Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Agu Timmi, Tiina Pappel 01.12.2016, Tartu 3-15-1861 Virgo Raudsepa kaebus Viru Vangla 20.04.2015. a käskkirja nr 6-2/623-T, 20.05.2015. a käskkirja nr 63/611D ja 21.05.2015. a käskkirja nr 6-3/619-D tühistamiseks ning 21.07.2015. a käskkirja nr 6-3/840 osaliseks tühistamiseks Tartu Halduskohtu 08.04.2016. a otsus Virgo Raudsepa apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Virgo Raudsepp Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 08.04.2016. a otsus muutmata.
2.Jätta poolte menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 02.01.2017 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla määras 20.04.2015. a käskkirjaga nr 6-2/623-T V. Raudsepa tööle majandustööde abitööliseks üldkasutatavate ruumide koristajana perioodil 20.04.20.07.2015. Käskkirja kohaselt on meditsiiniosakonna poolt 15.04.2015 väljastatud tõend, et V. Raudsepp on töövõimeline ja tal ei esine organismi üldallergilisust.
2.Viru Vangla tunnistas 20.05.2015. a käskkirjaga nr 6-3/611-D V. Raudsepa süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p-s 1 sätestatud nõuete rikkumise eest ja määras
karistuseks viieks ööpäevaks kartserisse paigutamise. Käskkirja kohaselt 20.04.2015 kella 14.35 ja 15.20 paiku keeldus V. Raudsepp täitmast seaduslikku korraldust minna koristama. Vangla märkis, et dr E. Elbergi 14.05.2015. a tõendist nähtub, et kinnipeetav on töövõimeline ning pereõe O. Soomi 19.12.2014. a tõendist nähtub, et organismis allergilisust ei esine. Vangla leidis, et V. Raudsepa puhul ei esine VangS § 37 lgs 2 sätestatud erandeid ning kuna tegemist on raske rikkumisega, kuid V. Raudsepal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, siis on 5 ööpäeva kartserit piisav karistus selleks, et kinnipeetav saaks aru rikkumise tõsidusest.
3.Viru Vangla tunnistas 21.05.2015. a käskkirjaga nr 6-3/619-D V. Raudsepa süüdi VangS § 67 p-s 1 sätestatud nõuete rikkumise eest ja määras karistuseks viieks ööpäevaks kartserisse paigutamise. Käskkirja kohaselt 21.04.2015 kella 14.35 ja 16.00 paiku keeldus V. Raudsepp täitmast seaduslikku korraldust minna koristama. Vangla märkis, et dr E. Elbergi 14.05.2015. a tõendist nähtub, et kinnipeetav on töövõimeline ning pereõe O. Soomi 19.12.2014. a tõendist nähtub, et kinnipeetavalt võetud ÜldIgE 7,54 on normis ja organismis allergilisust ei esine. Vangla leidis, et V. Raudsepa puhul ei esine VangS § 37 lg-s 2 sätestatud erandeid ning kuna tegemist on raske rikkumisega, kuid kuna V. Raudsepal puudusid distsiplinaarmenetluse läbiviimisel kehtivad distsiplinaarkaristused, siis on 5 ööpäeva kartserit piisav karistus selleks, et kinnipeetav saaks aru rikkumise tõsidusest.
4.Viru Vangla tunnistas 21.07.2015 käskkirjaga nr 6-3/840 V. Raudsepa süüdi VangS 67 ps 1 ja § 37 lg-s 1 sätestatud nõuete rikkumise eest ning määras 24.06.2015, 30.06.2015 ja 06.07.2015 toime pandud rikkumiste eest karistuseks kolm seitsmeks ööpäevaks kartserisse paigutamist. Lisaks lõpetas 22.06.2015. a ja 26.06.2016. a ettekannete alusel kaebaja suhtes algatatud distsiplinaarmenetlused. Vangla märkis, et kuna meedik isikut töötamisest ei vabastanud peavalude, kõrge vererõhu/pulsi tõttu ega muu kaebuse tõttu, oli V. Raudsepp 24.06., 30.06. ja 06.07.2015 tervise poolest võimeline töötama ning pidi alluma temale antud korraldusele, mida eirates pani ta toime raske rikkumise ning proportsionaalne ja eesmärgipärane on kinnipeetava karistamine kartserisse paigutamisega 7 ööpäevaks.
5.Viru Vangla jättis 25.06.2015. a vaideotsusega nr 6-12/82-4 V. Raudsepa vaide 20.04.2015. a käskkirja kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.
6.Viru Vangla jättis 25.06.2015. a vaideotsusega nr 6-12/106-2 V. Raudsepa vaide 20.05.2015. a ja 21.05.2015. a käskkirjade kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.
7.Viru Vangla jättis 07.09.2015. a vaideotsusega nr 6-12/226-2 V. Raudsepa vaide 21.07.2015. a käskkirja kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.
8.V. Raudsepp esitas 24.07.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada Viru Vangla 20.04.2015. a käskkiri nr 6-2/623-T, 20.05.2015. a käskkiri nr 63/611-D ja 21.05.2015. a käskkiri nr 63/619-D. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 315-1861. Kaebuse põhjendused: Käskkirjad on kaalutlusvigadega ja ebaproportsionaalsed. Kaebaja tervislik seisund ei võimaldanud töötada koristajana, kuna tal on diagnoositud kõrge allergia tolmu suhtes, millega vangla ei arvestanud ning töö jätkamisel on oht tema seisundi oluliseks halvenemiseks, seega oli tema käitumine ainuõige. Perearsti ja meditsiiniõe arvamused seoses allergiaga on ebaõiged ja tehtud pädevust ületades. Vangla on jätnud tähelepanuta kaebaja selgitused ning ei ole kogunud asjas tähtsust omavaid tõendeid. Kaebajale ei tagatud õigusabi,
millega on rikutud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lg-t 1 ja art-t 13. Määratud karistused on ebaproportsionaalselt ranged, mistõttu on need õigusvastased. Ei esine erandlikke asjaolusid Euroopa vanglareeglistiku p 60.5 mõttes, mis õigustanuks kaebaja suhtes rangeima distsiplinaarkaristuse määramist.
9.V. Raudsepp esitas 05.10.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada Viru Vangla 21.07.2015. a käskkiri nr 6-3/840 osas, millega määrati karistuseks kokku 21 ööpäeva kartserit; tunnistada põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks ja kehtetuks vangla sisekorraeeskirja (VSkE) §st 17 tulenev inspektorkontaktisiku otsustuspädevus karistuse määramisel; tuvastada vangla toimingu õigusvastasus osas, millega karistuse määraja oli ka menetluse läbiviija ning tuvastada vangla toimingute õigusvastasus ja rikkumised distsiplinaarmenetluses kaebajale kaitseõiguse tagamata jätmisel advokaadi näol. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 315-2592. Kaebuse põhjendused: Vangla pidanuks kaebajale kaitseõiguse tagamiseks andma advokaadi. Kartserisse paigutamine 21 ööpäevaks on vastuolus EIÕK art-tega 6 ja 13 ning Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikaga Khmel vs Venemaa (nr 20383/04) lahendi valguses. VSkE §-st 17 tulenev inspektor-kontaktisiku otsustuspädevus VangS § 64 lg 4 osas on vastuolus PS § 3 lgga 1, §-ga 10, §ga 11, §-ga 13, §-ga 14 ja § 22 lg-ga 1 ning EIÕK art 6 lg-ga 1. Käskkiri on kaalutlusvigadega, eiratud on uurimisprintsiipi ja kaebaja väited on jäetud kontrollimata. 06.07.2015 ei ole meditsiiniõde pannud kirja kaebaja kaebusi ja taotlusi ning on teadlikult märkinud ebaõiged andmed vererõhu kohta. Arvestatud ei ole, et 24.06. ja 30.06.2015 tegi meditsiiniõde kaebajale süstid, mis näitab, et tema tervislik seisund oli halb ja töötamine oli vastunäidustatud. Olukord, kus tööle asumise korral oleks kaebajale kaasnenud oht tervisekahjustuse tekkimiseks ja haiguse süvenemiseks, andis kaebajale õiguse korralduse täitmisest keeldumiseks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 14 lg 5 p 4 kui erinorm ning tema karistamine on inimväärikust alandav PS § 18 lg 1 ja EIÕK art 3 mõistes. Määratud karistus on ebaproportsionaalne.
10.Tartu Halduskohus võttis 22.09.2015. a määrusega haldusasjas nr 3-15-1861 kaebaja poolt 24.07.2015 esitatud kaebuse menetlusse. Tartu Halduskohus võttis 21.10.2015. a määrusega haldusasjas nr 3-15-2592 kaebaja poolt 05.10.2015 esitatud kaebuse menetlusse, leides, et kaebuse tuvastamisnõue on hõlmatud tühistamisnõudega. Tartu Halduskohus liitis 18.11.2015. a määrusega haldusasjad ühte menetlusse ning luges haldusasja numbriks 3151861.
11.Tartu Halduskohus jättis 08.04.2016. a otsusega V. Raudsepa kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) 20.04.2015. a käskkirja õiguslik mõju ei ole vaatamata ajalise perioodi möödumisele lõppenud. Kinnipeetava töövõimelisus on õiguspäraselt tuvastatud ka juhul, kui seda on teinud peale allergoloogi mõni muu vangla meditsiiniosakonna töötaja, kellel on vastav erialaline kvalifikatsioon. Meditsiiniõiguslikult tegutseb tervishoiutöötaja vanglas haiglavälist eriarstiabi andva arsti seisundis (tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) §-d 20-21), osutades kinnipeetavale sisuliselt ambulatoorset üldarstiabi (TTKS § 7 lg 1) vastavalt perearsti kvalifikatsioonile. Meditsiiniosakonna 15.04.2015. a tõendist nähtub, et analüüside tulemusel ei esinenud V. Raudsepal organismi üldallergilisust ja tema terviseseisund võimaldab tal töötada majandustöödel ilma erisusteta. Ka meditsiiniosakonna 13.05. ja 14.05.2015. a tõendite kohaselt ei esinenud kinnipeetaval allergilisust ning tervislik seisund võimaldab tal töötamist ilma erisuseta. Puudub alus kahelda arsti otsuses, kuna ainult arst võib kinnipeetava tervisliku seisundi hindamisel otsustada isiku töövõimelisuse. Mitte igasugust terviseprobleemi, valuaistingut või ebamugavustunnet ei ole põhjust pidada
töötamise kohustusest vabastavaks töövõimetuseks. Ruumide koristamine pole reeglina raske füüsiline töö, mistõttu saab sellega seonduvaid ülesandeid täita ka terviseprobleemidega isik, kui ta järgib arsti poolt antud soovitusi, kasutab oma seisundiga sobivaid töövõtteid ja arvestab tööga kaasneda võivate riskidega. Kaebaja oli oma tervisliku seisundi alusel võimeline tööd tegema. 20.04.2015. a käskkirja puhul on täidetud kõik tööle vormistamise nõuded, mis on loetletud justiitsministri 07.02.2007. a määrusega nr 9 kehtestatud „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra“ § 4 lg-s 1. Käskkiri on antud VSkE § 12 lg-s 1 sätestatud pädevuse piires, järgib kaebaja kohta arsti 15.04.2015. a tõendis sisalduvat ettekirjutust ning toodud on ka viited asjakohaste õigusaktide sätetele. 20.04.2015. a käskkiri on õiguspärane. 2) Kaebaja ei saanud tugineda TTOS § 14 lg 5 ple 4. Kaebajal ei olnud 20.04.2015 õiguslikku alust tööst keeldumiseks. Vastustaja on karistuse määramisel õigesti arvestanud distsipliinirikkumise iseloomu ja laadi, isiku suhtumist rikkumisse ja võimalust mõjutada teda õiguskuulekalt käituma. 20.05.2015. a käskkirjas on põhjendatud, miks muud karistused ei täida karistuse eesmärki. Vastustaja on kaalutlusõigust nõuetekohaselt rakendanud ja kartserikaristuse kestvus on proportsionaalne. Karistus ei ole ilmses vastuolus rikkumise raskusega. Käskkiri on antud VangS § 63 lg 1 p 4 ja § 64 lg 4 alusel ja kooskõlas. Käskkirja andmisel on järgitud distsiplinaarmenetluse läbiviimise nõudeid ja käskkirjas märgitud rikkumised on kaebaja poolt toime pandud. Sellele ei vaidle vastu ka kaebaja. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest, talle on antud võimalus seisukoha, tõendite ja vastuväidete esitamiseks. 20.05.2015. a käskkiri on karistuse määramise osas õiguspärane. 3) Kaebaja ei saanud 21.04.2015 tugineda TTOS § 14 lg 5 p-le 4 ja tööst keeldumiseks ei olnud õiguslikku alust. II üksuse valvuri U. Võhma korraldus oli õiguspärane ega vastanud tühise haldusakti tunnustele. Meditsiiniosakonna juhataja K. Irdi 20.05.2015. a tõendist nähtub, et kaebaja käis 20.04.2015 arsti vastuvõtul, kus talle selgitati, et isikul ei ole allergiat. Arst kontrollis kaebaja poolt näidatud tõendit ja teatas, et tõendist ei nähtu allergilist reaktsiooni. Kaebaja on 22.04.2015 keeldunud arstile analüüside andmisest, mh korduvast allergia analüüsist. Vastustaja on karistuse määramisel õigesti arvestanud distsipliinirikkumise iseloomu ja laadi, isiku suhtumist rikkumisse ja võimalust mõjutada teda õiguskuulekalt käituma. 21.05.2015. a käskkirjas on põhjendatud, miks muud karistused ei täida karistuse eesmärki. Vastustaja on kaalutlusõigust nõuetekohaselt rakendanud ja kartserikaristuse kestvus on proportsionaalne. 4) Kuna meedik kaebajat peavalude, kõrge vererõhu/pulsi ega ka muude kaebuste tõttu töötamisest ei vabastanud, oli V. Raudsepp 24.06., 30.06. ja 06.07.2015 võimeline töötama ning pidi alluma temale antud korraldustele. Vangla arst K. Ird on 25.08.2015. a tõendis leidnud, et analüüside tulemusel kaebajal allergiat ei esine. Meditsiiniosakonna õe O. Soomi 09.07.2015. a tõendist nähtub, et kaebaja on kurtnud peavalu just kuupäevadel, mil talle on antud korraldus tööle asumiseks, kusjuures päeva jooksul ei ole kaebusi esinenud. Kaebaja ei olnud vaidlusalustel kuupäevadel töökohustusest vabastatud VangS § 37 lg 2 p-i 3 tähenduses, kuivõrd tervislikku seisundit arvestades oli kinnipeetav võimeline koristaja tööülesandeid täitma. Kuna kaebaja puhul ei ilmnenud töötamist välistavaid asjaolusid, pani kaebaja toime rikkumise mitte alludes korraldusele asuda tööle. Vastustaja on karistuse määramisel õigesti arvestanud distsipliinirikkumise iseloomu ja laadi, isiku suhtumist rikkumisse ja võimalust mõjutada teda õiguskuulekalt käituma. 21.07.2015. a käskkirjas on põhjendatud, miks muud karistused ei täida karistuse eesmärki. Vastustaja on kaalutlusõigust nõuetekohaselt rakendanud ja kartserikaristuse kestvus on proportsionaalne. 5) Üksnes asjaolu, et distsiplinaarmenetluse on läbi viinud ja karistuse määranud sama ametnik, ei anna alust kahelda ametniku erapooletuses või karistusotsuse õiguspärasuses. VangS-ist ega teistest õigusaktidest ei tulene vanglale kohustust võimaldada kinnipeetavale distsiplinaarmenetlusega seoses riigi kulul õigusabi.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
12.V. Raudsepp esitas 11.05.2016 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 08.04.2016. a otsus ja teha uus otsus, millega kaebused rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) 20.04.2015 kaebaja tööle määramise käskkirja osas asus kohus ebaõigesti seisukohale, et töövõimelisust võis hinnata arst, kes ei ole allergoloog. Kohus on jätnud tähelepanuta, et seoses kaebajal esineva tolmuallergiaga ei ole täiendavaid tõendeid kogutud ega arvestatud, et detsembris 2014 võeti kaebajalt vereproov, mis näitas kõrget allergiat (IgE 7,54). Meditsiiniosakond pidanuks tegema uued testid enne 20.04.2015. a käskkirja andmist. Arvestatud ei ole, et meditsiiniosakond on fikseerinud, et 2014. a oli kaebajal vanglas pidev nohu, tegemist on allergilise nohuga.
2) 20.05.2015. a käskkirja osas ei ole kohus arvestanud, et kaebaja 27.04.2015. a seletuskirja kohaselt valutas tal 20.04.2015 tugevalt alaselg, kuna samal päeval tuli ta pikaajaliselt kokkusaamiselt, kus oli kandnud oma lapsi turjal. Seljavaludega ei olnud ta võimeline töötama. Kohus ei vastanud kaebuse põhjendustele, et olukorras, kus kaebajal puudusid varasemad distsiplinaarkaristused, oli kartserisse paigutamine ebaproportsionaalne karistus. 3) Kuna kinnipeetav vaevles tugevate peavalude käes, on tema karistamine 21.05.2015. a käskkirjaga vastuolus EIÕK art-ga 3. 4) 21.07.2015. a käskkirja osas on kohus ebaõigesti ainult vastustaja seisukohti arvestanud ega arvestanud kaebaja väiteid, et tal olid tugevad peavalud, väga halb enesetunne ja väga kõrge vererõhk. Kohus ei ole vastanud kaebuses esitatud põhjendustele. Kaebaja tugineb ühtlasi vaide punktidele 3.1-3.9 ja 4.1-4.2. 5) EIÕK art-ga 6 on vastuolus olukord, kus menetleja on enda poolt läbi viidud menetluses ka karistuse määrajaks. Seega ei ole käskkirjad objektiivsed ega sõltumatud. Kohus ei ole põhjendanud, miks ei olnud kaebajal distsiplinaarmenetluses kaitseõiguste kaitseks vaja advokaati.
13.Viru Vangla esitas 01.06.2016 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.04.2016. a otsus muutmata. Vastuse põhjendused: 1) Kaebuses esitatud väiteid on kohus üksikasjalikult hinnanud ja väidete osas seisukoha võtnud. Kohus on piisava põhjalikkusega uurinud tõendeid ja tuvastanud asjakohased faktilised asjaolud, kohtuotsusest on jälgitav kohtu siseveendumuse kujunemine. 2) Tervisehäire ei ole iseenesest takistus tööle määramisel, kui kinnipeetav on sõltumata talle määratud diagnoosist võimeline tööülesandeid täitma ning pakutud töö on vastav kinnipeetava kehalistele ja vaimsetele võimetele. Kaebaja tervislikku seisundit on objektiivselt tööle määramisel hinnatud. Iga kord peale tööle asumise korralduse eiramist on kinnipeetava terviseseisundit kontrollinud meditsiiniosakonna teenistuja, kes ei täheldanud olulisi tervisehäireid. Kaebaja soovimatus koristajana töötada tuleneb pigem isiku subkultuurilisest hoiakust koristaja ametikoha suhtes.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Halduskohus on otsuses vaidlustatud haldusaktide õiguspärasust igakülgselt hinnanud, tuginenud asjakohastele õigusnormidele ja vaidlusküsimustega seonduvatele Riigikohtu lahenditele, järginud kohtumenetluse norme ning õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele esitab ringkonnakohus esmalt oma selgitused 20.04.2015. a. kaebaja tööle määramise käskkirja osas (I), seejärel 20.05.2015. a distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja osas (II), 21.05.2015.a distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja osas (III) ning 21.07.2015. a distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja osas (IV). Viimaks lahendab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse taotlused (V). I
15.Halduskohus on õigesti selgitanud, et VangS § 37 lg 3 kohaselt teeb kinnipeetava võimelisuse töötada kindlaks arst. Vangistusseadus, samuti justiitsministri 07.02.2007. a määrus nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ (määrus) ei näe ette, et allergilise kinnipeetava puhul peab töövõimelisuse kindlaks tegema allergoloog. VangS § 52 lg 2 sätestab, et arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid.
Ringkonnakohus leiab, et selliseks ülesandeks saab käesoleval juhul pidada ka kinnipeetavate töövõimelisuse kindlakstegemist. Kuigi ringkonnakohus ei välista, et isiku töövõimelisuse kindlakstegemisel saab arst juhinduda ka allergoloogi esitatud tõenditest, ei anna vangistusseaduse ega määruse sätted siiski alust järeldada, et kinnipeetava töövõime kindlakstegemine ei ole vanglas töötava arsti pädevuses või et vangla arst peaks esmalt suunama kinnipeetava arvamuse andmiseks eriarstiabi osutaja juurde, olgu selleks siis allergoloog, südame- ja veresoonkonna arst, kõrva-, kurgu- ja ninaarst, silmaarst või mõni muu arst. Seega leiab ringkonnakohus kokkuvõtlikult, et puuduvad õigusnormid, millest tuleneks, et kaebaja töövõimelisust pidi hindama allergoloog.
16.Kaebaja väitel jättis halduskohus arvestamata, et 2014. a detsembris võeti kaebajalt vereproov, mis näitas kõrget allergiataset (IgE 7,54) ning Viru Vangla jättis kaebaja vastavas osas ära kuulamata ja olulised väited kontrollimata. Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Vaidlustatud käskkirjast (I kd, tl 28) nähtub, et kaebajal oli enne käskkirja koostamist võimalus esitada asja kohta oma arvamus, mida ta 09.04.2015. a kirjaga ka tegi (I kd, tl 33). Kirjas selgitas kaebaja 2014. a detsembris antud vereprooviga seonduvat, kuid kirjast ei nähtu, et kaebaja oleks kirja lisana esitanud vanglale 2014. a detsembris tehtud vereproovi vastuse. Haldusorgan on haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 6 tulenevalt kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. Nimetatud säte ei pane siiski vanglale kohustust koguda omal algatusel ka neid tõendeid, mida valdab kinnipeetav, kuid mida viimane ei ole pidanud vajalikuks esitada. HMS § 38 lg 3 kohaselt on menetlusosaline kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud. Seega pidanuks kaebaja esitama vanglale 09.04.2015. a kirja lisana ka tõendi, mille arvestamist ta vangla poolt käskkirja andmisel oluliseks pidas. Haldusasja materjalidest (vt kaebaja 27.04.2015. a seletuskiri, I kd tl 55-58) nähtub, et vastava arstitõendi esitas kaebaja esmakordselt vangla arstile alles pärast seda, kui vangla oli tööle asumise käskkirja koostanud ning kaebaja keeldus 20.04.2015 tööle minekust. Seetõttu ei saanud vastustaja kaebaja viidatud vereproovi vastusele tugineda, kuid on asjakohaselt kaebaja töövõime kindlakstegemisel arvestanud vangla meditsiiniosakonna poolt hiljem, 15.04.2015 väljastatud tõendiga (I kd tl 31), millest nähtub, et kaebajal organismi üldallergilisust ei esine. Ringkonnakohus märgib, et vangla ametnikel puudub pädevus vangla arsti poolt kinnipeetavate töövõimelisuse kohta antud hinnanguid kahtluse alla seada, samuti vangla arstile ette kirjutada, kas või milliseid teste tuleb kinnipeetava töövõime kindlakstegemiseks teha. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus asuda halduskohtust teistsugusele seisukohale. II
17.Kaebaja arvates pidanuks halduskohus Viru Vangla 20.05.2015. a käskkirja peale esitatud kaebuse lahendamisel arvestama, et kaebaja 27.04.2015. a seletuskirja kohaselt valutas tal 20.04.2015 tugevalt alaselg, kuna kaebaja tuli samal päeval pikaajaliselt kokkusaamiselt, kus oli oma lapsi turjal kandnud ning seljavaludega ei olnud ta võimeline töötama.
18.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja selgitus alaselja valu kohta tööst keeldumise põhjusena ei ole veenev. Nimelt nähtub valvur U. Võhma 20.04.2015. a ettekandest, et kaebaja keeldus samal päeval kell 14.35 koristajana tööle asumisest tervislikel põhjustel, väites, et tal on selle kohta arstitõend. Kell 14.40 toimetati kaebaja meditsiiniosakonda arsti juurde, kes kinnitas, et kaebaja on töövõimeline (I kd tl 50). Arsti poolt 20.04.2015 tehtud sissekandest ilmneb, et alles pärast seda, kui arst kinnitas, et kaebaja allergiatase on normis, asus kaebaja väitma, et tal on alaseljavalud (I kd tl 40). Asjaolu, et kaebaja keeldus 20.04.2015 töö tegemisest
tolmuallergia tõttu, mille järel mindi arsti juurde, nähtub ka kaebaja 27.04.2015. a seletuskirjast (I kd tl 5558). Alles seejärel asub kaebaja seletuskirjas väitma, et tal valutas samal päeval ka selg, selgitamata, millal ta vastava põhjendusega töö tegemisest keeldus. Valvur U. Võhma 20.04.2015. a ettekandest nähtub, et kella 15.20 paiku andis ta kaebajale uuesti korralduse tööle asuda, mille järel kinnipeetav keeldus, öeldes: „Kust see arst teab, kas mul selg valutab või mitte“ (I kd tl 50). Eeltoodud tõenditest kogumis järeldab ringkonnakohus, et kaebaja asus väitma seljavalu alles pärast seda, kui arst talle selgitas, et tal puudub allergia näol vastunäidustus töötamiseks. Kuna kaebaja väitel valutas tal tugevalt alaselg seetõttu, et ta tuli samal päeval pikaajaliselt kokkusaamiselt, kus oli oma lapsi turjal kandnud, leiab ringkonnakohus, et sellisel juhul pidanuks seljavalu avalduma juba siis, kui kaebaja esmakordselt kell 14.30 töö tegemisest keeldus, mitte alles arsti poolt enda allergia kohta seisukoha saamisel. Sel põhjusel on kaebaja väited seljavalu kohta ebaveenvad.
19.Kaebaja leiab, et distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine oli ebaproportsionaalne, kuna kaebajal puudusid varasemad distsiplinaarkaristused. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud käskkirja p-s 3 (I kd, tl 35p) ning halduskohtu otsuses (p-d 40-45, I kd, tl 122p) esitatud põhjendustega kaebajale määratud distsiplinaarkaristuste proportsionaalsuse osas ega pea vajalikuks neid korrata. Seega ei anna kaebaja väited alust pidada Viru Vangla 20.05.2015. a käskkirja õigusvastaseks. III
20.Viru Vangla 21.05.2015. a distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja osas leiab kaebaja, et kuna ta vaevles 21.05.2015 tugevate peavalude käes, oli tema keeldumine tööst õiguspärane ning karistamine vastuolus EIÕK artikliga 3. Ringkonnakohus märgib vastuseks, et 21.04.2015 on vangla arst kaebajat kontrollinud ning märkinud, et ta on töövõimeline (I kd tl 72). Valvur U. Võhma 21.04.2015. a ettekandest nähtub, et kaebaja keeldus tööst ka pärast arsti otsust; ühtlasi keeldus ta seletuse andmisest (I kd tl 69). Halduskohtul puudub pädevus asuda kaebaja väidete alusel vangla arsti otsust ümber hindama. Seega ei kinnita asjas kogutud tõendid, et koristamine seadis ohtu kaebaja tervise ning ringkonnakohtul ei ole alust halduskohtu seisukohti ümber hinnata.
IV
21.Kaebaja leiab, et 21.07.2015. a käskkirja osas on kohus ebaõigesti arvestanud ainult vastustaja seisukohti, mitte kaebaja väiteid tugeva peavalu, väga halva enesetunde ja väga kõrge vererõhu kohta. Ringkonnakohus märgib esmalt, et vangla 21.07.2015. a käskkirjaga määrati kaebajale distsiplinaarkaristus 24.06.2015, 30.06.2015 ja 06.07.2015 toimunud rikkumistes, mille kohta on samadel päevadel koostatud valvurite ettekanded. Ettekannetest nähtuvalt viidi kaebaja kõigil kolmel korral meditsiiniosakonda, kus õde kontrollis kaebaja tervislikku seisundit (24.06.2015 mõõtis vererõhku ja kehatemperatuuri; 30.06.2015 ja 06.07.2015 mõõtis vererõhku ja kehatemperatuuri), kuid kaebaja töövõimetust ei tuvastanud ning andis loa koheselt tööle asuda. Ringkonnakohus möönab, et poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 24.06.2015 ja 30.06.2015 tegi meditsiiniosakonna õde kaebajale valuvaigistavad süstid seoses viimase kaebustega peavalu kohta. Sellest ei saa aga ringkonnakohtu hinnangul siiski veel järeldada, et kaebaja ei olnud võimeline tööle asuma. Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus arst on juba varem tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse tema tööle
määramisel, kuid ootamatu terviserikke tõttu keeldub kinnipeetav tööle asumisest, saab kinnipeetava terviseseisundile hinnangu anda ka tervishoiuteenust osutav õde (RKHK 22.01.2015. a otsus asjas nr 3-3-1-53-14). Seega oli meditsiiniosakonna õde käesoleval juhul pädev otsustama kaebaja töövõimelisuse üle. Haldusasja materjalidest nähtuvalt olid kaebaja kaebused meditsiiniosakonna õele teada, mistõttu ei saa järeldada ka seda, et luba tööle asumiseks anti ebatäielikele andmetele tuginedes. Eeltoodust tulenevalt puudus kaebajal alus tööst TTOS § 14 lg 5 p 4 alusel keelduda.
22.Viru Vangla 21.07.2015. a käskkirja osas väidab kaebaja, et käskkirja andmisel rikuti EIÕK artiklit 6, kuna menetleja on enda poolt läbi viidud menetluses ka karistuse määrajaks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga (otsuse p 56) selles, et üksnes asjaolu, et distsiplinaarmenetlust on läbi viinud ja karistuse määranud sama ametnik, ei anna alust kahelda ametniku erapooletuses või karistusotsuse õiguspärasuses. Ka on halduskohus piisavalt põhjendanud inspektor-kontaktisiku otsustuspädevust kaebajale distsiplinaarkaristuse määramisel, millega ringkonnakohus nõustub (otsuse p 55). Ringkonnakohus peab täiendavalt vajalikuks selgitada, et VangS § 64 lg 1 kohaselt viib distsiplinaarmenetluse läbi ja distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus. Samas sätestab VangS § 64 lg 4, et ka distsiplinaarkaristuse määrab vanglateenistus. Seega ei ole eelviidatud sätete eesmärgiks lahutada menetluse läbiviija ja otsuse tegija. Selline eesmärk ei nähtu ka karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu (382 SE) seletuskirjast. Nimetatud seaduseelnõu vastuvõtmisega jõustusid eelviidatud sätted kehtivas sõnastuses. Samasugusele seisukohale on analoogses haldusasjas nr 3-13-1616 asunud ka Tallinna Ringkonnakohus 02.04.2015. a otsuses, mis on jõustunud (otsuse p-d 8-9).
23.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga ka selles, et halduskohus ei põhjendanud, miks ei olnud kaebajal distsiplinaarmenetluses kaitseõiguse teostamiseks vaja advokaati. Halduskohus nõustus vastustaja seisukohaga selles, et vangistusseadusest ega teistest õigusaktidest ei tulene vanglale kohustust võimaldada kinnipeetavale distsiplinaarmenetlusega seoses riigi kulul õigusabi (otsuse p 56). Viru Vangla 20.05.2015. a käskkirjast nr 6-3/611-D nähtub, et 30.04.2015 taotles kaebaja, et vangla osutaks talle riigi õigusabi ja määraks kaebajale advokaadi, kes kaitseks kaebaja õigusi distsiplinaarmenetluses. Vangla 07.05.2015. a vastuses kaebajale selgitati, et riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lõike 3 kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena haldusmenetluses, õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. Ühtlasi ilmneb, et vangla juhendas kaebajat riigi õigusabi taotluse täitmisel ja riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi kohta andmete täitmisel. Ringkonnakohus nõustub vangla seisukohaga selles, et RÕS § 10 lg-st 3 tulenevalt ei olnud Viru Vangla kaebaja taotluse lahendamiseks pädev ning kaebaja taotluse pidi lahendama kaebaja asukohajärgne maakohus (Viru Maakohus). Seega on kaebaja etteheited vastustajale riigi õigusabi andmata jätmise kohta alusetud.
24.Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebaja poolt apellatsioonkaebuses viidatud vaidemenetluses esitatud seisukohtadega (II kd, kaebaja vaide p-d 3.1-3.9, tl 3-14) nagu oleks distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamise puhul tegemist kriminaalõigusliku iseloomuga karistusega. Kaebaja seisukohta ei kinnita õigusaktid ega kohtupraktika. Vangistuseaduse § 63 lg 1 loetleb kartserisse paigutamise distsiplinaarkaristuste hulgas. Ka Riigikohus on leidnud, et kinnipeetava paigutamine kartserisse on distsiplinaarmeede, olgugi, et kõigist võimalikest rangeim, mistõttu riivab kartserisse paigutamine intensiivselt kinnipeetava põhiõigusi (RKHK 22.03.2006. a otsus asjas nr 3-3-1-2-06, p 11). Kartserisse paigutamise määratleb distsiplinaarkaristusena ka Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituses Rec(2006)2
Euroopa Vanglareeglistiku kohta (p 60.5). Seega ei saa vastavat liiki distsiplinaarkaristust iseenesest õigusvastaseks pidada. Vaidlus saab olla vaid selle üle, kas pidada seda liiki karistust kaebaja poolt toime pandud distsipliinirikkumiste suhtes proportsionaalseks. Ringkonnakohus leiab, et vangla on vaidlustatud käskkirjas kartserikaristuste määramist piisaval määral põhjendanud, selgitades ka seda, miks ei oleks antud juhul eesmärgipärane karistada kaebajat muude alternatiivsete distsiplinaarkaristustega. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks vangla seisukohti (vangla 21.07.2015. a käskkirja p 3, II kd tl 34p-35) korrata. Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu põhjendustega kaebajale määratud distsiplinaarkaristuste proportsionaalsuse kohta (otsuse p 53) ega pea HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks neid korrata. Seega ei anna apellatsioonkaebuse väited alust pidada vangla 21.07.2015. a käskkirja õigusvastaseks. V
25.Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 08.04.2016. a otsus muutmata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad poolte menetluskulud (kaebajal tasutud riigilõiv) apellatsiooniastmes nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.