Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar 8. detsember 2016, Tartu 3-15-3079 Remo Ainsare (Ainsar) kaebus Tartu Vangla kodukorra p 7.1.21 ja 8.1.1 (osas, mis keelab hoida kambris kasutatud marke ja markide albumit) tühistamiseks, toimingu (seoses markide äravõtmisega kambrist) õigusvastasuse tuvastamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks tagastada äravõetud margid Tartu Halduskohtu 13. aprilli 2016 otsus Remo Ainsare apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant Remo Ainsar Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebajale apellatsioonkaebusele lisatud tõendid ühel lehel.
2.Tagastada läbivaatamatult apellatsioonkaebuses esitatud alternatiivne nõue isikliku erandi tegemiseks Tartu Vangla kodukorra p 7.1.21 ja 8.1.1 kohaldamisel.
3.Jätta Remo Ainsare apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
13.aprilli 2016. a otsus muutmata.
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 9. jaanuarini 2017 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
1.Remo Ainsar esitas 5. oktoobril 2015 Tartu Vanglale taotluse läbiotsimisel ära võetud isetehtud margialbumi ja markide tagastamiseks ning 13. oktoobril 2015 vaide vangla kodukorra punktide 7.1.21 ja 8.1.1 kehtetuks tunnistamiseks osas, millega on kambris keelatud margialbumid ja kasutatud markide kogumine.
2.Tartu Vangla tagastas vaide pärast täpsustuste küsimist 28. oktoobri 2015 kirjaga, sest vangla hinnangul ei olnud R. Ainsar selgitanud kas vaidlustatud kodukorra punktid on talle negatiivset mõju avaldanud ega esitanud taotlust enda suhtes erandi tegemiseks ning markide ja margialbumi kambrisse tagasi saamiseks. Taotlus markide tagastamiseks oli siiski esitatud ja 29. oktoobri 2015. a kirjaga jättis Tartu Vangla R. Ainsare taotluse rahuldamata. Tartu Vangla edastas R. Ainsare vaide läbivaatamiseks justiitsministeeriumile, kes jättis
2.detsembril
vaide rahuldamata.
3.R. Ainsar esitas 9. detsembril 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tartu Vangla kodukorra p 7.1.21 ja 8.1.1 kehtetuks tunnistamist osas, mis keelab omada (koguda) kambris marke ja margialbumit, temalt uute markide äravõtmise õigusvastaseks tunnistamist ja äravõetud uute ning kasutatud markide tagastamise kohustamist. Kaebuse kohaselt on R. Ainsar pöördunud 19. aprillil 2016 kirjalikult Tartu Vangla poole markide omamiseks loa saamiseks ning sai suulise loa hoiustada kambris marke kilekaante vahel. Kaebaja leiab, et kuna talle on võimaldatud markide omamist eelmistes kinnipidamiskohtades mitme aasta jooksul, siis on ka vanglad olnud seni seisukohal, et margialbumite ja markide omamine ei ohusta vangla julgeolekut. Markide kogumisel on kaebajale rahustav ja emotsionaalselt kergendav mõju ning aitab toime tulla kohanemisraskustega.
4.Tartu Halduskohus jättis 4. jaanuari 2016. a määrusega R. Ainsare kaebuse käiguta ning kohustas täiendava tähtaja jooksul kõrvaldama kaebuses esinenud puudused. 7. jaanuaril 2016 esitatud vastuses täpsustas R. Ainsar kaebuse nõudeid ja teatas kohtule, et tuvastamisnõude esitamisel on tal preventiivne eesmärk.
5.Tartu Vangla esitas 8. veebruaril 2016 vastuse kaebusele, milles eitatakse kaebajale eelneva loa andmist markide kogumiseks. Kaebuse rahuldamiseks puudub alus, kuna margid on kinnipeetavalt ära võetud kehtiva õiguse alusel.
6.Tartu Halduskohus jättis 13. aprilli 2016. a otsusega Remo Ainsare kaebuse tervikuna rahuldamata. Halduskohus leidis, et margialbumi omamine ei ole põhjendatult lubatud, kuna seda on võimalik kasutada keelatud ainete peidikuna ning margialbum on raskesti läbiotsitav. Kuigi kaebaja hinnangul on albumite keelamine tema põhiseadusest tulenevate põhiõiguste, vaba eneseteostuse ja omandi vaba kasutamise piirang, on halduskohus arvamusel, et antud juhul on piirang proportsionaalne selle legitiimse eesmärgiga (vangla julgeoleku tagamine). Kohtu hinnangul ei ole keelatud hoida kambris marke, mida on võimalik sihtotstarbeliselt kasutada, kuid markide alles hoidmine ja kogumine raskendab kambris läbiotsimist. Eelnevast lähtuvalt jättis halduskohus rahuldamata kaebaja tühistamisnõude Tartu Vangla kodukorra p 7.1.21 ja 8.1.1 osas, mis keelab hoida kambris kasutatud marke ja margialbumit. Halduskohus jättis rahuldamata kaebaja tuvastusnõude markide ära võtmise õigusvastasuse tuvastamiseks põhjusel, et vangla toiming kaebajalt 419 kirjamargi äravõtmisel oli kooskõlas Tartu Vangla kodukorra p-ga 8.1.1 ja VangS § 15 lg 2 p-ga 3. Halduskohus jättis rahuldamata ka nõude vangla kohustamiseks äravõetud markide tagastamiseks. Kohtu hinnangul ei ole kaebajal subjektiivset õigust nõuda markide
tagastamist, kuna markide hoidmise keeld kinnipeetava kambris tuleneb õigusaktidest ning kehtestatud keeld on selle legitiimse eesmärgi suhtes proportsionaalne.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
7.Remo Ainsar esitas 2. mail 2016 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotleb temalt uute markide äravõtmise õigusvastasuse tuvastamist, Tartu Vangla kohustamist tagastada talle kõik äravõetud margid ning lubada kaebajal omada margialbumit. Kui pole põhjendatud kodukorra tühistamine esialgses kaebuses märgitud osas, taotleb apellant tema suhtes markide osas erandi tegemist Tartu Vangla kodukorra p. 7.1.21 ja p 8.1.1 rakendamisel. Kaebaja on filatelist, kelle puhul on markide sihtotstarbeliseks kasutamiseks nende kogumine. Uued margid on kasutatavad sihtotstarbeliselt nii kirjade saatmiseks kui filatelistile kogumiseks, seetõttu ei ole nende omamine kodukorra sõnastuse kohaselt apellandi hinnangul keelatud. Kasutatud margid on iseenesest juba kasutamiskõlbmatud ja neid ei saa enam tavamõistes kasutada sihtotstarbeliselt, kuid filatelisti jaoks on nad väärtuslikud ja võimaldavad sihtotstarbelist kasutamist s.t kogumist. Apellant leiab, et kuna esemete sihtotstarbeline omamine ei ole keelatud, siis on filatelistile kogumise eesmärgil lubatud nii uued kui kasutatud margid. Margialbum on oma olemuselt raamat, mille läbiotsimine keelatud esemete ja ainete tuvastamiseks ei erine tavalise raamatu läbiotsimisest, mida Tartu Vanglas tehakse vajadusel koera või esemete läbivalgustamise abil. See, et põhimõtteliselt on võimalik midagi albumi vahele peita, ei anna põhjust esemeid täielikult ära keelata. Markide kogumisega taasalustas apellant 2011. aastal Viru Vangla psühhiaatri soovitusel. Ta toob välja, et on viis aastat vanglas marke kogunud ja sellesse on positiivselt suhtutud nii arstide, tugiisiku kui lähedaste poolt. Apellant märgib, et kui eelnevalt on markide kogumine olnud teistes kinnipidamisasutustes lubatud, rikub selle keelamine õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtet. Lisaks on margikogumisel emotsionaalne, enesehinnangut tõstev ja apellandi vaimset tasakaalu toetav väärtus. Probleemid markidega Tartu Vanglas algasid apellandi sõnul suhete halvenemisest ühe konkreetse ametnikuga.
8.Tartu Vangla esitas 3. juunil 2016 vastuse apellatsioonkaebusele, milles leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust Tartu Halduskohtu 13. aprilli 2016 otsuse tühistamiseks. Vastuses selgitatakse, et R. Ainsarelt võeti uued margid ära põhjusel, et need olid koos kleebistega, mille eraldamisest kinnipeetav keeldus. Tartu Vangla lähtub sihtotstarbe hindamisel esemete tavapärasest sihtotstarbest ning kuna kasutatud markide puhul puudub võimalus kasutada neid kirja saatmiseks, on kasutatud markide kogumine vangla kodukorra p 8.1.1 kohaselt keelatud. Markide kogumisega saavutatav eneseteostus ja positiivne mõju ühe isiku jaoks ei kaalu üles vangla julgeoleku ja korra tagamise vajadust. Vastuses märgitakse, et apellant paigutati Tartu Vanglasse 17. detsembril 2014 ja Tartu Vangla ei vastuta teistes kinnipidamisasutustes varasemalt võimaldatud tegevuse eest markide kogumise lubamisel. Tartu Vangla ametnikud ei olnud teadlikud apellandi margikogumisest ning pole selleks luba andnud. Samuti ei ole apellandi välja pakutud lahendused kasutada läbiotsimisel täiendavalt läbivalgustusseadmeid ja koeri paljudel juhtudel tehniliselt võimalikud ja on seotud ebamõistliku ajakuluga.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus tagastab kaebajale apellatsioonkaebusele lisatud tõendi. Halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas
juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Kaebaja soovib lisatud ajaleheartikliga tõendada filateeliaga tegelemise olulisust filatelisti jaoks. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist üldtuntud asjaoluga, et mitte ainult filateelia, aga ka muud hobid on olulised sellega tegelejale ning ei vaja täiendavaid selgitusi ajakirjanduslikul tasemel. R. Ainsar on käesolevas vaidluses piisavalt selgitanud markide kogumise olulisust tema jaoks ning seda, mil määral on tema hinnangul tema subjektiivseid õigusi rikutud. Seega ei oma apellatsioonkaebusele lisatud tõend käesolevas asjas sisulist tähtsust ning tuleb kaebajale tagastada.
10.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud täiendav nõue, millega apellant taotleb tema suhtes markide osas erandi tegemist Tartu Vangla kodukorra p. 7.1.21 ja p 8.1.1 rakendamisel ei ole HKMS § 182 lg 3 kohaselt lubatav ja selles osas tuleb apellatsioonkaebus tagastada. Apellant on halduskohtule esitanud nõude Tartu Vangla kodukorra p 7.1.21 ja p 8.1.1 tühistamiseks osas, mis keelab hoida kambris kasutatud marke ja markide albumit. Halduskohtus esitatud tühistamisnõuet ei saa asendada ega sellele lisada apellatsiooniastmes kohustamisnõuet Tartu Vanglale apellandi suhtes erandi tegemiseks nende kodukorrapunktide kohaldamisel. Apellant ei ole niisugust nõuet halduskohtule esitanud ning seda ei saa ringkonnakohtus menetleda, kuna vastasel juhul poleks tagatud kolmeastmelise kohtusüsteemi toimimine.
11.Ringkonnakohus leiab, et Remo Ainsare apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu 13. aprilli 2016 otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Apellatsioonkaebuses on R. Ainsar seisukohal, et nii uued kui kasutatud margid on filatelisti jaoks kogumise otstarbel Tartu Vangla kodukorra p 8.1.1 seletuskirja kohaselt lubatavad, kuna on sihtotstarbelises kasutuses.
12.1.Ringkonnakohus ei nõustu kodukorra p 8.1.1 niisuguse tõlgendusega. Tartu Vangla kodukorra p 8.1.1 kohaselt on kambris kinnipeetaval lubatud hoida ainult esemeid, mis leiavad seal kasutamist. Kambrisse mistahes esemete kogumine, mida kinnipeetav enam ei kasuta, näiteks toiduainete tühjad pakendid, paberist või fooliumist ümbrised, kasutatud margid jne, on keelatud. Sama punkti seletuskirjas on marke puudutavas osas selgitatud, et „kambris ei ole vajalikud ka kasutatud margid. Vahel põhjendatakse seda küll kogumisega, kuid reaalselt on kasutanud kinnipeetavad kasutatud marke kirjade uuesti saatmiseks. Saabunud ümbrikel olevad margid ei ole keelatud ja neid ei pea eemaldama.“
12.2.Ringkonnakohtu hinnangul on kodukorra p 8.1.1 kohaselt kasutatud markide kambris hoidmine sõnaselgelt keelatud ning vangla on seletuskirjaga lisanud põhjendused, mille tõttu niisugune keeld on seatud. Seega ei saa võimaldada kasutatud markide kogumist kambrisse ka juhul, kui markide sihtotstarvet tõlgendada lähtuvalt nende otstarbest filatelistile. Nimetatud keeld kehtib vaid kasutatud markide kogumisele kambrisse, mitte uutele markidele. Uute markide lubatavust kambris möönab ka Tartu Vangla oma vastuses apellatsioonkaebusele, kuid selgitab, et apellandilt võeti uued margid ära, kuna need moodustasid ühtse terviku vanglas keelatud esemetega ning apellant keeldus neid eraldamast. Ringkonnakohus peab oluliseks asjaolu, et kinnipeetavalt kambrist suures koguses ära võetud margid ja margialbum paigutati kinnipeetava isiklike asjade juurde lattu ning kinnipeetaval on need õigus sealt tagasi saada hiljemalt vanglast vabanemisel.
13.Apellant on seisukohal, et margialbum on oma olemuselt raamat, mille läbiotsimine keelatud esemete ja ainete tuvastamiseks ei erine tavalise raamatu
läbiotsimisest ning Tartu Vanglas saab seda teha vajadusel koera või esemete läbivalgustamise abil. Tartu Vangla on vastuses apellatsioonkaebusele piisavalt selgitanud, et tavapäraste läbiotsimiste juures kambrites ei ole võimalik igakordselt kasutada läbivalgustusseadmeid ega koera ning ringkonnakohtul ei ole alust vangla esitatud põhjendustes kahelda.
14.Apellandi väitel ei anna asjaolu, et põhimõtteliselt on võimalik midagi albumi vahele peita, põhjuse esemeid täielikult ära keelata.
Vangistusseaduse (VangS) § 15 kommentaaride (Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. P. Pikamäe, lk 61-64) kohaselt võib teatud asja keelatus kinnipeetava jaoks tuleneda kolmest allikast: vangla sisekorraeeskirjade (VSKE) § 64 1 sätestatud loetelust, vanglasiseselt kehtestatud üldkorraldusest või vanglateenistuse ad hoc otsusest seoses konkreetsest asjast lähtuva julgeolekuohuga. Käesolevas asjas on vaidlus vangla kodukorrast ehk vanglasiseselt kehtestatud üldkorraldusest tulenev keeld kasutatud markide ja margialbumi omamise üle kinnipidamiskambris.
Riigikohus on öelnud (RKHKo 5. märts 2009, 3-3-1-102-08, p 15), et vanglasiseselt vastava keelu kehtestamine üldkorraldusega või üksikjuhtumil eseme äravõtmise otsuse tegemine VangS § 15 lg 4 alusel eeldab põhjalikku motiveerimist, kuna tegemist on kinnipeetava õigusi piirava haldusaktiga. Ringkonnakohtu hinnangul on nii kasutatud markide kui margialbumi puhul Tartu Vangla kodukorra seletuskirjas toodud üksikasjalikud põhjused, missugustel kaalutlustel on vaidlusalused esemed loetud kambrites mittelubatavateks.
Eespoolnimetatud vangistusseaduse kommentaarides on selgitatud, et konkreetse asja keelatuse üle otsustamisel ei saa lähtuda kitsalt asja sihtotstarbest, kuna ka kinnipeetavale vanglas vaieldamatult lubatud asi (näiteks kirjutusvahend) võib teatud viisil käsitletuna osutuda VangS § 15 lg-s 2 toodud alustele vastavaks. Seega on muidu tavapäraste kasutatud markide ja margialbumi puhul vangla leidnud, et teatud olukordades ja teatud viisil kasutades võivad nimetatud esemed olla esemeteks, mis süvendavad vangla julgeolekuriske või raskendavad oluliselt vanglas kehtestatud režiiminõuete täitmist.
15.Apellant leiab, et kuna ta on kinnipidamisasutustes eelnevalt viis aastat marke kogunud, siis rikub selle keelamine Tartu Vanglas õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtet. Lisaks on margikogumisel emotsionaalne ja enesehinnangut tõstev väärtus.
15.1.Ringkonnakohus juhib kaebaja tähelepanu, et ka Viru Vangla kodukorra p 7.1.21 kohaselt on margialbumid keelatud esemeteks, mistõttu ei ole usutav kaebaja väide, et selles kinnipidamisasutuses on tal vangla kodukorras kehtestatut rikkudes lubatud sekkumatult margikogumisega tegeleda. Küll aga ei ole nimetatud kinnipidamisasutustes sõnaselgelt keelatud kasutatud markide kambrisse kogumine, mistõttu ringkonnakohus möönab, et teatud tingimustel võidi Viru Vanglas R. Ainsarele margikogumist lubada.
15.2.Kõik vanglad on justiitsministeeriumi haldusalas individuaalse põhikirjaga eraldiseisvad valitsusasutused, mistõttu neis kehtiv kodukord võib sisaldada erinevaid sätteid, mille täitmine ja täitmise kontrollimine toimub vanglapõhiselt. Autonoomsus halduse üld- ja üksikaktide kehtestamisel tähendab ühtlasi seda, et kinnipeetavate suhtes võivadki erinevates vanglates kehtida mõnevõrra erinevad reeglid juhul kui need vastavad vangistusseadusest, justiitsministri 30. novembri 2000 määrusest nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ ja muudest õigusaktidest tulenevatele nõuetele.
15.3.Arusaadavalt võib hobidega tegelemine olla kinnipeetavale emotsionaalseks toeks kuid ringkonnakohus nõustub siinkohal vangla seisukohaga, et avalik huvi vangla üldise julgeoleku tagamiseks on suurem kui üksikisiku huvi tegeleda kollektsioneerimisega. Vanglakaristuse määramine ja kandmine tähendab isiku jaoks juba karistuse olemusest tulenevalt mitmete
põhiõiguste piiramist. Selliseks põhiõiguseks võivad olla ka omandipõhiõigus ja õigus vabale eneseteostusele, mis võib muuhulgas väljenduda markide kogumises. Vanglas vangistust kandev kinnipeetav ei saa eeldada samasugust ulatuslikku omandi puutumatust ja vaba eneseteostuse võimalust, nagu seda võimaldab elu vabaduses.
16.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta.
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.