Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Agu Timmi 06.12.2016, Tartu 3-11-462 Dmitri Ignatjevi kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise summas 7000 eurot väljamõistmiseks Tartu Halduskohtu 17.11.2015. a otsus Tallinna Vangla apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Dmitri Ignatjev Vastustaja Tallinna Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tallinna Vangla apellatsioonkaebus rahuldada.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 17.11.2015. a otsus ja teha uus otsus, millega jätta Dmitri Ignatjevi kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud riigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 05.01.2017.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärast kohtueelses menetluses kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmist esitas Dmitri Ignatjev Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise summas 7000 eurot väljamõistmiseks. Kaebuse kohaselt viidi kaebaja Tallinna Vanglas 28.12.2009 duši alla, kus kohe duši võtmise alguses kuum vesi suleti. Duširuumi aknas oli auk ja väljas oli -20 kraadi, mistõttu kaebaja külmetus ja tal tekkisid köha, nohu, tugev peavalu ja väga tugev valu kõrvades. Haigestumise tõttu kaebaja piinles ja tema kõrvakuulmine halvenes. Kaebajale ei osutatud õigeaegselt arstiabi, mistõttu koges ta tugevaid valusid ja muretses, kuna kannatada sai elutähtis organ.
2.Tartu Halduskohus jättis 02.03.2012. a otsusega kaebuse rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 12.12.2013. a otsusega kaebaja apellatsioonkaebuse, tühistas Tartu Halduskohtu 02.03.2012. a otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale halduskohtule.
HALDUSKOHTU LAHEND
3.Tartu Halduskohus rahuldas 17.11.2015. a otsusega D. Ignatjevi kaebuse osaliselt (resolutsiooni p 1), mõistis Tallinna Vanglalt D. Ignatjevi kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise summas 300 eurot (resolutsiooni p 2), palus D. Ignatjevil teatada Tallinna Vanglale, millisele kontole kahjuhüvitis kanda (resolutsiooni p 3), mõistis Tallinna Vanglalt välja ekspertiisiga seotud menetluskulud 84 eurot (resolutsiooni p 4) ja otsustas delikaatsete isikuandmete kaitseks avaldada üksnes otsuse resolutsiooni (resolutsiooni p 5).
Kohtuotsuse kohaselt väidab kaebaja talle kahju tekitamist tervise kahjustamisega ning kohtu hinnangul on tervisekahjustuse tekkimisena, kuulmise langus, tõendatud. Kaebaja tervisekaardi väljavõttest nähtub, et 01.01.2010 kaebas D. Ignatjev alates eelmisest päevast halba enesetunnet; 03.01.2010 tundis kaebaja ennast väga halvasti, tal oli nohu, tugev peavalu ja tugev kõrvavalu, kella 19.00 paiku hakkas kõrvast väljuma veresegust eritist; 05.01.2010 diagnoosis vangla arst täpsustamata mädase keskkõrvapõletiku, millega kaasnes äge sinusiit. Kõrva, nina-, kurguarst Jelena Ivanova on 11.02.2010 anamneesis märkinud, et kaebajal on halb kuulmine lapsepõlvest, viimasel ajal kuuleb veel halvemini; arst diagnoosis kaebajal vasomotoorse riniidi ja kahepoolse neurosensoorse kuulmisnõrkuse. Sotsiaalkindlustusameti 18.12.2013. a otsustega ja eksperdiarvamusega on tõendatud, et D. Ignatjevil esineb kuulmisnõrkus. D. Ignatjev pidi eelkõige ise esitama tõendeid kaebuses väidetud asjaolude kohta, kuid samas arvestades poolte võrdse kohtlemise tagamise vajadust, ei saa kaebaja väiteid vanglas valitsenud tingimuste kohta tagasi lükata pelgalt nende tõendamatuse motiivil. Kaebaja võimalus Tallinna Vangla tingimusi puudutavate tõendite kogumiseks ja esitamiseks on piiratud. Seega pidi vastustaja esitama kohtule vastavad tõendid. Vastustaja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, nagu oleks duširuum olnud soe ning pesemiseks soe vesi. Kinnitust ei leidnud asjaolu, et duširuumi aken oli katki. Kaebaja väited külma duširuumi ja sooja vee puudumise kohta on usutavad. Kaebaja sõnu kinnitavad tunnistaja G. Kaziksi ütlused, et duširuumis oli külm ning pesemiseks oli vaid külm vesi. Mõistetav on, et tunnistaja G. Kaziks ei mäleta enam detailselt sündmusi, mis toimusid peaaegu 6 aastat tagasi. Kohus ei pidanud vajalikuks pärast ekspertiisi teostamist ja tunnistaja G. Kaziksi ülekuulamist, kutsuda kohtuistungile teisi kinnipeetavaid, kes koos D. Ignatjeviga 28.12.2009 duši all käisid. Arvestades ajalist distantsi ei ole usutav, et tunnistajad mäletaksid selle sündmusega seoses detaile. Külmas duširuumis külma veega pesemine võib kahtlemata põhjustada haigestumist. Ekspert ei suutnud üheselt väita, et kaebaja tervisekaebus tekkis külmetuse tagajärjel. Kuna ekspert ei välistanud võimalust, et kaebaja tervisekaebus tekkis külmetuse tagajärjel (k.a. külmetumine jahedas duširuumis) ja keskkõrvapõletik võib süvendada varasemalt esinevat kuulmislangust, tuleb arvestada neid seisukohti kaebaja kasuks. Eksperdi arvamus, et ekspertiisiks esitatud materjalide põhjal puudub objektiivne alus arvata, et D. Ignatjevil esinev kuulmislangus on põhjustatud üksnes 2009/2010 aastavahetuse paiku haigestumisest, viitab otseselt sellele, et haigus siiski mõjutas oluliselt kuulmislanguse põhjustamist. Ekspert oli seisukohal, et kaebajale oli tema haigestumisel tagatud vajalik meditsiiniline abi – meditsiinipersonali käitumine oli igati asjakohane ja õigustatud ning raviteenus oli vastavuses arstiteaduse üldise tasemega. Vastustaja tegevus oli vastuolus imperatiivse normiga, mis ei luba põhjustada kinnipeetavale rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kinnipidamisega kaasnevad. Samuti on vastustaja põhjustanud kaebajale tervisekahju. Eeltoodu alusel on Tallinna Vangla kohustatud hüvitama kaebajale mittevaralise kahju rahalise kompensatsiooni maksmisega vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-le 1. Hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada, et seadusliku kinnipidamisega kaasnevad tavapärased kannatused on 28.12.2009. a juhtumiga seoses läinud üle kohtlemiseks, mille tõttu
on kaebaja tervist kahjustatud. Kaebaja tervis ei olnud kaitstud ja vangla põhjustas tema terviseprobleemide õigusvastast süvenemist. Kuna kaebajal esines juba varem kuulmisprobleeme, mis ei olnud tingitud vangla tegevusest, ei ole õiglane mõista vastustajalt mittevaralise kahju hüvitusena välja kaebaja taotletud 7 000 eurot. Eeltoodu alusel ja asjaolusid kogumis hinnates on kaebajale tekitatud mittevaralise kahju eest kohaseks rahaliseks hüvitiseks 300 eurot. Kaebajal tuleb vastustajale teada anda, millisele kontole kahjuhüvitis kanda. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lõigete 1, 2 ja 11 alusel tuleb ekspertiisi hind 84 eurot välja mõista Tallinna Vanglalt. Kaebaja võimalikud tõlgikulud jäävad kaebaja kanda, kuna ta ei esitanud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Tallinna Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 17.11.2015. a otsus osas, millega kohus rahuldas osaliselt kaebuse ja mõistis Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja hüvitise summas 300 eurot ja ekspertiisikulud 84 eurot, teha uus otsus ja jätta D. Ignatjevi kaebus täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud kaebaja enda kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei saa nõustuda halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt ei ole kaebaja tervis olnud Tallinna Vanglas kaitstud ning vangla on põhjustanud isiku terviseprobleemide süvenemise. Asjas uuritud tõendid ei toeta nimetatud seisukohta. Tallinna Vanglal puuduvad andmed sooja vee puudumise või veekatkestuse osas kõne all oleval ajal. Samuti ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga katkise akna osas, kuna puuduvad andmed, et duširuumi aken oleks katki olnud. Vastasel juhul ei oleks isikuid pesema saadetud. Sooja vee puudumine või jahe temperatuur duširuumis ei ole tõendamist leidnud. Kuigi tunnistaja märkis, et duširuumis oli tema mäletamist mööda külm, ei tõenda nimetatud ütlus vangla poolset kohustuste rikkumist. Talvisel ajal avatud möbleerimata ruumis riietuseta viibides on tavapärane mõningane jahedustunne – nimetatu aga ei tõenda, et duširuumi temperatuur oleks jäänud allapoole seaduses sätestatud eluruumi temperatuuri piirmäära. Juhul kui kaebaja väited sooja vee puudumise osas vastaksid tõele, jääb ebaselgeks, mis põhjusel oleks pidanud kaebaja riideid selga panemata tema hinnangul jahedas ruumis ühe koha peal seisma. Kui kaebaja leidis, et ruum on külm, oli tal võimalus end riietada või katta end vähemasti käterätikuga. Samuti oleks kaebaja saanud liikuda eesruumi ja riietuda. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks on kaebaja väited duširuumi jaheduse osas usutavamad kui vastustaja seisukohad ning miks ei ole usutav Tallinna Vangla seisukoht sooja vee olemasolu kohta. Tallinna Vanglal ei ole võimalik nimetatud asjaolude kinnitamiseks otseseid tõendeid esitada, kuna veekatkestusi või –avariisid nimetatud ajal vanglas ei esinenud ja ükski teine kinnipeetav ei ole kaebajaga sarnaseid kaebusi esitanud. Kaebaja ja tunnistaja seisukohad sooja vee tagatuse osas ei ühti. Samuti märgib tunnistaja, et liikvel oli massiline gripiviirus ning ta isoleeriti 29.12 või 30.12.2009. Tulenevalt tunnistaja kinnitusest sündmuse täpsete asjaolude mittemäletamise kohta, ei ole võimalik rajada kohtuotsust üksnes tunnistaja ütlustele, kes sündmuse asjaolusid täpselt ei mäleta. Kui halduskohus leidis, et Tallinna Vangla on esitamata jätnud tähtsust omavad tõendid, oleks pidanud halduskohus uurimisprintsiibist lähtuvalt tõendite esitamist Tallinna Vanglalt nõudma. Menetlusosalisel lasub kohustus esitada tõendid kõigi oma seisukohtade kinnitamiseks, kuid kohtul lasub kohustus menetlusosaliselt tõendeid nõuda, kui kohus seda vajalikuks peab. Arvestades, et halduskohus on 17.11.2015 kohtuotsuses asunud seisukohale, et Tallinna Vangla ei ole esitanud tõendeid duširuumi olmetingimuste kohta, oleks halduskohus pidanud tõendeid juba varem Tallinna Vanglalt nõudma. Halduskohus ei arvestanud, et külmetushaigustesse nakatumine on talveperioodil sage ning nakkused levivad ühelt isikult teisele ka lühiajalisel kokkupuutel. Samuti ei ole võimalik välistada, et D. Ignatjev nakatus külmetushaigusesse juba enne vanglasse saabumist või kokkupuutes kambrikaaslastega. Tõendamist ei leidnud Tallinna Vangla õigusvastane tegevus, mis oleks võinud põhjustada olulise ohu kinni peetava isiku tervisele, millega oleks võinud kaasneda kaebajale tervisekahju. Nõustuda ei saa halduskohtu seisukohaga, et kaebajale tervisekahju tekkimine on tõendatud ja, et ekspert ei välistanud, et keskkõrvapõletiku põdemine võib isiku kuulmist halvendada. Halduskohus ei arvestanud eksperdi seisukohta, mille kohaselt Tallinna Vangla tegevus ei oleks saanud mõjutada kaebaja haigussümptomite arenemist ning osutatud meditsiiniteenus oli piisav ning õigeaegne. Eksperdil ei ole võimalik täielikult välistada külmetumise tagajärjel esinevat kuulmise langust tulenevalt sellest, et D. Ignatjevi kuulmislangust ei ole varasemalt hinnatud. Sellest järeldub, et ka eksperdil ei ole võimalik hinnata, milline oli kaebaja terviseseisund Tallinna Vanglasse saabudes ning kas Tallinna Vanglas põetud haiguse tagajärjel kaebaja terviseseisund muutus või halvenes. Kaebajale tervisekahju tekkimist ei ole võimalik objektiivselt kindlaks teha. Põhjendamatu on tõlgendada asjaolusid tervisekahju esinemise osas Tallinna Vangla kahjuks, arvestades, et eksperdi hinnangul ei ole võimalik väidetava tervisekahju kaasnemist seostada kaebaja külmetumisega Tallinna Vanglas viibimise vältel.
Seega on halduskohus andnud hinnangu asjaoludele, mille kohta puuduvad toimikus tõendid. Halduskohtu otsusest ei selgu, mil viisil vastutab vangla kohustuste rikkumise eest. Halduskohus tugines otsuse tegemisel vaid kaebaja sõnadele, arvestamata seejuures vastustaja välja toodud asjaolusid ning mõistis isikule mittevaralise kahju hüvitise välja õigusvastaselt ja põhjendamatult. Samuti ei ole halduskohus põhjendanud, milliste kaalutluste või arvutuste tulemusena määrati kaebajale just 300 euro suurune hüvitis. Tallinna Vangla ei nõustu ka Tartu Halduskohtu otsusega ekspertiisikulude väljamõistmise osas.
5.D. Ignatjev leiab Tallinna Vangla apellatsioonkaebusele esitatud vastuses, et halduskohus selgitas asjaolusid piisavalt ja tegi ära suure töö. Kaebaja nõustub halduskohtu otsusega, leiab, et see on õiglane ja palub jätta halduskohtu otsus jõusse. Kaebaja palub välja mõista menetluskulu kokku 55 eurot.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.RVastS § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Käesoleval juhul on halduskohus leidnud, et vastustaja tegutses õigusvastaselt, kuna kaebaja pidi käima duši all duširuumis, kus oli külm ja puudus soe vesi.
7.Kaebaja on väitnud, et kohe duši võtmise alguses 28.12.2009 kuum vesi suleti. Kohtuistungil üle kuulatud G. Kaziks on kinnitanud, et ka tema käis vist samal päeval duši all, kuid sooja vett ei olnud üldse ja nad pidid külmetama duši all (II kd tl 25-26). Ringkonnakohus leiab erinevalt halduskohtust, et kaebaja ja tunnistaja ütluste vahel on olulised vastuolud. Kui kaebaja kinnitab, et soe vesi suleti pärast duši alla minekut, siis tunnistaja on kinnitanud, et sooja vett polnud üldse. Vastustaja on oma vastuses kaebaja hüvitisenõudele (I kd tl 16-18) selgitanud seonduvalt duši all käimisega, et nende poolt on kontrollitud, kas esines mingi vee katkestus, kuid see ei ole kinnitust leidnud. Vastustaja on seoses duši all käimise korraga selgitanud järgmist: „Kinni peetavale selgitatakse, et duši all käimiseks on neil aega ca 15-20 minutit, mille lõppemisest neid ka vanglaametnike poolt teavitatakse. Kui kinni peetavad isikud kalduvad ettenähtud ajast kõrvale st jätkavad pesemist ning korduvale korraldusele ei allu, sulgeb vanglateenistuse ametnik veevarustuse“. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda vastustaja poolse selgituse õigsuses. Seega ei ole eluliselt usutav kaebaja väide, et soe vesi suleti koheselt pärast tema poolt duši alla minekut.
8.Kuigi halduskohus leidis, et kaebajale sooja vee mittevõimaldamine on tõendatud, siis samas on halduskohus leidnud, et tõendatud ei ole kaebaja väited aknas oleva augu kohta. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et kaebajal puudus igasugune kohustus viibida külma veega duši all ja tal oli võimalik duši kasutamine lõpetada, mis oleks aidanud väidetava tervisekahjustuse tekkimist vältida. Samuti ei ole eluliselt usutav, et vastustaja ametnikud oleksid sundinud kinnipeetavaid kasutama dušši siis, kui selles oli ainult külm vesi. Eeltoodu alusel ringkonnakohus leiab, et ei ole tõendamist leidnud asjaolu, et kaebajal lülitati soe vesi välja kohe pärast duši alla minekut ja kui ka see aset leidis, siis oli see tingitud asjaolust, et kaebaja ületas duši all käimiseks ettenähtud aega. Samuti peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et tunnistaja G. Kaziksi väitel oli liikvel gripiviirus, mille tõttu tema isoleeriti. Kuna ekspert ei ole suutnud kindlalt tuvastada, et kaebaja tervisekahju on tingitud kaebaja külmetamisest Tallinna Vanglas duši all viibides ja puuduvad andmed kaebaja tervisliku seisundi kohta vanglasse saabumisel, siis ei ole alust väita, et
kaebaja tervisekahju on seotud duši all käimisega ja seal külmetumisega. Samuti on ekspert kinnitanud, et kaebajale osutatud terviseteenus oli piisav ja õigeaegne.
8.Kuna eeltoodu alusel ringkonnakohus leiab, et tõendamist pole leidnud vastustaja õigusvastane tegevus kaebaja suhtes, tuleb Tartu Halduskohtu 17.11.2015. a tühistada ja teha uus otsus, millega jätta D. Ignatjevi kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata.
9.Kaeba suhtes on teostatud isiku ekspertiis, mille maksumuseks on 84 eurot. Kuna kaebaja oli kaebuse esitamisel riigilõivust vabastatud RLS § 22 lg 1 p 11 alusel, siis leiab ringkonnakohus, et analoogia alusel ei ole mõistlik talt välja mõista ka ekspertiisitasu ja see tuleb jätta riigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.