Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tanel Saar, Tiina Pappel 06.12.2016, Tartu 3-16-58 Ruslan Tangijevi kaebus Tartu Vangla 16.11.2015. a käskkirja nr 6-2/1627 ja 21.12.2015. a vaideotsuse nr 111/1104-2 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 18.05.2016. a otsus Ruslan Tangijevi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Ruslan Tangijev Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Tartu Vangla poolt 20.10.2016 esitatud Ruslan Tangijevi 16.10.2015. a seletuse ja Dmitri Žihharevi 19.10.2015. a avalduse eestikeelsed tõlked.
2.Jätta Ruslan Tangijevi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.05.2016. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
3.Jätta Ruslan Tangijevi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 05.01.2017 (k.a.) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla tunnistas 16.11.2015. a käskkirjaga nr 6-2/1627 R. Tangijevi süüdi Tartu Vangla kodukorra p 8.2.2 rikkumises ja karistas teda noomitusega, võttes aluseks vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 p-i 1. Käskkirja kohaselt oli distsiplinaarmenetluse
algatamise ajendiks valvur V. Simini 16.10.2015. a ettekanne nr 5379, mille järgi 16.10.2015 umbes kella 14.15 paiku pikaajaliselt kokkusaamiselt tagasi tulles omas R. Tangijev talle mittekuuluvat säilituskarpi. Tartu Vangla kodukorra p 8.2.2 keelab kinnipeetaval teistelt omandada, laenata või võtta ajutiseks kasutamiseks teistele isiklikuks tarbimiseks lubatud asju. Menetluse asjaolude ning kogutud tõendite analüüsi põhjal tuvastas vangla, et R. Tangijev võttis teadlikult ajutiseks kasutamiseks teise kinnipeetava säilituskarbi, millega on toime pannud Tartu Vangla kodukorra p-i 8.2.2 rikkumise. Vangla märkis, et kinnipeetaval varasemad distsiplinaarkaristused puuduvad ja tema tegu ei ohusta vangla üldist julgeolekut, kuid kinnipeetava suhtumine, et teatud tingimustel on vangistust reguleerivate õigusaktide rikkumine lubatud, on piisav põhjus distsiplinaarkaristuse määramiseks, et anda selge signaal, et vanglateenistus sellist suhtumist ei aktsepteeri, sest see võib viia raskemate rikkumisteni tulevikus. Vangla leidis, et kinnipeetavale on põhjendatud kohaldada karistusena noomitus ning muude seaduses sätestatud karistuste määramine ei ole proportsioonis toime pandud rikkumisega.
2.Tartu Vangla jättis 21.12.2015. a vaideotsusega nr 1-11/1104-2 rahuldamata R. Tangijevi vaide vangla 16.11.2015. a käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Vangla märkis, et vaide esitaja on saanud distsiplinaarmenetluse käigus anda kirjalikke selgitusi ettekande koostamise järel ja 16.11.2015 on talle tutvustatud distsiplinaarmenetluse protokolli suuliselt, misjärel ta esitas vastuväited suuliselt. Vangla leidis, et menetleja ei ole Tartu Vangla kodukorra p-i 8.2.2 tõlgendades käitunud meelevaldselt, sest nimetatud punkt ei jäta tõlgendamiseks ruumi. Vangla selgitas, et vestluse kohaldamisel ei ole tegemist distsiplinaarkaristusega VangS § 63 mõttes ja seda ei määrata haldusaktiga, kuid vaide esitajale määrati võimalikest kergeim karistus ja selle määramine on põhjendatud, millised kaalutlused on toodud käskkirjas.
3.R. Tangijev esitas 07.01.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tuvastada Tartu Vangla 16.11.2015. a käskkirja nr 6-2/1627 ja 21.12.2015. a vaideotsuse nr 1-11/1104-2 ning Tartu Vangla kodukorra p-i 8.2.2 õigusvastasus. Kaebaja väitel jäeti ta ilma õigusest süveneda distsiplinaarmenetluse protokolli sisusse ning vajadusel konsulteerida juristiga ja esitada seejärel kirjalikke või suulisi selgitusi. Kuna kaebaja on teisest rahvusest, ei mõista ta kõiki keelelisi nüansse. Kaebaja leidis, et Tartu Vangla kodukorra p 8.2.2 ei ole imperatiivse sisuga ja puudub õigusselgus, kuna talle ei ole teada, kust läheb piir lubamatu ja lubatu vahel. Veel leidis kaebaja, et distsiplinaarmenetlus ei olnud erapooletu, kuna selle viis läbi ja vaideotsuse koostas sama isik, mistõttu on rikutud õiglase menetluse põhimõtet.
4.R. Tangijev esitas 18.01.2016 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles ta nõustus tuvastamiskaebuse ümbernimetamisega tühistamiskaebuseks, millises olukorras palus otsuses selgitada Tartu Vangla kodukorra p 8.2.2 sisu. Kaebaja märkis, et loobub tuvastamistaotlusest Tartu Vangla kodukorra p 8.2.2 suhtes.
5.R. Tangijev esitas 27.01.2016 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles ta palus tühistada Tartu Vangla 16.11.2015. a käskkiri nr 6-2/1627 ja 21.12.2015. a vaideotsus nr 1-11/1104-2.
6.Tartu Halduskohus jättis 18.05.2016. a otsusega R. Tangijevi kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Otsuse põhjendused: 1) Kaebajal oli menetluse käigus selgituste andmiseks piisavalt võimalusi. Ettekande nr 5379 (tl 42) koostamisega samal päeval 16.10.2015 esitas kaebaja toimunu kohta kirjalikud selgitused, kus tunnistas, et säilituskarp ei kuulunud talle (tl 44). 06.11.2015 teavitas inspektor-kontaktisik A. Madissoon kaebajat distsiplinaarmenetluse algatamisest, mida kaebaja kinnitas oma allkirjaga (tl 49). Kuigi kaebaja täiendavaid selgitusi anda ei soovinud, selgitas ta inspektor-kontaktisikule suuliselt, et on värvipime ja võttis võõra karbi kogemata.
Vaidest (tl 17-21) nähtuvalt tutvustas inspektor-kontaktisik A. Madissoon distsiplinaarmenetluse protokolli kaebajale 16.11.2015 vene keeles ja kaebaja väidetest ei selgu, mis talle arusaamatuks jäi. Kaebaja kinnitas protokollile omakäeliselt, et on sellega tutvunud ja lisaselgitusi anda ei soovi (tl 40-41). Samuti ei ole kaebuses välja toodud ühtegi asjaolu, mida kaebaja menetluse käigus või protokollile vastuväiteid esitades toimunu kohta avaldada oleks soovinud. Kuivõrd kaebajale oli teada, milles teda süüdistati ja tal oli piisavalt võimalusi vastuväidete esitamiseks, ei ole võimalik rääkida kaebaja ärakuulamata jätmisest. 2) Distsiplinaarmenetluse viis läbi ja otsustas kaebaja distsiplinaarkorras karistamise inspektor-kontaktisik A. Madissoon. Seega on distsiplinaarmenetluse läbi viinud ja karistuse määranud õige ametiisik lähtuvalt vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 17 lg-st 1. Vangla 21.12.2015. a vaideotsusest (tl 22) nähtuvalt on selle allkirjastanud üksuse juht J. Ruubel. Seega on vaide läbi vaadanud üksuse juht õige ametiisik vastavalt pädevusele, lähtuvalt VSkE § 12 lg-st 21. 3) Tartu Vangla kodukorra p-st 8.2.2 nähtub üheselt, et kinnipeetaval on kambrikaaslasega vastastikuse kokkuleppe olemasolul lubatud vaid vaadata tema televiisorit, kuulata tema raadiot ning kasutada tema veekeetjat või veekeeduspiraali. Muude esemete teiselt kinnipeetavalt laenamine või ajutiseks kasutamiseks võtmine on keelatud. Eelnimetatud punkti eesmärgiks on ära hoida, et kinnipeetav võtab eseme enda omandisse või valdusesse lubamatul viisil. Kaebaja on tunnistanud, et vaidlusalune säilituskarp ei olnud tema oma, vaid kuulus teisele kinnipeetavale, kellega vastastikusel kokkuleppel seda kasutati ega pea seda rikkumiseks, sest ta pani karbi samasse kohta tagasi. Kuna teiste kinnipeetavate esemete kasutamine ka ajutiselt ja vastava loa olemasolul on keelatud, siis pole vastustaja toiminud Tartu Vangla kodukorra pi 8.2.2 tõlgendades meelevaldselt, sest nimetatud punkt ei jäta tõlgendamiseks ruumi.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
7.R. Tangijev esitas 01.06.2016 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 18.05.2016. a otsus. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Valesti on tõlgendatud kontaktisiku pädevust teha otsus VangS § 63 lg 4 alusel, millisel puhul oleks pidanud kaebajat karistama kartserisse paigutamisega, kuid kaebajat karistati noomitusega, mis on kvalifitseeritav VangS § 63 lg 1 järgi. Määruses on valesti tõlgendatud ja segi aetud VangS §-de 63 ja 64 põhimõtted. Inspektor-kontaktisikul ei ole pädevust teha otsust VangS § 63 lg 4 alusel karistamise kohta, vaid see õigus on tal VangS § 64 lg 4 alusel. 2) Distsiplinaarkaristust ei ole põhjendatud. Noomitusega karistamine on põhjendamatu ja piisanud oleks vestlusest. Kaebajat ei ole piisavalt põhjalikult ära kuulatud, sest ta on värvipime, mida ei ole asja menetlemisel arvestatud. Tuvastamata on, kust kaebaja karbi võis saada.
8.Tartu Vangla esitas 08.07.2016 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.05.2016. a otsus muutmata. Vastuse põhjendused: 1) Kohtuotsuses viide VangS § 63 lg-le 4 ei ole korrektne. Samas on nii kohtuotsuse konteksti kui ka pärast kõne all oleva paragrahvi numbrit sulgudesse tehtud märke “distsiplinaarkaristuse määramine” põhjal arusaadav, et tegemist on ilmse ebatäpsusega. Nähtuvalt apellatsioonkaebusest on kaebaja sellest aru saanud. Kohus on pidanud silmas § 64 lg-t 4. Seega ei ole tegemist materiaalõiguse ebaõige kohaldamise, vaid trükiveaga. 2) Kaebuses ei tuginenud kaebaja sellele, et ta on värvipime, mistõttu ei ole kohus selles osas seisukohta võtnud. Kaebuse kohaselt seisnes rikkumine selles, et kaebaja kasutas kambrikaaslase säilituskarpi, milleks oli vastastikune kokkulepe olemas. Mõistmatuks jääb, miks väidab kaebaja ringkonnakohtule, et võttis säilituskarbi kogemata. Tartu Vangla
kodukorra p 8.2.2 rikkumise koosseisu täitmise eeldusena ei ole vaja tuvastada, kust ja kuidas kinnipeetav talle mittekuuluva eseme täpselt sai. Samas puudub selles osas ka vaidlus, kuna kaebaja on algusest peale kinnitanud, et tegemist ei olnud talle kuuluva karbiga. Kaebaja karistamist noomitusega on käskkirjas piisava põhjalikkusega põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et R. Tangijevi apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
10.Tartu Halduskohus on vaidlustatud otsuse p-s 12 märkinud, et VSkE § 1 7 lg 1 kohaselt on inspektor-kontaktisiku pädevuses teha otsus VangS § 63 lg 4 alusel (distsiplinaarkaristuse määramine). Kaebaja on apellatsioonkaebuses välja toonud, et kohtu viide VangS § 63 lg-le 4 ei ole korrektne. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, kuid leiab, et eeltoodu ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Nimelt sätestab VSkE § 1 7 lg 1, et inspektori-kontaktisiku pädevuses on teha otsus VangS § 24 lg 1, § 25 lg-te 1 ja 2, § 30 lg 2, § 31 lg 2, § 63 lg 4, § 64 lg 4, § 65 lg 2, § 651 lg 4 ning § 93 lg-te 3 ja 7 alusel. Eraldi kambrisse paigutamine VangS § 63 lg 4 alusel peab seonduma distsiplinaarmenetluse läbiviimise huvidega, näiteks vajadusega vältida tunnistajate mõjutamist või süüteos süüdistatavate kinnipeetavate kokkulepet (Riigikohtu 19.04.2012. a määrus nr 3-3-1-8-12, p 9). Käesolevas asjas ei ole kaebajat paigutatud VangS § 63 lg 4 alusel distsiplinaarmenetluse ajaks eraldi kambrisse. Seega on kohtu viide eelnimetatud sättele ilmselgelt ebaõige. Samas on otsusest arusaadav, et halduskohus on pidanud silmas VangS § 64 lg-t 4. Sellest on ka kaebaja apellatsioonkaebusest nähtuvalt aru saanud. Halduskohus on otsuse p-s 12 pärast viitamist VangS § 63 lg-le 4 sulgudes märkinud „distsiplinaarkaristuse määramine“ ning VangS § 64 lg 4 näeb ette distsiplinaarkaristuse määramise distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametniku ettepanekul. Seega nõustub ringkonnakohus vastustajaga, et tegemist ei ole materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega halduskohtu poolt, vaid ilmselge trükiveaga. Selles osas muudab ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendusi, lugedes õigeks viite VangS § 64 lg-le 4, mitte § 63 lg-le 4.
11.Muus osas nõustub ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 18.05.2016. a otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 4). Vastuseks kaebaja apellatsioonkaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Kaebaja väitel ei ole distsiplinaarkaristust põhjendatud. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega. Kaebaja poolt vaidlustatud Tartu Vangla 16.11.2015. a käskkirja nr 6-2/1627 kohaselt tunnistati ta süüdi Tartu Vangla kodukorra p 8.2.2 rikkumises ja teda karistati noomitusega, võtteks aluseks VangS § 63 lg 1 p-i 1, mis näeb ette distsiplinaarkaristusena noomituse. Käskkirjast nähtuvalt on vangla distsiplinaarkaristuse määramisel arvestanud, et kaebajal puuduvad varasemad distsiplinaarkaristused ning tema tegu ei ohusta vangla üldist julgeolekut, kuid kinnipeetava suhtumine, mille kohaselt teatud tingimustel on vangistust reguleerivate õigusaktide rikkumine lubatud, on piisav põhjus karistuse määramiseks, et anda selge signaal, et vanglateenistus sellist suhtumist ei aktsepteeri, sest see võib viia raskemate rikkumisteni tulevikus. Eeltoodut arvestades pidas menetleja põhjendatuks kohaldada kaebaja poolt toime pandud rikkumise eest karistusena noomitust. Halduskohus ei ole neid seisukohti kahtluse alla seadnud. Ringkonnakohtu hinnangul on vangla kaebaja suhtes distsiplinaarkäskkirja andmisel rikkumise asjaolusid ja rikkumisest tulenevaid tagajärgi kaalunud ning distsiplinaarkaristusena määratud noomitus ei ole kergeima võimaliku karistusena ebaproportsionaalne. Asjas puudub alus kaebajale määratud distsiplinaarkaristuse tühistamiseks.
13.Kaebaja väitel on asjas tuvastamata, kust ta karbi võis saada. Tartu Vangla kodukorra p 8.2.2 kohaselt on kinnipeetaval keelatud võõrandada, saata või teiste kasutusse anda oma isiklikuks tarbimiseks olevaid asju, samuti teistelt omandada, laenata või võtta ajutiseks kasutamiseks teistele isiklikuks tarbimiseks lubatud või peremehetuid asju (v.a kambrikaaslase loal vaadata kambris tema televiisorit või kuulata tema raadiot või kasutada tema veekeetjat või keeduspiraali). Riigikohus on Tartu Vangla kodukorra p-i 8.2.2 osas selgitanud, et sätte sõnastusest tulenevalt on sätte teokoosseisuks teiste isikute või peremehetute asjade sättes nimetatud viisil enda omandusse või valdusse saamine. Sealjuures on teiste isikute või peremehetute asjade omandi või valduse saamise viisid küll koosseisule vastavuse kindlakstegemisel olulised, kuid keelatud teo sisuks ei ole ainult sättes nimetatud omandi või valduse saamine. Juhul, kui ei ole võimalik tuvastada, kuidas täpselt teise isiku või peremehetu asi kinnipeetava omandusse või valdusse sattus ning kui on usutav valduse tekkimine sättes nimetatud viisil, piisab teokoosseisu täitmiseks ka sellest, kui kinnipeetav sellist asja valdab (16.02.2016. a otsus nr 3-3-1-62-15, p 10). Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et teisele kinnipeetavale kuuluv karp oli 16.10.2015 kaebaja valduses, mil ta väitis kirjalikus selgituses (tl 44), et ta võttis külmkapist karbi ega mõelnud, et ta paneb toime kuriteo, kuna teadis, et paneb selle tagasi. Seega on asjas ilmselgelt ka teada, kust kaebaja karbi sai, mistõttu on kaebaja väide karbi saamise asjaolu tuvastamata jätmise kohta põhjendamatu. Kuna asjas on tuvastatud, et kaebaja sai karbi enda valdusesse Tartu Vangla kodukorra p-s 8.2.2 nimetatud keelatud viisil, siis on distsiplinaarmenetluses õigesti tuvastatud, et kaebaja rikkus Tartu Vangla kodukorra p 8.2.2 nõudeid.
14.Kaebaja väitel ei ole teda piisavalt põhjalikult ära kuulatud, sest ta on värvipime, mida ei ole arvestatud. Kaebaja ärakuulamise piisavuse osas ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega, et asja materjalidest nähtuvalt on kaebajal olnud menetluse käigus selgituste andmiseks piisavalt võimalusi ning võimalik ei ole rääkida kaebaja ärakuulamata jätmisest (otsuse p-d 10-11). Kaebaja väited värvipimeduse osas ei lükka eeltoodut ümber. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist otsitud põhjendusega, sest esialgselt 16.10.2015 antud seletusest nähtuvalt ei pidanud kaebaja toimepandud tegu üldse rikkumiseks, kuna ta teadis, et paneb karbi tagasi. Ka on kaebaja selgelt märkinud seletuses, et ta teab, et see on D. Žihharevi karp, mille viimane unustas külmkappi. Ringkonnakohtu hinnangul saab kaebaja 16.10.2015. a seletuses kirjapandust järeldada, et kaebaja oli igati teadlik, et võttis teisele kinnipeetavale kuuluva karbi, mis tal oli kavas hiljem küll ka tagasi panna. Kaebaja värvipimeduse kohta puuduvad tõendid. Nähtuvalt meditsiiniosakonna juhataja P. Kooli 12.11.2015. a ekirjast (tl 50) ei ole kaebaja tervisekaardis vastavat diagnoosi ning kaebaja on käinud silmaarstil 26.11.2014, kus on hinnatud nägemisteravust, kuid värvide eristamise osas info puudub. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleva vaidluse eseme seisukohalt ka vajalik välja selgitada, kas kaebaja väide värvipimeduse kohta on tõene või mitte, kuivõrd asjas on kaebaja ise kinnitanud, et ta võttis teise kinnipeetava karbi kokkuleppel viimasega (nt vaide p 3a, tl 20) ning ta on teadnud ka öelda kinnipeetava nime, kellele võetud karp kuulus (16.10.2015. a seletus, tl 44), mida viimane on ka kinnitanud ja palunud see talle tagastada (19.10.2015. a avaldus, tl 45).
15.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus R. Tangijevi apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.05.2016. a otsuse resolutsiooni muutmata, muutes halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
16.Asja materjalidest nähtuvalt on vastustaja enda 26.02.2016. a vastusele lisanud R. Tangijevi 16.10.2015. a venekeelse seletuse (tl 44) ja D. Žihharevi 19.10.2015. a venekeelse avalduse (tl 45). HKMS § 80 lg 1 kohaselt kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine toimub eesti keeles. Eelnevat arvestades nõudis ringkonnakohus vastustajalt 17.10.2016. a määrusega
(tl 7979p) eelnimetatud dokumentide tõlgete esitamist. Vastustaja täitis ringkonnakohtu nõude 20.10.2016. Ringkonnakohus võtab eelnimetatud dokumentide eestikeelsed tõlked asja materjalide juurde.
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot (tl 70). Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jäävad kaebaja kantud menetluskulud apellatsiooniastmes tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Madist Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.