P. Š kaebus Viru Vangla vastu toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusvorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – P. Š , esindaja Monica Meristo-Dmitrijev Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Eve Kangro
Resolutsioon Edasikaebamise kord
Jätta kaebus rahuldamata. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 2. jaanuar 2017. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja menetluse käik, kaebuse põhjendused ja taotlus, vastustaja vastuväited
1.Kinnipeetav P. Š esitas 08.07.2016 Viru Vangla direktorile taotluse (tl 18), milles palus muuta tema ohtlikkuse taset tasemelt „kõrgohtlik“ tasemele „ohtlik“.
2.Viru Vangla üksuse juhi K. P 05.08.2016 vastusega nr 6-10/20342-2 (tl 49) jäeti taotlus rahuldamata.
P. Š esitas 08.08.2016 vaide (tl 19-20) Viru Vangla direktorile, milles palus tunnistada haldusakt nr 6-10/20342-2 kehtetuks.
4.Viru Vangla direktori A. M 23.08.2016 vaideotsusega nr 6-12/201-2 (tl 8) jäeti P. Š taotlus rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt on Viru Vangla oma taotluse rahuldamata jätmise otsuses põhjendanud, et täitmiskava koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise tulemused ning välja toonud, milline on vaide esitaja ohtlikkuse tase.
Ta lisas, et ohtlikkuse taseme hindamisel arvestatakse suuresti varasemat kriminaalset käitumist ning kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda ohtlikkuse taseme muutmist.
5.P. Š esindaja Monica Meristo-Dmitrijev esitas 22.09.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2) Viru Vangla toimingu õigusvastasuse tunnistamiseks. Kaebuse esitaja leiab, et tema hindamine kõrgohtlikuks on toimunud ebaseaduslikult ja vaideotsuses puuduvad viited seadustele või aktidele mille alusel riskihindamine toimub. Vaideotsusest nähtub küll, et hindamise aluseks on mingid asjaolud, kuid tegelikkuses seaduslikud alused puuduvad. Individuaalsest täitmiskavast (edaspidi: ITK) ei nähtu asjaolud, mis annaksid aluse hinnata kaebuse esitajat kõrgohtlikuks. Tegelikkuses eksisteerib Justiitsministeeriumis 2013. aastal väljastatud vanglateenistuse õpik "Kriminogeensete riskide hindamine" kus on välja toodud kõik hindamise kriteeriumid. Nende kriteeriumide järgi ei saaks kaebuse esitaja küll olla kõrgohtlik. Samas on rida teisi isikuid, kes on samasuguste andmete ja omadustega, kuid on hinnatud ohtlikuks. Taoline hindamine kõrgohtlikuks raskendab karistuse kandmist ja ka ennetähtaegset vangistusest vabanemist. Kui võrrelda 2015. ja 2016. a ITK-d siis jääb arusaamatuks kuidas on saadud hinnata kaebuse esitajat kõrgohtlikuks. Eeltoodu alusel palus kaebaja tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla riskihindmine (ITK 05.07.2016 a) millega P. Š hinnati tasemelt ohtlik ümber kõrgohtlikuks.
6.18.10.2016 saabus Tartu Halduskohtule vastustaja seisukoht (tl 16-17), milles leitakse, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja on esmalt seisukohal, et kaebaja ohutase on käesoleval ajal määratud õigesti. Vangla on kaebajale põhjalikult vastava hinnangu kujunemist selgitanud, muuhulgas 05.08.2016 vastuses nr 6-10/20342-2. Vastustaja märgib, et 05.07.2016 kinnipeetava ITK-s kinnipeetava ohtlikkuse taseme määratlemine toimub justiitsministri 14.08.2008 määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (juhend) § 3 alusel. Viidatud sätte lõikes 4 on välja toodud asjaolud, millele riske hindav ametnik peab hinnangu andma ning milledest lähtudes määratakse sekkumistegevused karistust kandvast kinnipeetavast tulenevate riskide võimalikult suuremaks maandamiseks kinnipeetava vabanemise hetkeks. Vastustaja toob välja, et sellised otsused on kaalutlusotsused, millede kaebevõimalus on tulenevalt HKMS § 158 lg-st 3 oluliselt piiratud. ITK juhendi § 3 lg 4 p 10 kohaselt on üheks selliseks hinnatavaks asjaoluks ka süüdi mõistetud kinnipeetava ohtlikkus. Enne ITK koostamist viiakse läbi kinnipeetava riskide hindamine ning hinnatakse kinnipeetava ohtlikkust tema poolt toime pandud kuritegude põhjal. Arvesse läheb ka sotsiaalmajanduslik olukord, mille toel saab määrata tingimusi, milles oht avaldub, ning kaitsetegureid, mis ohtu vähendavad. Ohutase määratakse seda kõrgem, mida raskemad tagajärjed süüdimõistetu tegudel ühiskonna jaoks on ning mida tõenäolisemalt ta neid (st raskete tagajärgedega tegusid) uuesti toime panna võib. Viimati on kaebaja Viru Maakohtu 09.03.2015 kohtuotsusega nr 1-15-1479 süüdi mõistetud katseajal toime pandud narkokuriteo ning väljapressimise eest, mille tulemusena määrati kaebajale 8 aastane vanglakaristus (liitkaristus). Samuti on kaebajat varem karistatud narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest aastatel 2007 ja 2012, mille eest määrati vastavalt 4 aasta 2 kuu ning 8 aasta 1 kuu pikkused vanglakaristused. Narkootikumide vahendamise puhul on tegemist raske kuriteoga, mis seab ohtu rahvatervise tervikuna. Arvestades kaebaja poolt toime pandud süütegude korduvust ning raskust selgitame, et 06.04.2015 riskihindamise käigus hinnati kaebaja ohtlikkuse tase ebaõigesti. Uue ITK
koostamisele 2016. aastal eelnenud riskide hindamisel andis vangla uue hinnangu kaebaja ohtlikkuse tasemele, milleks on kõrgohtlik. Vastustaja rõhutab, et kaebaja on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, samuti on kaebaja kandnud vanglakaristusi, kuid ei ole sellest hoolimata oma käitumist ning suhtumist muutnud, pannes toime uue kuriteo katseajal. Sellises kontekstis on vastustaja hinnangul igati asjakohane seiskoht, et kaebaja näol on tegemist ühiskonnale keskmisest oluliselt ohtlikuma isikuga ning tema ohtlikkuse tasemeks määratud kõrgohtlik on õigustatud. Vastustaja rõhutab, et ITK peab olema suunatud eelkõige kuriteo korduvuse riski vähendamisele ning võimaluse korral tagama kinnipeetava maksimaalse hõivatuse. Vangla on seisukohal, et vaidlustatud ITK-s kajastuvad kõik vajalikud sekkumised kronoloogilises järjekorras, mis on planeeritud kaebajale karistuse kandmise ajaks (14.10.2022). Vastustaja rõhutab, et kinnipeetava ohtlikkuse tase määratakse vangistuse kandmise ajaks tema poolt toime pandud kuritegude põhjal arvestades ka sotsiaalmajanduslike näitajatega. Tegemist on faktiliste asjaoludega, mis vangistuse jooksul ei muutu. Vangla poolt võimaldatakse kinnipeetavatele karistuse kandmise ajal erinevaid taasühiskonnastavaid tegevusi ning programme, mis annavad võimaluse suurendada isiku võimalusi tulevaseks seaduskuulekaks eluks. Taasühiskonnastavates tegevustes osalemise fakt iseenesest ei muuda kinnipeetava ohutaset. Vastustaja ei nõustu kaebuses väidetuga, et ITK-s ei ole põhjendusi, mis annaksid aluse kaebaja kõrgohtlikuks hindamiseks. Vastustaja osundab, et vastavalt ITK osale, milles on selgitatud ohtlikkust, ohustatust ja muud turvalisusriskid, on märgitud ka põhjendus : „Kuriteod on muutunud raskemaks. Kuriteod on endiselt seotud narkootiliste ainete käitlemisega majandusliku kasu saamise eesmärgil. Samas on lisandunud ka planeeritud vägivaldsus konkreetse väljapressimise osas. Kõik kuriteod on majandusliku kasu saamise eesmärgil. Soodustegur-sõltuvusainete tarvitamine.“ Seega on ITK-s põhjendus esitatud. Kaebaja viitab ka vanglateenistuse õpikule „Kriminogeensete riskide hindamine“, milles märgitu kohaselt ei saaks kaebajat kõrgohtlikuks hinnata. Vastustaja selgitab, et ohtlikkust hinnates püütakse välja selgitada, kas isik võib panna toime tegusid, millega kaasneb vägivald tema enda või teiste isikute vastu. Peale vägivalla arvestatakse ohtlikeks tegudeks neid kuritegusid, mille tagajärg võib olla oht ühiskonnale, nt riigivastased teod, organiseeritud kuritegevus, rahvatervisevastased teod, liiklussüüteod. Ohtlikkust hinnatakse peamiselt toimepandud kuritegude põhjal, st iga isiku puhul individuaalselt. Lisaks arvestatakse ohutaseme hindamisel ka toimepandud teoga tekitatud kahju ulatust. Antud juhul on kaebajat karistatud vägivaldse ja rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest. Varem on teda samuti karistatud rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest. Kaebaja hinnati kõrgohtlikuks, sest teda on karistatud kõrgohtliku kuriteo toimepanemise eest, milleks on grupis toime pandud rahvusvaheline narkootikumide vahendamine suure varalise kasu saamise eesmärgil. Kohtu põhjendused
7.Halduskohus, analüüsinud vaidlusalust otsust ja asjassepuutuvaid õigusnorme, hinnanud poolte kirjalikke seisukohti ning kõiki asjas kogutud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
8.Kaebaja leiab, et tema hindamine individuaalses täitmiskavas (ITK-s) tasemele kõrgohtlik on toimunud ebaseaduslikult ja vastustaja ei ole arvestanud kõiki kriteeriumeid. See aga raskendab karistuse kandmist ja ennetähtaegset vabanemist.
Kaebuse eesmärk on tuvastada õigusvastasus Viru Vangla toimingus, millega jäeti rahuldamata taotlus muuta kaebaja ohtlikkuse taset tema individuaalses täitmiskavas.
9.Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ohutase on käesoleval ajal määratud õigesti. Kaebaja hinnati kõrgohtlikuks, sest teda on karistatud kõrgohtliku kuriteo toimepanemise eest, milleks on grupis toime pandud rahvusvaheline narkootikumide vahendamine suure varalise kasu saamise eesmärgil. Hindamine on toimunud justiitsministri 14.08.2008 määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ alusel.
10.Vangistusseaduse (VangS) § 16 lg 1 alusel koostatakse kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, kinnipeetava individuaalne täitmiskava, milles nähakse ette: kinnipeetava paigutamine vanglas, kinnipeetava ümberpaigutamine avavanglasse või teise kinnisesse vanglasse, kinnipeetava töövõimelisus ja kutseoskused, kinnipeetavale üldhariduse või kutsehariduse või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolituse andmise vajadus, kinnipeetavale kohaldatavad soodustused, kinnipeetava vabastamise ettevalmistamiseks vajalikud abinõud, muud vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks vajalikud abinõud.
11.Vangistusseaduse kommenteeritud väljaande (Tallinn, 2014 : Juura, lk 65) sedastab VangS § 16 lg 1 kohta, et täitmiskava on dokument, mis konkretiseerib vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamise teid üksiku kinnipeetava puhul.
12.VangS § 16 lg 5 sätestab, et kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Nimetatud sätte alusel on justiitsminister 14. mail 2008. a vastu võtnud määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (edaspidi: juhend). Seega ei ole õige kaebaja arusaam, et hindamiskriteeriumide aluseks on vanglateenistuse õpik, kuivõrd õigusriigis tuleb eelkõige lähtuda kehtivatest õigusaktidest.
13.Juhendi § 1 lg 1 kohaselt on individuaalne täitmiskava kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. § 1 lg 3 p-de 5 ja 6 kohaselt peab individuaalne täitmiskava sisaldama lisaks VangS § 16 lg-s 1 sätestatule andmeid kinnipeetava ohtlikkuse ja ohustatuse kohta vabanedes ning teavet kinnipeetava isikuomadustest ja käitumisest tulenevate riskide kohta.
14.Juhendi § 2 lg 1 kohaselt koosneb individuaalse täitmiskava koostamise protsess kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamisest (edaspidi: riskihindamine), täitmiskava koostamisest, selle kinnitamisest ning kinnipeetavale tutvustamisest.
15.Juhendi § 3 lg 1 sätestab, et individuaalse täitmiskava koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise tulemused. Sama sätte lg 4 kohaselt annab riske hindav ametnik hinnangu asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad sellele, et isik võib endale ja teistele ohtlik olla, ning analüüsib riskihinnangus kinnipeetava kuritegelikku käitumist, eluaset, tööd ja haridust, majanduslikku toimetulekut, suhteid, sõltuvusainete tarbimist ja probleemkäitumist, tervist ja emotsionaalsest seisundit, mõtlemist ja käitumist, hoiakuid, ohtlikkust. See tähendab,
et iga kinnipeetava puhul viiakse läbi individuaalne analüüs täitmiskava koostamiseks. Pelgalt subjektiivne hinnang, et leidub teisi samasuguste andmete ja omadustega kinnipeetavaid, kes ei ole kõrgohtlikud, ei anna veel alust individuaalses täitmiskavas olevate andmete õigsuses kahelda.
16.Vaidlusaluses ITKS-s (koostatud 05.07.2016, tl 6-7), on Viru Vangla märkinud ohtlikkuse, ohustatuse ja muude turvalisusriskide kohta järgmist: „Kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Kuriteod on muutunud raskemaks. Kuriteod on endiselt seotud narkootiliste ainete käitlemisega majandusliku kasu saamise eesmärgil. Samas on lisandunud ka planeeritud vägivaldsus konkreetse väljapressimise osas. Kõik kuriteod on majandusliku kasu saamise eesmärgil. Soodustegur-sõltuvusainete tarvitamine. Varasemalt toime pannud salajase varguse ja kahel korral narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise. Turvalisusriskid: usalduse kaotus“ Seega on vangla selgelt välja toonud kriteeriumid, miks on kinnipeetavat hinnatud kõrgohtlikuks.
17.Riigikohtu halduskolleegiumi 17.06.2010 a lahendi nr 3-3-1-95-09 p-s 19 on kolleegium leidnud, et ITK on soovitusliku iseloomuga programmiline dokument. ITK-d, mis vastab Juhendi nõuetele, ei ole võimalik vaidlustada halduskohtus, kuna ITK ei saa iseseisvalt rikkuda kinnipeetava õigusi. See ei välista, et Juhendile mittevastava ITK mõni osa võib vastata sisult haldusakti tunnustele (tekitada, muuta või lõpetada kinnipeetava õigusi ja kohustusi).
18.Seega on vajalik kõigepealt tuvastada asjaolu, kas vaidlustatud ITK on Juhendile vastav.
19.VangS § 16 näeb ette ITK-le esitatavad nõuded ja sama sätte lg 2 alusel arutatakse seda enne vastuvõtmist ka kinnipeetavaga.
20.Juhendi § 5 lg 2 sätestab, et inspektor-kontaktisik tutvub riskihindamise tulemusega ja teiste kinnipeetavat puudutavate materjalidega ning selgitab kinnipeetavale riskihindamise tulemusi. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt võib täitmiskava koostamisel arvesse võtta kinnipeetava ettepanekuid.
21.Kohus leiab, et vaidlustatud ITK vastab Juhendi § 4 lg 2 nõuetele ja seega puudub alus tunnistada ITK-d õigusvastaseks.
22.Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-95-09 p-s 26 selgitanud, et ITK turvalisuseriske puudutava osa iseseisev vaidlustamine ei ole võimalik, kuna puudub põhjendatud huvi. Samuti ei saa vastustaja ITK-s tuvastatule tuginedes põhjendada oma tulevasi võimalikke otsuseid.
23.Vastustaja ei ole ohtlikkusele tuginedes võtnud vastu mingit otsust, mis vastaks haldusakti tunnustele ja seetõttu puudus halduskohtul ka vajadus anda hinnangut sellele, kas kaebaja ohtlikkus on ITK-s õigesti märgitud või mitte. Seega on väär arusaam, et ITK-s märgitud kõrgohtlik tase raskendab karistuse kandmist ja ennetähtaegset vabanemist.
24.Tulenevalt eeltoodust jääb kaebus, tunnistada Viru Vangla 05.07.2016 kinnitatud kinnipeetava individuaalne täitmiskava (milles kaebaja hinnati kõrgohtlikuks), õigusvastasuse tuvastamiseks rahuldamata.
25.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on tasutud kaebuse esitamisel riigilõivu summas 15 eurot. Vastustaja esitas kohtule taotluse jätta menetluskulud kaebaja kanda. Menetluskulude nimekirja ei ole lisatud. Seetõttu menetluskulusid tulenevalt HKMS § 109 lg 1 neljandast lausest vastustaja kasuks välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.