lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-14-52498/64

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 08.12.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-14-52498/64
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
08.12.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1049
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Agu Timmi ja Einar Vene 8. detsember 2016, Tartu 3-14-52498

Haldusasi

Aleksei Pokrase kaebus Viru Vangla 17. septembri 2014. a vastuse nr 6-16/190 ja toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Halduskohtu 12. novembri 2015. a otsus Aleksei Pokrase apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Aleksei Pokras Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1.Jätta Aleksei Pokrase apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
12.novembri 2015. a otsus muutmata.
2.Jätta rahuldamata Aleksei Pokrase taotlused asjas istungi korraldamiseks, tunnistajate ülekuulamiseks ja asjas täiendavate tõendite väljanõudmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 9. jaanuar 2017).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Aleksei Pokras esitas 1. juulil 2014 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse summas 5000 eurot, kuna 19. mail 2015 toimunud õhtuse loenduse ajal käisid vanglaametnikud oma mustade jalanõudega A. Pokrase kambris, kus viimane kandis kartserikaristust, ja tammusid kohal, mis oli mõeldud madratsi jaoks. See rikkus A. Pokrase inimväärikust. Viru Vangla jättis 17. septembri 2014. a otsusega nr 6-16/190-4 A. Pokrase kahju hüvitamise taotlus rahuldamata.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.A. Pokras esitas 15. oktoobril 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot eelnevalt nimetatud asjaoludel. Ühtlasi palus ta tuvastada vanglateenistuse ametnike tegevuse õigusvastasuse 19. mai 2014. a õhtuse loenduse ajal. Viru Vangla tegevus rikkus kaebaja inimväärikust ning hügieeninõudeid.
3.Tartu Halduskohtu 12. novembri 2015. a otsusega jäeti A. Pokrase kaebus rahuldamata. Vangla kinnitusel teostasid vanglaametnikud oma tavapäraseid teenistusülesandeid ning kinnipeetava magamiskohal tammumine ei ole kinnitust leidnud. Viru Vangla mainib, et ei ole eluliselt usutav, et vanglaametnikud oleks kinnipeetava üle naernud. Kinnitust ei leidnud kaebaja väide, et vanglaametnikud käisid kambris määrdunud jalanõudega ning määrisid kambri põranda, mistõttu sai ka voodivarustus mustaks. Seda tõendavad vanglateenistuse ametnike esitatud õiendid. Kui kinnipeetava arvates oli kambri põrand must, saanuks ta küsida vanglaametnikelt koristustarbed ja kambri ära koristada, mistõttu puudunuks vajadus käterätikut põrandalapina kasutada. Vangla on kinnitanud, et kaebaja ei avaldanud soovi koristusvahendite väljastamiseks.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4.A. Pokrase apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt:
4.1.Halduskohus tugineb oma otsuses eranditult valvurite ütlustele, pidades kaebaja öeldut valeks. Halduskohus oleks pidanud vanglalt välja nõudma videosalvestised, kust oleks näha, et esmalt sisenesid valvurid D. Šagai kambrisse, kus põrandal olid ekskremendid jne ning seejärel kaebaja ja teiste kinnipeetavate kambritesse. Seal tammuti kohal, mis oli mõeldud madratsi põrandale laotamiseks, kuna kambris voodit ei olnud. Valvurid naersid sealjuures. Lisaks ei väljastanud nad kaebajale puhastusvahendeid ega lappi põranda pesemiseks.
4.2.Kaebaja esitas taotluse asjas istungi korraldamiseks ning palus tunnistajatena istungile kutsuda D. Šagai, kelle kambrist kanti ekskremente kaebaja kambrisse. A. Streltsovi, A. Kondratjevi ja A. Kuznetsovi, kelle kambris käidi samuti pärast D. Šagai kambris käimist ning kellele samuti ei väljastatud puhastusvahendeid.
4.3.Kaebaja palus välja nõuda ka videosalvestised, mis tõestaks seda, millises olukorras oli D. Šagai kamber ja et pärast seal käimist tulid valvurid kaebaja kambrisse ning tammusid tema magamise koha peal ning naersid sealjuures.
5.Viru Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta, leides, et halduskohtu otsuse põhjendused on õiged. Vastuse kohaselt:
5.1.Halduskohus ei ole tõendeid vääralt hinnanud. Väited selle kohta, et kaebaja magamisasemel trambiti, ei vasta tõele. Puudub põhjus kahelda ametnike ütluste tõelevastavuses.
5.2.Kuivõrd käesoleval juhul on asjas vaidluse all õigusküsimused, puudub vajadus asjas istungi korraldamiseks. Kuna kaebaja viibis kaebuses märgitud ajal kambris üksinda, ei saa kaebaja taotluses märgitud isikud anda ütlusi kaebaja kambris toimunu kohta. Asjakohased ei ole ka nende isikute seletused puhastusvahendite kättesaadavuse kohta. Vastustaja märgib, et talle teadaolevalt ei ole kaebuse esemeks oleva aja kohta käesolevaks hetkeks videosalvestisi säilinud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse seadustik – HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
8.Asjas esitatud valvurite õienditest (tl 40–43) nähtub, et kaebaja kambrisse ei sisenetud poriste ega mustade jalanõudega ning ei astutud, vähemalt tahtlikult kohale, kuhu kaebaja paigutas oma madratsi. Lisaks on valvurid kinnitanud, et vajadusel väljastatakse kinnipeetavatele, kui need soovi avaldavad, koristusvahendeid. Üks valvurites väitis, et tema nägi kaebajal põrandalappi iga päev, kui ta tööl viibis. Lisaks märgiti, et kaebaja ei olnud avaldanud soovi põrandalapi saamiseks. Ringkonnakohtul ei ole alust nende ütluste tõelevastavuses ja õigsuses kahelda.
9.Kaebaja on apellatsioonkaebuses palunud mitmete kaaskinnipeetavate ülekuulamist. Ringkonnakohus leiab, et selleks puudub vajadus, kuna vanglateenistuse ametnike ütlused on piisavad, et teha asjas õigeid ja põhjendatud järeldusi. Seda enam, et kaebaja viibis kartserikambris üksi ning seetõttu ei ole nimetatud isikutel võimalik anda ütlusi selle kohta, mis toimus kaebaja kambris. Lisaks on kaebaja esitanud taotluse tunnistajate ülekuulamiseks alles apellatsioonimenetluses. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul piisavalt tõendatud. Lisaks tuleb tulenevalt HKMS § 198 lg 2 p-st 3 esitada tõendid võimalikult varakult, eelkõige juba halduskohtus, kui sellise tõendi olemasolu oli kaebajale juba varasemalt teada. Kaebaja on palunud ka videosalvestiste väljanõudmist, kust nähtub 19. mai 2014. a õhtuse loenduse käik. Kuna vastustaja on väitnud, et selle kuupäeva videosalvestisi enam ei eksisteeri, ei saa ringkonnakohus neid välja nõuda. Seega on tegemist tõendiga, mis ei ole kättesaadav (HKMS § 62 lg 3 p 2). Ühtlasi on ringkonnakohus seisukohal, et sellelt ei nähtuks ilmselt midagi sellist, mis muudaks eelnevaid seisukohti ja järeldusi. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et asjas puudub vajadus tunnistajate ülekuulamiseks ja asjas täiendavate tõendite väljanõudmiseks.
10.Kaebaja taotlus asjas istungi korraldamiseks jääb rahuldamata. Arvestades vaidluse iseloomu ning kaalul olevate õigushüvede kaalukust on ilmselge, et asjas ei ole istungi korraldamine vajalik, kuna see ei annaks asja lahendamisele juurde kvalitatiivset lisaväärtust. Seetõttu lahendab ringkonnakohus asja HKMS § 131 lg 1 p 2 alusel kirjalikus menetluses. Kirjalikus menetluses asja lahendamise kasuks räägib ka menetlusökonoomia põhimõte, kuna istungi korraldamata jätmine aitab märgatavalt säästa asjas ringkonnakohtu otsuseni jõudmise aega.
11.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12. novembri 2015. a otsus muutmata. Ringkonnakohus jätab rahuldamata kaebaja taotlused ajas istungi korraldamiseks, tunnistajate ülekuulamiseks ja täiendavate tõendite väljanõudmiseks. Kaebaja oli riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel vabastatud menetlusabi jätkuvuse korras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium