetluskulude nimekirja selliselt, et seal eristatakse erinevaid kohtuastmeid. Kõrvutades kostja menetluskulude nimekirja kohtutoimikuga, on selge, millises kohtuastmes nimetatud kulud kantud on. Seoses hageja etteheidetega, et kostja pole kulusid kandnud, selgitas kohus veelkord, et tsiviilkohtumenetluses ei ole vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. TsMS § 176 lg 6 sätestab, et kohus võib menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente, kuid kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente siiski esitama. Käesolevas asjas on kostja esitanud kohtule mõnede arvete spetsifikatsioonid, kuid kohus ei pea vajalikuks kohustada kostjat esitama täiendavalt kõikide kulude kandmist tõendavaid arveid, kuna kohtul puudub kulude tekkimise ja nende sisu osas kahtlus. Veelgi enam, menetlusosaline ei pea kulude hüvitamiseks olema neid kulusid kandnud, menetlusosalisel peab olema tekkinud üksnes kohustus nimetatud kulud kanda. Kohtul puudub alus arvata, et kostjale on käesoleva asja raames (osaliselt ka kahe esindaja poolt) õigusabi tasuta osutatud. Seega on nimetatud menetluskulude nimekirja alusel võimalik kontrollida kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust ning määrata kindlaks ka nende kulude rahaline suurus. Hageja vaidleb kostja menetluskuludele vastu muuhulgas ka põhjusel, et tema hinnangul pole kostja põhjendanud teise esindaja vajalikkust. Kohus leidis, et hageja väide on alusetu. Kostja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märkinud, et kõnealuse vaidluse lahendamisel ilmnesid mitmed õigusteoreetilised vastuolud, mis olid senises kohtupraktikas läbi vaidlemata ja milliste lahendamiseks oli vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse ning seaduse analoogiat, samuti välisriigi õigust. Käesoleva asja lahendamisel on kohtute nõustumine kostja poolt esitatud õigusliku analüüsi argumentidega toonud kaasa senise kohtupraktika olulisel määral muutumise. Väärib rõhutamist, et isegi käesolevas asjas 02.07.2010 tehtud määrusega jaatas Tallinna Ringkonnakohus põhimõtteliselt hageja õigust hagiavalduses esitatud nõuete massinõudena rahuldamiseks PankrS § 148 lg 1 alusel, kuid asjas tehtud lõpplahendis on ringkonnakohus oma varasemat seisukohta muutunud, nõustudes kostja õigusliku käsitlusega, et vaidluses esitatud asjaoludel ei saa hagejal olla massikohustuste täitmisele suunatud nõuet kostja vastu.

Asjas oli arutamise all põhimõtteline õigusteoreetiline küsimus, kas pankrotihaldur oli õigustatud hoolimata PankrS § 46 lg 1 sõnastusest loobuma sellise lepingu täitmisest, mille täitmise tagamiseks oli kinnistusraamatusse kantud eelmärge. Seetõttu oli vaidluse õige lahendamise saavutamiseks vaja kostja esindajatel igakülgselt analüüsida õigusteoreetilist õiguslikku kollisiooni pankrotiõiguse põhialuste (eelkõige PankrS § 46 lg-te 1 ja 7) ning asjaõiguse üldpõhimõtte, sh järjekohapõhimõtte (eelkõige AÕS § 59, § 63 lg 1 p 1 ja lg 6) mõnel määral vastuoluliste või vähemalt ebapiisavalt selgelt määratletud kohaldamisalaga regulatsioonide vahel. Kohtud nõustusid kostja õiguslike argumentidega, et PankrS § 46 lg 1 tõlgendamisel ei tohi piirduda lihtsama grammatilise tõlgendamise meetodiga, vaid eelistada tuleb sätte süstemaatilise ja teleoloogilise tõlgenduse tulemust, millest tulenevalt on kohtud jaatanud, et hoolimata viidatud sätte mõnevõrra ebaselgest sõnastusest võib pankrotihalduril olla vähemalt teatud tingimustel õigus loobuda ka sellise lepingu täitmisest, mille tagamiseks oli kinnistusraamatusse kantud eelmärge. Samuti oli asjas õigusteoreetiline vaidlus selle üle, kas eelviidatud õigussätete kohaldamisel tuleb halduri poolse lepingu täitmisest loobumisena arvestada üksnes otsest verbaalset tahteavaldust, mis tuleb lepingu teisele poolele kätte toimetada, nagu võib aru saada PankrS § 46 sätete grammatilise tõlgenduse põhjal, või saab halduri loobumine olla ka järelduslik. Ka selles osas on kohtud nõustunud kostja õiguslike argumentidega. Kohus osundas, et TsMS § 175 lg 3 sätestab, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Nimetatud lõikes on kohtutele pandud kohustus analüüsida ja põhjendada menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tehtavas lahendis seda, kas ja miks oli konkreetne tsiviilasi niivõrd keerukas, et tingis mitme esindaja kasutamise vajaduse. Tsiviilasja ei muuda iseenesest keerukaks asjaolu, et menetlusosalised kasutavad mitut esindajat, vaid keerukus peab tulenema asja olemusest ja mahust. Kostja toodud selgitustest lähtuvalt oli vaidluse õigeks lahendamiseks vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid (sh analüüsida asjaõigusseaduse ja pankrotiseaduse normide koostoimet) ning pankrotiseaduse normide tegeliku mõtte selgitamiseks ja kostja positsiooni kujundamiseks oli vaja analüüsida Euroopa riikide analoogseid norme ja õigusteooriat. Nagu kohus on juba eelpool leidnud, oli käesoleva vaidluse puhul tegemist keskmisest keerukama vaidlusega TsMS § 175 lg 3 tähenduses, mis on tinginud kostjale vajaduse ja põhjenduse kasutada menetluse lõppfaasis kahte vandeadvokaadist lepingulist esindajat. Seega leidis kohus, et on põhjendatud mitme lepingulise esindaja kasutamine. Kohus hindas mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutusi põhjendatuse ja vajalikkuse kriteeriumist lähtuvalt, samas ei aktsepteerinud kohus täies ulatuses dubleerivaid toiminguid. Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja lepingulisel esindajal on 15.04.2013 kulunud Riigikohtule kostja seisukoha esitamiseks 0,25h. Kohus leidis, et nimetatud toimingu kulu on põhjendamatu. Kohtutoimikust ega ka kohtuinfosüsteemist KIS ei nähtu, et Riigikohtule oleks nimetatud kuupäeva kandev seisukoht esitatud. Kohus luges nimetatud toimingu kulu põhjendamatuks 0,25h (32,50 euro) ulatuses. Kohus luges põhjendamatuks ka kulu 1,5h (195 euro) ulatuses 27.08.2013 hageja määruskaebusele kostja seisukoha esitamiseks. Kohtutoimikust ega ka kohtuinfosüsteemist KIS ei nähtu, et maakohtule oleks nimetatud kuupäeva kandev seisukoht esitatud. Veelgi enam, kohtutoimikust nähtub, et juba 26.08.2013 kirjaga on maakohus jätnud määruskaebuse rahuldamata ning edastanud selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Seega ei olnud 27.08.2013 seisukoha koostamine enam asjakohane. Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja lepingulisel esindajal on perioodil 08.08.2014-18.08.2014 kulunud seisukoha koostamiseks kokku 11h. Kohus leidis, et

nimetatud toimingu ajakulu on osaliselt põhjendamatu. Kohtutoimikust nähtub, et kohtule esitatud seisukoha maht on ca 3lk ning sellele on lisatud tõendeid 10 lk ulatuses. Nimetatud seisukoht ei ole sisu poolest keerukas, samuti ei ole lisatud tõendid keerukad. Kostja esindajal, kes on professionaalne õigusteenuse osutaja, ei ole põhjendatud kulutada nimetatud menetlusdokumendi koostamisele rohkem kui 6h. Kohus luges nimetatud toimingu ajakulu põhjendamatuks 5h (650 euro) ulatuses. Kohus pidas osaliselt põhjendamatuks ka menetluskulude nimekirjast nähtuvat kostja lepingulise esindaja ajakulu 4,5h Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2015 istungiks valmistumiseks ning 1,5h istungil osalemiseks, s.o kokku 6h. Kohtutoimikust nähtub, et kohtuistung kestis 0,5h. Sellises ulatuses, s.o kokku 1h, luges kohus mõlema esindaja osas istungil osalemise ajakulu ka põhjendatuks. Istungiks valmistumise põhjendatud ajakuluks luges kohus istungi kestvust ja sisu, esindajate pädevust ja asja olemust arvestades kummagi esindaja osas 1h, s.o kokku 2h. Esindajad olid põhjaliku apellatsioonkaebuse vastuse koostamise käigus süvitsi menetluse detailidega ning vastaspoole vastuväidetega tutvunud. Seega istungiga seotud toiminguid luges kohus kokku põhjendatuks mahus 3h. Kohus luges nimetatud toimingute ajakulu põhjendamatuks 3h (390 euro) ulatuses. Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindajal on vastaspoole kassatsioonkaebusega tutvumiseks kulunud 0,5h. Kohus leidis Riigikohtu lahendi nr 3-2-1158-12 p-s 12 märgitule osundades, et eeltoodud lahendi loogikast tulenevalt puudus kostjal vajadus ning kohustus kassatsioonkaebusega tutvumiseks, kuivõrd Riigikohus seda ei menetlenud ega esitanud kostjale vastusenõuet. Kohus luges nimetatud kulu 0,5h ulatuses põhjendamatuks ja mittevajalikuks. Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leidis, et kõik ülejäänud menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Kokku luges kohus Aavik ja Partnerid Advokaadibüroo OÜ poolt kostjale osutatud lepinguliste esindaja teenuse kulusid põhjendatuks mahus 18 740,47 eurot (11,75h x 1800 krooni e 115,04 eurot = 1351,72 eurot; 10,75h x 115 eurot = 1236,25; 124,25h x 130 eurot = 16 152,50; 1351,72 + 1236,25 + 16 152,50 = 18 740,47 eurot). Advokaadibüroo VARUL AS poolt kostjale osutatud lepinguliste esindaja teenuse kulusid luges kohus põhjendatuks mahus 2990 eurot (23h x 130 eurot). Kokku luges kohus kostja lepinguliste esindajate kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 21 730,47 eurot (18 740,47 + 2990), milline summa tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 4387,55 euro ulatuses (taotletud summa 26 118,02 eurot – rahuldatud summa 21 730,47 eurot). Kostja palub rahuldada nõudest 10 250 euro ulatuses Rahandusministeeriumi tagatiskontol deponeeritud summa arvel ning ülejäänud osa välja mõista vahetult hagejalt. Harju Maakohtu 31.05.2013 määrusega kohustati hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatis summas 7000 eurot, mille hageja ka 14.10.2013 tasus (III kd, tlk 99, maksekorraldus). Tallinna Ringkonnakohutu 11.02.2015 määrusega suurendati tagatise suurust 3250 euro võrra 10 250 euroni. Hageja tasus 23.02.2015 3250 eurot (VI kd, tlk 2, maksekorraldus). Seega määrab kohus, et Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb kanda hageja poolt 14.10.2013 tasutud menetluskulude tagatis summas

eurot kostja arveldusarvele nr EE361010220054302016. Kuivõrd pärast 01.07.2014 kohtu arveldusarvetele tasutud tagatised saab kohus ise tagastada ning edastada, kannab kohus Gatsby OÜ poolt 23.02.2015 tasutud menetluskulude tagatise summas

eurot kostja arveldusarvele nr

EE361010220054302016. Eeltoodust tulenevalt on hageja kohustatud kostjale hüvitama menetluskulud osas, mille ulatuses ei olnud hageja tagatist andnud, s.o summas 11 480,47 eurot (21 730,47 eurot – 10 250 eurot). Kostja taotlusel märkis kohus TsMS § 177 lg-le 4 tuginedes menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (11 480,47 eurot) viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus 26.01.2016 esitatud määruskaebuses palub hageja tühistada maakohtu määruse resolutsiooni punktid 1-6, jätta tühistamata määruse p 7 ja kohustada kostjat esitama täiendavad tõendid menetluskulude suuruse kohta eesmärgiga, et hageja saaks esitada põhistatud vastuväited ja lahendada asi. Alternatiivselt palub hageja tühistada määruse punktid 1-6 ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt tuvastada, et hageja on esitanud tasaarvestuse avalduse ja kostja menetluskulude nõue on tasaarvestatud. Samuti palub hageja tagastada talle menetluskulude tagatiseks makstud tagatisrahad kokku summas 10 250 eurot Gatsby OÜ kontole. Hageja leiab, et maakohtu määrus on osaliselt (punktid 2-6) põhjendamata ja ebaseaduslik alljärgnevatel põhjustel. Hageja leidis 23.11.2015 vastuses, et paljalt avaldaja poolt esitatud nimekirjaga ei saa kulusid, kulude põhjendatust ja vajalikkust tõendada ja taotles täiendavate menetluskulusid tõendavate dokumentide ja esindajate tegevuste omavaheliste seoste esitamist ja põhistamist kuna ilma nendeta ei saa anda avaldusele põhjendatud vastuseid. Kohus jättis hageja taotluse ja vastuväited tähelepanuta, piirdudes formaalse ja pistelise kontrollimisega, et kostja lepingulise esindaja kulud ei ole suuremad TsMS § 175 lg 4 alusel kehtestatud piirmäärast ja advokaaditeenuse 130 eurot tunnihinnast. Määrusest ei nähtu, et kohus oleks vastavalt seadusele piisavalt kontrollinud ja võrrelnud esindajate vahel detailselt kõiki avaldaja poolt esitatud ja tegelikult teostatud tööde mahtu ja vajalikkust, kuigi hageja vaidles vastu kulude suurusele ning põhjendatusele ja vajalikkusele. Kohus on esitatud menetluskulude nimekirja ainult osaliselt ja hageja arvates ebapiisavalt uurinud ning vähendanud uuritud osades ka märgatavalt kostja menetluskulusid. Hageja ei vaidlusta kohtu järeldusi menetluskulude 4387,55 euro suuruse vähendatavas osas. Samas on kohus jätnud piisava tähelepanuta ülejäänud kulud ja pole pööranud tähelepanu esindajate kuluaruannete vasturääkivusele, mis viitab sellele, et kulud on ülepaisutatud ega vasta tegelikkusele. Hageja leiab, et pole põhjendatud 2 esindaja kaasamine. Seda enam, et P. Varul ei toonud välja mitte ühtegi uut argumenti mida varasemas menetluses polnud esitanud M. Tälli poolt. Juhul kui kohus siiski leiab, et teise esindaja kaasamine oli põhjendatud, siis esitab hageja olemasolevate andmete baasil nendele vastuväited. Määrusest selgub samuti, et kohus ei pidanud vajalikuks täiendavate tõendite esitamist (p. 6). Kohus asus ekslikult seisukohale, et ainukesed tõendid, mida saab veel esitada on arved. Samas on täiendavateks tõenditeks lisaks arvetele ka aruanded, kirjavahetus halduriga jms. Samas kohus kinnitab (p.10), et talle on kostja poolt esitatud arvete spetsifikatsioone, mida kahjuks hagejale ei esitatud, mistõttu hagejal puudus võimalus seisukoha võtmiseks. Sellega rikuti hageja menetlusõigusi, mis tõi kaasa ebaõige lahendi. Hageja on seisukohal, et kui kohus asus seisukohale, et ta ei nõua TsMS§ 176 p 6 alusel kostjalt täiendavaid tõendeid, siis oleks ta pidanud sellest informeerima ka hagejat ja andma talle uue tähtaja kostja avaldusele vastamiseks juba esitatud asjaolude baasil. Kohus täiendavat tähtaega hagejale seisukoha võtmiseks ei andnud, mis tõi kaasa ebaõige lahendi.

Hageja märgib, et toob esialgu menetlusökonoomilistel kaalutlustel lühidalt välja vastuväited kostja esindajate menetluskuludele perioodil 26.06.2014-29.06.2015. 26.06.2014 P.Varul nõupidamine kostja esindajaga 0,5 tundi. 26.06.2014 M.Tälli nõupidamine Varul, klient 1,5 tundi. Erinevus 1 tund, seega maksimaalselt välja mõistetav 0,5 tundi. 27.06.2014 M.Tälli nõupidamine kliendiga ja ettevalmistus 2,5 tundi. Hageja on seisukohal, et kulu on põhistamata ja mittevajalik ning korduv. Nõupidamiseks kliendiga, kui on olemas kõik materjalid, puudub kohtumenetluse seisukohalt vajadus. Ettevalmistus 02.07.2014 kohtuistungiks on korduv ettevalmistus ja leidnud kajastamist 02.07.2014. Seega pole korduv ettevalmistus samale istungile põhistatud. Hageja leiab, et 30.06.2014 M.Tälli teeside koostamine istungiks (4 tundi) põhjendatud kulu on 2 tundi, kuna teesid koostati 01.07-02.07.2014. 01.07.2014 P.Varul nõupidamine kostja esindajaga 2 tundi. 01.07.2014 M.Tällil sellist kulu ja kohtumist pole. Järeldus: vahe 2 tundi, M.Tälli sellist kohtumist ei kinnita, kulu puudub. 01.07.2014 P.Varul teeside analüüs, istungiks valmistumine 1,5 tundi. 01.07.2014 M.Tälli teeside koostamine, istungiks valmistumine 3,25 tundi. 02.07.2014 M.Tälli teeside koostamine, istungiks valmistumine 3 tundi. Hageja leiab, et teeside M.Tälli poolt koostamine on õigustatud 3 tunni ulatuses (vahe 3,25 tundi). Kokku (koos 30.06.2015 põhistatud kuluga 2 tundi) on teeside koostamiseks 5 tundi põhjendatud ja vajalik. Varuli kulud pole põhjendatud, kuna teeside analüüsi ei saanud teha, sest teese alles kirjutati M.Tälli poolt. Varuli ettevalmistus istungiks 0,5 tundi on aktsepteeritav ( vahe 1 tund). Kokku põhjendatud kulu 3,5 tundi. 02.07.2014 P.Varul osalemine istungil 2,5 tundi. 02.07.2014 M.Tälli osalemine istungil 3 tundi, vahe 0,5 tundi. Järeldus: kokku põhjendatud kulu 2,5 tundi. 07.07.2014 M.Tälli protokolliga tutvumine 0,5 tundi, vahe 0,25 tundi. Hageja leiab, et protokoll pole niivõrd pikk, et selleks kulutada 0,5 tundi, parandusi ei tehtud. Põhjendatud on 0,25 tundi. 06.08.201407.08.2014 M.Tälli kulud kokku 1,25 tundi osaliselt konsultatsioonidega ja tutvumistega ning suhtlemisega menetlusväliste isikutega. Hageja on seisukohal, et 0,65 tundi pole põhjendatud, põhjendatud kulu on 0,6 tundi. 21.08.2014-05.09.2014 M.Tälli kulud korduv teeside koostamine, korduv teeside täiendamine, teeside täiendamine, arutelu kliendiga, nõupidamine Varuliga (27.08.2014, mida Varul oma aruannetes ei kinnita), korduv teeside täiendus, veelkordne ettevalmistus istungiks, toimikuga tutvumine jms. kokku 13,5 tundi on ülepaisutatud ja pole põhjendatud. Hageja on seisukohal, et aktsepteeritav kulu on maksimaalselt 6 tundi. 07.09.2014 M.Tälli telefonikonverents Varuliga 1 tund. 07.09.2014 P.Varul sellist kulu pole esitanud, vahe 1 tund. Hageja järeldab, et põhjendatud kulu on 0 tundi. 08.09.2014 P.Varul istungi ettevalmistus ja materjalide analüüs 1,5 tundi. 08.09.2014 M.Tälli teeside täiendamine ja valmistus istungiks 4 tundi. Esindajate ajakulu vahe 2,5 tundi. Aktsepteeritav on Varuli puhul 1 tund ja M.Tälli puhul 1,5 tundi. Kokku on põhjendatud kulud 2,5 tundi. 09.09.2014 P.Varul osales istungil 1,5 tundi. 09.09.2014 M.Tälli koos ettevalmistusega 4 tundi, vahe 2,5 tundi. Järeldus: põhjendatud kulu M.Tällil 1,5 tundi. 09.09.2014 P.Varul nõupidamine kostja esindajaga 1 tund. 09.09.2014. M.Tälli nõupidamist ei kinnita. Vahe 1 tund. Järeldus: põhjendatud kulu 0 tundi.

28.10.2014. M.Tälli kohtuotsuse vastuvõtt 0,5 tundi. Hageja leiab, et aktsepteeritav on 0,1 tundi. 27.11.2014-09.12.2014 M.Tälli toimingud seoses vastusega apellatsioonile 11,75 tundi. Kostja kulud on põhjendamatud ja ülepaisutatud. Asi on olnud menetluses pikemat aega ja kostja kordas üle varasemaid seisukohti. Korduste kordamine pole keerukas ega ka aeganõudev. Hageja märkis, et on nõus aktsepteerima 4 tundi. 10.12.2014 P.Varuli kulud apellatsiooni vastuse täiendus ja menetluskulude vastuse täiendus kokku 3 tundi. Hageja leidis, et kulu 3 tundi parandusteks ja täiendusteks arvestades seda, et M.Tälli pole menetluses esimest päeva, on selgelt liiast. Hageja aktsepteerib, et põhjendatud kulu kokku on 1,5 tundi. 15.01.2015-16.03.2015 M.Tälli kulusid kokku 6,5 tundi. Tegemist oli enamjaos menetluslike küsimuste lahendamisega, nõupidamiste, konsultatsioonidega ja täiendustega, milleks kulutatud tundide hulk on selgelt liiga suur. Hageja leidis, et põhjendatud kulu on 3,5 tundi. 10.03.2015 P.Varul apellatsioonkaebuse täiendamine 1 tund. Hageja on nõus aktsepteerima 0,5 tundi. 07.05.2015 P.Varul kohtuistung ja nõupidamine kliendiga kokku 2 tundi. 07.05.2015 M.Tälli kohtuistung, nõupidamine ja ettevalmistus 3 tundi. Hageja leidis, et põhjendatud kulu on kokku 3 tundi (kumbki esindaja 1,5 tundi). 29.06.2015 M.Tälli kassatsiooni analüüs 0,5 tundi on põhjendamata. Kassatsiooni ei võetud menetlusse. Kulude kandmise kohta perioodil 12.04.2010-25.06.2014 M.Tälli Aavik & Partnerid Advokaadibüroo OÜ (kokku 107,75 tundi kulusid) kohta esitab menetlusökonoomilisest seisukohast lähtudes hageja seisukohad pärast kostja poolsete täiendavate tõendite esitamist. Juhul kui kohus kostjat täiendavaid tõendeid kostjat esitama ei kohusta, siis palub hageja anda talle täiendav tähtaeg oma seisukoha kujundamiseks 107,75 tunni kulude osas. Samas on alust arvata, et 12.04.2010-25.06.2014 perioodil esitatud kulude osas kehtib samasugune põhistatud ja põhistamata kulude jaotus. Kokku võiksid kostja hüvitatavad kulud olla kuni 89,2 tundi (181 tundi*49,3%) ehk 8920 eurot. Kaebuses esitas hageja avalduse vastastikuste rahaliste nõuete tasaarvestamiseks, märkides, et vaatamata sellele, et hageja pole nõus määrusega ja vaidleb sellele ka väljamõistetud osas vastu, siis tasaarvestab ta kostja menetluskulude nõude summas 21730,47 eurot. Tsiviilasja 210-8956 põhimenetluses oli kostja seisukohal, et hageja nõudele kohaldub PankrS § 46 lg 7, kuna tema nõuet ei olnud pankroti väljakuulutamisel hetkel. Kui pankrot on välja kuulutatud, siis võlausaldaja saab oma nõuded esitada pankrotimenetluses, mitte hagimenetluses (otsuse p. 14). Hageja esitas kostja pankrotimenetluses 07.12.2015 nõudeavalduse summas 223 805,81 euro (lisa 1, lisa 2). Hagejale teadolevalt pole kostja 30.11.2015 määrust summas 21 730,47 eurot vaidlustanud. Hageja tasaarvestab oma nõude 223 805,81 eurot kattuvas osas 21730,47 eurot ulatuses kostja nõudega summas 21730,47 eurot VÕS § 197 alusel. Tasaarvestusest tulenevalt puudub kostjal menetluskulude hüvitamise nõue hageja vastu. Hageja palub kohut seoses sellega, et kostjal puudub tasaarvestuse tõttu nõue tema vastu, tagastada hageja poolt menetluskulude tagatiseks makstud tagatisrahad kokku summas 10250 eurot Gatsby OÜ kontole EE572200001120255077. Vastus määruskaebusele Kostja palub jätta maakohtu otsuse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata või alternatiivselt maakohtu määruse osalise või täieliku tühistamise korral teha uus määrus, millega määrata kindlaks ja mõista hagejalt välja kostja menetluskulud asja maakohtule tagasi saatmata.

Edasine menetluse käik Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 30.11.2015 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Kooskõlas TsMS § 659 ja § 651 lg-ga 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja määruskaebusest nähtuvalt ei vaidlusta hageja maakohtu määrust osas, millega maakohus vähendas kostja menetluskulusid 4387,55 euro ulatuses. Sellele vaatamata on hageja määruskaebuses esitanud vastuväited ka kostja esindajate 07.05.2015 toimingutele (kohtuistung, nõupidamine ja ettevalmistus istungiks) ja esindaja M.Tälli 29.06.2015 toimingule (kassatsioonkaebuse analüüs), milliste osas on maakohus vaidlustatud määruses juba oma seisukoha kujundanud, pidades 07.05.2015 kohtuistungiga seotud toimingute ajakulu osaliselt ning 29.06.2015 toimingu ajakulu täies ulatuses põhjendamatuks. Ringkonnakohus nõustub eelnimetatud toimingute ajakulu vajalikkuse ja põhjendatuse osas maakohtu seisukohtadega ega pea vajalikuks maakohtu motiive siinkohal korrata. Määruskaebuse kohaselt ei nähtu maakohtu määrusest, et kohus oleks vastavalt seadusele piisavalt kontrollinud ja võrrelnud detailselt kõiki kostja esitatud ja tegelikult teostatud tööde mahtu ja vajalikkust, kuigi hageja vaidles vastu kulude suurusele ning põhjendatusele ja vajalikkusele. Vastuseks eeltoodud kaebuse väitele selgitab ringkonnakohus, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kontrollimine tähendab seda, et maakohus kontrollib avalduses taotletud iga menetluskulu komponendi põhjendatust ja vajalikkust ning võtab kirjalikult, kohtumääruse motiveerivas osas seisukoha iga vastuväite osas, mis avaldusele esitatakse. Maakohus on vaidlustatud määruses põhjalikult analüüsinud igat hageja poolt 23.11.2015 menetlusdokumendis esitatud vastuväidet kostja menetluskuludele ja võtnud nende osas selge seisukoha. Hageja seisukoht, et kohus on jätnud hageja vastuväited tähelepanuta, ei ole põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus, hinnates kostja lepinguliste esindajate kulude vajalikkust ja põhjendatust, diskretsioonipiire ületanud, arvestades muu hulgas asjaolu, et sisulisi vastuväiteid konkreetsete kostja kulude osas hageja vastuses kostja menetluskuludele esile ei toonud. Maakohus ei ole vaidlustatud määruse motiveerivas osas küll võtnud seisukohta iga menetluskulude nimekirjast nähtuva menetluskulu komponendi vajalikkuse ja põhjendatuse osas, ent kohus on määruses ka nende kulude osas, mida kohus pidas taotluses märgitud ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks, kinnitanud, et kohus on kontrollinud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leides, et kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Samuti on maakohus TsMS § 175 lg-le 3 tuginedes õigesti leidnud, et keskmisest keerukam vaidlus on tinginud kostjale vajaduse kasutada menetluse lõppfaasis kahte vandeadvokaadist lepingulist esindajat. Arvestades käesoleva vaidluse õiguslikku keerukust ning kostja lepinguliste esindajate poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna kuluaruandes märgitud ajakuluga, jagab ringkonnakohus maakohtu seisukohta, et tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et õigusabi osutajad oleksid kulutanud aega põhjendamatult. Toodust tulenevalt ei pea ringkonnakohus vajalikuks tühistada lõppjärelduses õiget maakohtu määrust ega hinnata ümber perioodil 12.04.2010 kuni 25.06.2014 kantud kostja lepingulise

esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, millede osas hageja määruskaebuses vastuväiteid esitanud ei ole. Põhjendamatu on kaebusest nähtuv hageja seisukoht, justkui saaks hageja maakohtu määrusele esitatud määruskaebuses tuua menetlusökonoomiast lähtudes esile vastuväited üksnes osade kulude osas ja ülejäänud, perioodil 12.04.2010 kuni 25.06.2014 kantud kulude osas esitada oma seisukohad pärast kohtu poolt seisukoha võtmist seoses kostja kohustamisega esitada täiendavad tõendid. Hagejal puuduvad takistused kõikide kostja menetluskulude nimekirjadest nähtuvate kulude osas, mille väljamõistmisega ta ei nõustu, kaebuses vastuväidete esitamiseks. Ka puudusid ringkonnakohtu hinnangul hagejal takistused kostja menetluskulude nimekirja alusel kostja kuludele vastuväidete esitamiseks, mistõttu ei ole põhjendatud hagejale täiendava tähtaja andmine ülejäänud kulude osas seisukoha kujundamiseks ka tulenevalt asjaolust, et hageja taotles TsMS § 176 lg 6 alusel kostja kohustamist täiendavate tõendite ja selgituste esitamiseks. Samasisulise taotluse on hageja esitanud ka määruskaebemenetluses. Ringkonnakohtu arvates on maakohus antud juhul õigesti pidanud mittevajalikuks kohustada kostjat esitama täiendavalt kõikide kulude kandmist tõendavaid arveid ja leidnud, et esitatud menetluskulude nimekirja alusel on võimalik kontrollida kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust ning määrata kindlaks ka nende kulude rahaline suurus. Hageja seisukohaga, mille kohaselt puudus hagejal täiendavate tõendite esitamiseta võimalus esitada kostja menetluskuludele põhistatud vastuväiteid, ringkonnakohus ei nõustu. TsMS § 174 lg 5 annab kohtule õiguse küsida vajadusel menetlusosaliselt hüvitatavate menetluskulude kohta täpsustusi või tõendeid. Hageja 23.11.2015 vastuses kostja menetluskuludele (kd VI tl 62) on hageja taotlenud kostjalt täiendavate tõendite ja selgituste esitamist põhjendusel, et puuduvad tõendid kulude kandmise kohta ning puudub võimalus kontrollida kulude vajalikkust ja põhjendatust ja seotust käesoleva menetlusega. Nõustuda ei saa määruskaebuse väitega, et kohus on hageja vastava taotluse tähelepanuta jätnud. Maakohus on vaidlustatud määruses selgitanud, et menetlusosaline ei pea kulude hüvitamiseks olema neid kulusid kandnud, vaid menetlusosalisel peab olema tekkinud üksnes kohustus nimetatud kulud kanda. Ka on Riigikohtu praktikas korduvalt selgitatud, et lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-115-13, p 26, 3-2-1-65-13 p 18). Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-112-01 leitule piisab õigusabi tasu väljamõistmiseks, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Seda, et kostjal on tekkinud kohustus talle osutatud õigusabi eest tasuda, ei ole hageja kuludele esitatud vastuväidetes kahtluse alla seadnud ning sarnaselt maakohtule puudub ka ringkonnakohtul alus arvata, et kostjale on käesoleva asja raames õigusabi osutatud tasuta. Eeltoodust tulenevalt ei pea ka ringkonnakohus määruskaebemenetluses vajalikuks kohustada kostjat esitama täiendavaid tõendeid ega selgitusi hüvitatavate menetluskulude kohta, millest tingituna jätab kolleegium rahuldamata ka hageja taotluse täiendava tähtaja andmiseks osadele kostja kuludele vastuväidete esitamiseks. Hagejal oli seadusest tulenevalt võimalik esitada kõik vastuväited kostja kuludele nii maakohtu menetluses selleks määratud tähtaja jooksul kui ka määruskaebuse esitamise tähtaja jooksul ning hageja põhjendamatu taotlus täiendavate tõendite esitamiseks ei anna alust vastuväidete esitamiseks pärast nimetatud tähtaegu. Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha nende kostja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse osas, mille osas on hageja määruskaebuses esitanud sisulised vastuväited, s.o kostja lepinguliste esindajate kuludele perioodil 26.06.2014 kuni 16.03.2015.

Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on Martin Tällil kostjale õigusabi osutamisel kulunud 26.06.2014 1,5 tundi nõupidamiseks Varuli ja kliendiga. Kostja teisel esindajal Paul Varulil on 26.06.2014 nõupidamiseks kostja esindajaga kulunud nimekirjast nähtuvalt 0,5 tundi. Eelnimetatud menetluskulude kirjete ajakulu erinevusele (1 tund) osundades on hageja kaebuses seisukohal, et seega on vastava menetlustoimingu eest maksimaalselt väljamõistetav summa 0,5 tundi. Ringkonnakohus hageja seisukohaga ei nõustu. Asjaolu, et ühel kostja esindajatest on nõupidamisele kliendiga ja teise esindajaga kulunud rohkem aega kui teisel esindajal esindajate vaheliseks nõupidamiseks, ei võimalda teha järeldusi nõupidamise ajakulu põhjendatuse osas. Nimetatud toimingu ajakulu ei pea ega saagi erinevatel esindajatel olla sama suur, arvestades, et M.Tälli ajakulu nõupidamise eest hõlmab lisaks teisele lepingulisele esindajale ka nõupidamist kliendiga. Seega puudub alus nimetatud toimingu ajakulu vähendamiseks. Lisaks märgib ringkonnakohus, et ka samasisulise toimingu tegemiseks ei pea menetlusosalise mitme lepingulise esindaja menetluskulud olema võrdsed. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb TsMS § 175 lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise esindaja kulude või töömahuga. Samuti ei saa selle põhjal, millisena üks esindaja märgib menetluskulude nimekirjas enda ajakulu konkreetsele toimingule, mille ulatuses hüvitamist ta soovib, teha järeldusi teise esindaja toimingu vajalikkuse osas. Seega ei saa erinevalt kaebuses väidetust ühe esindaja kulude puudumist eeldada üksnes asjaolust, et teine esindaja ei ole vastava toimingu kulusid nimekirjas märkinud ega seega ka nende hüvitamist soovinud. Eeltoodud põhjendustel puudub alus rahuldada ka kaebuses toodud hageja vastuväiteid järgmistele kostja esindajate toimingutele: P.Varuli 01.07.2014 toiming (nõupidamine kostja esindajaga); esindajate 02.07.2014 toimingud (osalemine istungil); M.Tälli 07.09.2014 toiming (telefonikonverents P.Varuliga); esindajate 08.09.2014 toimingud (M.Tälli teeside täiendamine, ettevalmistus istungiks ja P.Varul kohtuistungiks ettevalmistamine, täiendavate materjalide analüüs); esindajate 09.09.2014 toimingud (P.Varul kohtuistungil osalemine ja M.Tälli istungiks ettevalmistus, istungil käik) ja P.Varuli 09.09.2014 toiming (nõupidamine kostja esindajaga). Ringkonnakohtu hinnangul on kõigi eelnimetatud toimingute kulude nimekirjas märgitud ajakulu vastavuses vaidluse keerukuse ning menetluse kestel esindajate poolt teostatud toimingute mahu ja sisuga. Ringkonnakohus peab põhjendatuks ka kulude nimekirjast nähtuvat M.Tälli 27.06.2014 ajakulu kokku 2,5 tundi nõupidamiseks kliendiga ja istungiks ettevalmistuseks. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et nõupidamiseks kliendiga, kui on olemas kõik materjalid, puudub kohtumenetluse seisukohast vajadus. Ringkonnakohus leiab, et nõupidamine kliendiga on kliendi õiguste efektiivseks kaitseks kahtlemata vajalik toiming, mis on oluline osa esindaja esindusfunktsiooni teostamisest ning mille kulu kuulub seega põhjendatud ulatuses väljamõistmisele. M.Tälli 27.06.2014 ajakulu kokku 2,5 tundi nõupidamiseks kliendiga ja ettevalmistumiseks 02.07.2014 istungiks ei saa kolleegiumi hinnangul nimetatud istungi kestust (2h 32min) arvestades pidada ülemäära suureks, seda muu hulgas vaatamata asjaolule, et sama istungi ettevalmistamise kulu on kostja märkinud ka osana 01.07 ja 02.07.2014 menetluskulude kirjetest. Samuti ei saa ringkonnakohtu hinnangul pidada ülemääraseks kostja esindajate ajakulu seoses 09.09.2014 istungil esitatud teeside (kd V tl 108-122) koostamisega, pidades silmas nimetatud menetlusdokumendi mahtu ja sisu ning vaidluse keerukust. Kolleegium ei nõustu hageja väitega, et P.Varuli 01.07.2014 kulu teeside analüüsiks ei ole põhjendatud, kuna teeside analüüsi ei saanud teha, sest teese alles kirjutati M.Tälli poolt. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt koostas esindaja M.Tälli kõnealuseid teese alates 30.06.2014. Puudub mõistlik põhjus, miks ei saanud esindaja P.Varul analüüsida teise

esindaja poolt koostatavaid teese. Hageja on ekslikult lähtunud eeldusest, justkui saaks analüüsida üksnes lõplikult valminud menetlusdokumendis kajastatud seisukohti. Kaebuses vaidleb hageja vastu ka M.Tälli 07.07.2014 protokolliga tutvumise ajakulule 0,5h, leides, et protokoll ei ole nii pikk, et selleks kulutada 0,5 tundi ja et parandusi ei tehtud, mistõttu on põhjendatud 0,25 tundi. Ringkonnakohus hageja väitega ei nõustu. Arvestades, et 02.07.2014 kohtuistungi protokoll (kd IV tl 186-195) on 9,5 lk pikk, ei saa kostja esindaja ajakulu 0,5 tundi nimetatud protokolliga tutvumisele kuidagi pidada ülemääraseks. Ka M.Tälli 28.10.2014 toimigu kulule on hageja esitanud vastuväite, leides, et Harju Maakohtu 27.10.2014 kohtuotsuse vastuvõtu ajakuluna on aktsepteeritav 0,1 tundi taotluses märgitud 0,5 tunni asemel. Ringkonnakohus hageja vastuväitega ei nõustu. Kohus peab seoses nimetatud toimingu ajakuluga esmalt vajalikuks märkida, et erinevalt hageja märgitust ei ole kostja esindajal 28.10.2014 kulunud 0,5 tundi mitte kohtuotsuse vastuvõtuks, vaid kohtuotsuse analüüsiks. Kuigi kostja poolt kohtule 16.10.2015 esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud menetluskulude nimekirja tabelis on selle vormistusest tulenevalt osade toimingute, sh 28.10.2014 toimingu (HMK 27.10.2014 kohtuotsuse), kirjed ebatäielikud, st kogu toimingu kirjeldus ei ole tabelist nähtuv, on kostja varasemalt 15.01.2015 esitatud tabelist toimingute ülevaate kohta (kd V tl 189-192) selgelt arusaadav, et kostja esindajal on 28.10.2014 kulunud 0,5 tundi Harju Maakohtu 27.10.2014 kohtuotsuse analüüsiks. Kostja poolt 15.01.2015 esitatud tabel on e-toimikust nähtuvalt 16.01.2015 nähtavaks tehtud ka hageja lepingulisele esindajale. Arvestades eeltoodut ja nimetatud kohtuotsuse põhjendava osa mahtu on ajakulu 0,5 tundi kostja esindaja M.Tälli 28.10.2014 toimingule ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul saab põhjendatuks pidada ka kostja lepinguliste esindajate ajakulu kokku 17,5 tundi 27.11.2014 apellatsioonkaebuse analüüsiks, vastuse koostamiseks apellatsioonkaebusele (esialgne vastus koos menetluskulude tagamise taotlusega esitatud 12.12.2014 ja sisuline vastus esitatud 16.03.2015) ja nimetatud dokumentide täiendamiseks, arvestades apellatsioonkaebuse mahtu (põhjendused ca 10,5 lk), sellele koostatud vastuse mahtu (sisuline osa ca 10 lk) ja sisu ning asjaolu, et tegemist on keskmisest keerukama vaidlusega. Tsiviilasja materjalidest nähtuva teostatud menetlustoimingute mahu ja sisu ning vaidluse keerukusega on kooskõlas ka M.Tälli ajakulu kokku 2,25 tundi 15.01.2015 kuni 25.02.2015 toiminguteks. Eeltoodut arvestades ei ole maakohus diskretsiooni piire ületanud ka kostja esindajate poolt perioodil 26.06.2014 kuni 16.03.2015 teostatud toimingute ajakulu vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Käesolevas määruses toodud põhjendustel tuleb vaidlustatud maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Rahuldamata tuleb jätta ka määruskaebuses sisalduv hageja tasaarvestusavaldus, milles hageja palub tasaarvestada vaidlustatud maakohtu määrusest tuleneva menetluskulude nõude summas 21 730,47 eurot kattuvas osas hageja poolt kostja pankrotimenetluses 07.12.2015 esitatud nõudega summas 223 805,81 eurot. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole täidetud kostja kui pankrotivõlgniku suhtes tasaarvestuseks kehtivad eeldused. Tulenevalt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-74-11 p-s 23 selgitatust on pankrotiseaduse § 99 lg 1 järgi tasaarvestuseks pankrotivõlgniku suhtes nõutavad kaks eeldust: esiteks peab tasaarvestusolukord VÕS § 197 lg 1 mõttes olema olemas võlgniku pankroti väljakuulutamise ajal ning teiseks peab tasaarvestuseks kasutatav nõue võlgniku vastu olema võlgniku pankrotimenetluses kaitstud. Toodust tulenevalt ei saa hageja menetluskulude kindlaksmääramise menetluse raames käesolevalt tasaarvestada enda väidetavat nõuet

vaidlustatud määruse jõustumisel tekkiva menetluskulude nõudega. Kuivõrd kostja omab vaidlustatud maakohtu määrusest tulenevat menetluskulude nõuet hageja vastu, mille tasaarvestamiseks alus puudub, ei ole põhjendatud ka hageja taotlus tema poolt menetluskulude tagatiseks deponeeritud tagatise summas 10 250 eurot tagastamiseks. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere

(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav

(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.