Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes ja Mare Merimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
01.04.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-8956
Tsiviilasi
Cranbrook Holding OÜ hagi AS-i TKE GRUPP (pankrotis) vastu AS-i TKE GRUPP (pankrotis) ja Cranbrook Holding OÜ vahel 17.03.2006 sõlmitud lepingust tuleneva kohustuse rikkumise ja AS-i TKE GRUPP (pankrotis) kohustuse lepingu järgi saadu tagastamise tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.12.2013 määrus hagi läbi vaatamata jätmiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Cranbrook Holding OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Cranbrook Holding OÜ (registrikood 11222873, asukoht Gonsiori 32-1, Tallinn), esindaja vandeadvokaat Siim Roode Kostja AS TKE GRUPP (pankrotis, registrikood 10540683) pankrotihaldur Ly Müürsoo, esindaja vandeadvokaat Martin Tälli
3.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata ei saa. Asjaolud
1.
22.02.2010 esitas Cranbrook Holding OÜ (hageja) Harju Maakohtule hagi AS-i TKE GRUPP (pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo (kostja) vastu AS-i TKE GRUPP (pankrotis) ja Cranbrook Holding OÜ vahel 17.03.2006 sõlmitud lepingust tuleneva
kohustuse rikkumise ja AS-i TKE GRUPP (pankrotis) kohustuse lepingu järgi saadu tagastamise tuvastamiseks.
2.03.05.2010 menetlusdokumendis täpsustas hageja hagiavaldust, paludes tuvastada kostja poolt 17.03.2006 AS-i TKE Grupp (pankrotis) ja Cranbrook Holding OÜ vahel sõlmitud lepingust tuleneva kohustuse rikkumine ja AS-i TKE Grupp (pankrotis) kohustus lepingu järgi saadu, st müügihinna 3 501 800 krooni, planeeringu menetluskulude 118 000 krooni ja viivise kuni põhisumma ulatuses 3 501 800 krooni tagastamiseks. 19.07.2010 Riigikohtule esitatud määruskaebuse punktis 5 rõhutas hageja, et on esitatud tuvastushagi. 14.02.2013 kohtuistungil kinnitas hageja, et jääb 03.05.2010 menetlusdokumendi toodud summade juurde ning palus need välja mõista. Hagihinnana palus lähtuda 3 619 800 kroonist, mis jääb põhinõudeks. 01.03.2011 kohtumääruse kohaselt on tsiviilasja hinnaks 3 619 800 krooni, mis vastab 231 347.39 eurole, ja hagejat kohustati tasuma täiendavat riigilõivu.
3.21.11.2013 menetlusdokumendis esitas kostja seisukoha, et eksisteerivad Tallinna Ringkonnakohtu 02.07.2010 kohtumääruses antud suunistest tulenevad alused hagi läbi vaatamata jätmiseks, kuna hageja ei ole enam kui 3-aastase perioodi vältel põhistanud oma tuvastushagi olemasolu. Kostja 13.12.2013 menetlusdokumendi kohaselt on 09.12.2013 hagi terviktekstis hageja nõudena toodud rahaline nõue 455 104.57 eurot. Selliselt asendas hageja seni menetluses olnud tuvastusnõuded sooritusnõudega. 02.07.2010 määruses juhtis ringkonnakohus tähelepanu vajadusele põhistada tuvastushuvi ja selgitas selle tegemata jätmise menetluslikke tagajärgi, so hagi läbi vaatamata jätmist. Hageja ei ole esitanud põhjendusi, miks ta venitas hagi muutmise avalduse esitamisega rohkem kui 3 aastat peale viidatud määrust. Kostja arvates selleks mõjuvaid põhjuseid ei eksisteeri. Arvestada tuleb, et kohtu poolt menetlusosalistele seisukohtade esitamiseks antud tähtajad on möödunud.
4.22.11.2013 e-kirjas tõi hageja välja, et 01.03.2013 kohtumääruse kohaselt on hageja pärast 02.07.2010 määrust vastavalt kohtu suunistele hagi täpsustanud ning kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Samuti ilmneb 01.03.2011 määrusest, et hageja nõuab kostjalt lepingus tulenevat müügihinda, planeeringu menetluskulusid ja viivist. 09.12.2013 esitas hageja hagi tervikteksti, mille kohaselt palub mõista kostjalt välja võlgnevuse summas 455 104.57 eurot ja viivise 0,5% päevas alates 23.02.2010 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. 01.03.2011 määrusest tulenevalt on kohus nõustunud, et menetluses on hageja sooritusnõue, mistõttu kostja taotlus hagi muutmise mittelubamiseks tuleb jätta rahuldamata. Samuti ei ole leppetrahvi nõudmine hagi muutmine, mistõttu tuleb kostja vastav taotlus jätta rahuldamata. Kohtu menetluses on sooritusnõue, mitte tuvastusnõue. Esimese astme kohtu määrus
5.Harju Maakohus jättis 27.12.2013 määrusega rahuldamata hageja 09.12.2013 avalduse hagi eseme muutmiseks, hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Riigikohus on lahendite nr 3-2-1-18-10 punktis 10, nr 3-2-1-46-08 punktis 15 ja nr 32-1-82-08 punktis 12 avaldanud seisukohta, et hagi alust või eset ei ole võimalik kohtuistungil suuliselt muuta. Hagiavaldus võeti 19.03.2010 menetlusse tuvastusnõudena. Hagi eseme muutmiseks saab pidada tuvastusnõude asemel sooritusnõude esitamist. Hageja esitas 09.12.2013 kohtu nõudmisel TsMS § 376 lg-le 3 ja hagiavalduse nõuetele vastava hagi eseme muutmist sisaldava
menetlusdokumendi. 13.12.2013 menetlusdokumendis vaidles kostja vastu hagi muutmisele. Kohus leidis, et kohtu menetluses on senini tuvastusnõue, kuivõrd hagi muutmiseks hageja nõuetekohast avaldust enne 13.12.2013 ei esitanud ja hagi muutmiseks ei ole kohus või kostja nõusolekut andnud. Viidatud Riigikohtu lahenditest tulenevalt ei ole võimalik hagi eset kohtuistungil suuliselt muuta, mistõttu ei saa 14.02.2011 kohtuistungil avaldatud nõudeid pidada hagi muutmiseks TsMS § 376 kohaselt. Asjaolu, et 01.03.2011 määrusega on kohus TsMS § 136 lg 1 kohaselt määranud hagihinna, lähtudes saadava hüve väärtusest, ei saa asendada hageja poolt nõude eseme muutmise kohustuse täitmist vastavalt TsMS § 376 sätestatule.
7.Samuti leidis kohus, et puudub alus hagi muutmisega nõustumiseks, kuivõrd kostja vaidleb hagi muutmisele vastu ja asjas ei ilmne piisavaid asjaolusid, mis põhjendaksid hagi eseme muutmist alles 09.12.2013 menetlusdokumendis. Tegemist ei ole ka TsMS § 376 lg-s 4 mainitud olukordadega. Nõude aluseks olevad asjaolud ei ole alates hagi esitamisest muutunud ja hageja ei esitanud asjaolusid, millest lähtuvalt hagi eseme muutmine oleks tingitud asjaolude muutumisest. Eeltoodust tulenevalt ei kohaldu ka TsMS § 376 lg 6. Hageja avaldus hagi eseme muutmiseks tuleb jätta rahuldamata. Harju Maakohtu menetluses on hageja 03.05.2010 menetlusdokumendis sõnastuses esitatud nõue. Hagi läbi vaatamata jätmise taotlus
8.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-157-12 punktis 14 avaldanud seisukoha, et hageja võib TsMS § 368 lg 1 järgi esitada eraldi tuvastusnõude üksnes siis, kui hagejal on lepingust taganemise tuvastamiseks eriline tuvastushuvi, mida tuleb hagejal ka vastavalt põhjendada ning mis tuleb kohtul kahtluse korral välja selgitada.
9.Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas asjas 02.07.2010 tehtud määruses selgitanud, et hageja on esitanud tuvastushagi. Tuvastusnõude puhul peab hageja ära näitama, milles seisneb tema tuvastushuvi. Hageja ei ole selgitanud, milles tema tuvastushuvi seisneb. Eeltoodu võib olla aluseks nõude läbi vaatamata jätmisele TsMS § 423 lg 2 punkti 2 järgi. Hagiavaldusest nähtub, et hagejal on rahaline nõude kostja vastu ja käesolevas asjas hagi esemeks olevad tuvastatavad asjaolud on rahalise nõude aluseks. Esitatud hagiga ei ole aga võimalik rahalist nõuet kostja vastu lahendada.
10.Hageja ei ole hagis ja edasistes menetlusdokumentides põhjendanud, milline on hageja õiguslik huvi tuvastada lepingust tuleneva kohustuse rikkumine ja lepingu järgi saadu tagastamise kohustuse tuvastamiseks. 14.02.2011 kohtuistungil ja 09.12.2013 menetlusdokumendi kohaselt on huvi võlgnevuse väljamõistmine. Hageja ei ole pärast Tallinna Ringkonnakohtu 02.07.2010 määrust täpsustanud hagi selliselt, et põhjendatud oleks tuvastushagi esitamiseks vajaliku eraldiseisva õigusliku huvi olemasolu. Kohus leidis eeltoodust tulenevalt, et hagejal ei ole eraldiseisvat õiguslikku huvi kostja kohustuste olemasolu tuvastamiseks, vaid kostjal on huvi rahalise nõude (sooritusnõude) rahuldamise vastu. Sooritusnõude olemasolust tulenevalt puudub hagejal käesolevas tsiviilasjas eraldiseisev õiguslik huvi tuvastusnõude rahuldamise osas.
11.Seega puudub hagejal seadusega kaitstud õigus ja huvi lepingust tuleneva kohustuse rikkumise ja lepingu järgi saadu tagastamise kohustuse tuvastamise hagi esitamiseks ning vastavalt TsMS § 423 lg 2 punktile 2 tuleb jätta hagi läbi vaatamata.
Määruskaebus
12.Määruskaebuses palub hageja tühistada maakohtu määruse osas, millega jäeti hagi läbi vaatamata. Koos kaebusega esitas hageja vastuväite kohtu tegevusele, milles palus maakohtul tühistada kaevatav määrus osas, millega jäeti hageja taotlus hagi eseme muutmiseks rahuldamata.
13.Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kohaldades vääralt TsMS § 423 lg 2 punkti 2 ning § 376. Kohus, jättes hagi TsMS § 432 lg 2 punkti 2 alusel läbi vaatamata, hindas valesti, et kohtu menetluses on tuvastushagi. Kohtu menetluses on sooritushagi. Sooritusnõudega on hageja eesmärgi saavutamine võimalik. Seega ei kuulu hagi TsMS § 423 lg 2 punkti 2 alusel läbi vaatamata jätmisele. 22.02.2010 esitas hageja tõesti tuvastushagi, kuid 14.02.2011 istungil läks ta üle sooritusnõudele. Maakohus on ebaõigelt järeldanud, et tuvastusnõudelt sooritusnõudele üleminek on TsMS § 376 tähenduses käsitletav hagi muutmisena. Seetõttu on ka väär kohtu seisukoht, et kuna hageja ei muutnud 14.02.2011 hagi nõutud vormis, ei ole muutmist toimunud ning menetluses on endiselt tuvastushagi.
14.Alternatiivselt, juhul kui ringkonnakohus leiab, et tuvastusnõudelt sooritusnõudele üleminek on käsitletav hagi muutmisena, siis on see jõustunud, kuivõrd kohus ja kostja nõustusid sellega juba 2011. aastal. Seetõttu tuleb alternatiivselt lugeda hagi muudetuks. 22.02.2010 palus hageja tuvastada, et kostja rikkus 17.03.2006 AS-i TKE Grupp (pankrotis) ja hageja vahel sõlmitud lepingust tulenevat kohustust ja kohustus lepingu järgi saadu tagastama. 03.05.2010 täpsustas hageja nõude sõnastust ja palus tuvastada kostja poolt 17.03.2006 AS-i TKE Grupp (pankrotis) ja hageja vahel sõlmitud lepingust tuleneva kohustuse rikkumine ja AS-i TKE Grupp (pankrotis) kohustus tagastada lepingu järgi saadu, st müügihind 3 501 800 krooni, planeeringu menetluskulud 118 000 krooni ja viivis kuni põhisumma ulatuses 3 501 800 krooni. 14.02.2011 kohtuistungil palus hageja välja mõista müügilepingujärgse summa 3 501 800 krooni, detailplaneeringu eest 118 000 krooni ja viivise kõrvalnõudena.
15.Hagi eset ei loeta (ehk nõuet) muudetuks, kui hageja eesmärk ei muutu. Õiguskirjanduses on öeldud, et üheks oluliseks hindamiskriteeriumiks, mille alusel saab tuvastada, kas hagi eset on muudetud või mitte, on hageja õiguskaitse eesmärk. Praegusel juhul ei ole hageja eesmärk muutunud. Nii tuvastus- kui sooritusnõude eesmärgiks on hageja rahalise nõude rahuldamine AS-i TKE Grupp (pankrotis) poolt. Siinjuures on nõuete aluseks olevad asjaolud täpselt samad ning isegi kohustuse sõnastus, mille maksmapanekut hageja taotleb, on sama. Ka kohtupraktikas on aktsepteeritud, et nõuete hindamisel on keskseks, kas hageja eesmärk muutub või mitte. Tsiviilasjas nr 2-09-11385 esitas hageja tasaarvestuse kehtivuse tuvastamise nõude ning palus hagi tagamise korras kohustada kostjat lepingut täitma. Hiljem esitas hageja lepingu täitmise nõude ka haginõudena. Ringkonnakohus leidis, et esitades hiljem ka lepingu täitmise nõude, hageja üksnes täpsustas hagi, formuleerides selles nõude, mis sisuliselt kajastus juba esialgses hagis, olgugi, et hagi tagamise taotluse osas. Teise astme kohus pidas määravaks hageja juba hagiavalduses avaldatud ilmselget soovi kohustada kostjat lepingut täitma. Lisaks, õiguskirjanduses on lausa otsesõnu öeldud, et hagi muutmine ei ole üleminek tuvastusnõudelt sooritusnõudele.
16.Kostja ja maakohus on tuvastusnõudelt sooritusnõudele üleminekuga nõustunud. Kostja tegi seda vaikivalt, jättes tuvastusnõudelt sooritusnõudele ülemineku vaidlustamata. Kostja käitumisest võis eeldada, et juhul, kui ta oleks leidnud, et tegemist on hagi
muutmisega, oleks ta vaielnud sellele vastu. TsMS § 376 lg 1 teise lause kohaselt peab muutmisele vaidlema vastu viivitamatult, mitte alles pea kolm aastat hiljem. 01.03.2011 määruses märkis maakohus, et hageja on esitanud kostja vastu rahalise nõude ning määras ka hagihinna lähtuvalt sellest. Hageja tasus riigilõivu rahalise nõudega hagilt. 22.03.2013 määruses kirjutas Tallinna Ringkonnakohus, et poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on esitanud kostja vastu rahalise nõude. 31.05.2013 määruses on maakohus leidnud, et hagis nõutava rahasumma suurus on selge ning et hagejal on kostja vastu just rahaline nõue. 18.10.2013 ja 05.11.2013 e-kirjades kirjutas maakohus, et hageja nõuab lepingu järgi saadu tagastamist ehk teisisõnu raha välja mõistmist. Ka kohtu 04.12.2013 e-kirjast võib aru saada, et kohus pidas menetluses olevaks just sooritusnõuet. Seega on alates 01.03.2011 erinevates kohtuastmetes läbivalt leitud, et menetluses on sooritusnõue. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-150-09 selgitanud, et hagi saab täpsustada ja täiendada ka suuliselt kohtuistungil. Hageja viitas Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-43-06 punktile 12, millest järeldub, et isegi, kui hagi muutmisel ei juhinduta menetlusõiguse normidest korrektselt, tuleb lugeda hagi muudetuks, kui kostja ning kohus sellega nõustuvad.
17.Võttes aluseks kohtu senise käitumise, millest hageja järeldas, et kohus aktsepteeris 14.02.2011 tuvastusnõudelt sooritusnõudele üleminekut, oleks hageja suhtes ebaõiglane, kui kohus asuks nüüd vastupidisele seisukohale ning leiaks, et menetluses on hoopis tuvastushagi ja jätaks selle pärast 4 aasta pikkust menetlust erinevates kohtuastmetes läbi vaatamata. Kostja ja maakohtu viide sellele, nagu oleks menetluse pikkus tingitud hagejast, on põhjendamatu. Vastustaja seisukoht ja menetluse edasine käik
18.Kostja vaidles määruskaebusele ja vastuväitele vastu, palus jätta need rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. 04.02.2014 määrusega jättis maakohus hageja vastuväite rahuldamata. Võttis menetlusse määruskaebuse, jättis selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 27.12.2013 määrus tuleb tühistada ja tsiviilasi saata tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Tsiviilasja materjalid annavad aluse nõustuda hagejaga, et 14.02.2011 kohtuistungil ja sellele järgnenud toimingute kogumiga kiitis kohus heaks hageja suulise avalduse hagi muutmise kohta, kostja sellele viivitamatult vastuväidet ei esitanud ning 2,5 aasta järel seisukoha muutmine kohtu poolt ei ole hageja suhtes õiglane ega menetlusökonoomia seisukohalt mõistlik. Kolleegium on väljendatud seisukohal sõltumata selles, kas lugeda tuvastusnõude asendamist sooritusnõudega konkreetse menetluse kontekstis hagi muutmiseks TsMS § 376 mõttes või ainult hagi täpsustamiseks.
20.14.02.2011 kohtuistungil formuleeris hageja esindaja oma nõude järgmiselt: “Palume välja mõista müügilepingu järgne tasumata summa 3 501 800 krooni, detailplaneeringu eest 118 000 krooni ja viivis kõrvalnõudena kuni põhisummani 3 501 800 krooni. Palume lähtuda hagihinnast 3 619 800 krooni, mis jääb põhinõudeks“ (t II kd lk 22-23). Kostja ega kohus sellise avalduse peale arusaamatust ei väljendanud ning kohus teatas, et teeb teatavaks määruse riigilõivu tasumise kohta (samas lk 24). 01.03.2011 avaldas maakohus määruse, millega määras tsiviilasja hinna, mis vastas 3 619 800 kroonile ja andis hagejale tähtaja täiendava riigilõivu
tasumiseks (t II kd lk 25-26). Kohtu põhjendustest nähtub selgesõnaliselt, et kohus luges menetluses olevaks hageja rahalise nõude ja lähtus hagihinna määramisel TsMS § 124 lg-st 1 (hagihind rahalise nõude puhul) ja §-st 133 (hagihinna määramine põhija kõrvalnõude järgi). Maakohus ei lähtunud hagihinna uuesti määramisel TsMS §-st 125 (tuvastushagi hind). Täiendava riigilõivu tasus hageja 30.03.2011 (t II kd lk 29). Et menetluses on hageja rahaline nõue, sai aru ka ringkonnakohus oma 22.03.2013 määruses (t II kd lk 182). Lisaks nähtub tsiviilasja materjalidest, et veel 04.12.2013 käsitles kohus hageja nõuet rahalise nõudena, heites hagejale ette vaid selgelt sõnastatud muudetud nõude kirjalikult esitamata jätmist ja andes hagejale hagiavalduse tervikteksti esitamiseks tähtaja (t III kd lk 194). Seega veel 04.12.2013 andis kohus hagejale selge signaali, et menetluses on sooritusnõue. Eeltoodust tulenevalt tuleb lugeda, et kohus ja kostja nõustusid nõude muutmisega (täpsustamisega) ning hagi läbi vaatamata jätmiseks alus puudub.
Ülle Jänes
Mare Merimaa
Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.