Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Agu Timmi, Madis Ernits 30.11.2016, Tartu 3-14-52170 Aleksei Pokrase kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 21 000 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 08.05.2015. a otsus Menetluse alus r ingkonnakohtus Kaebaja apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja/apellant Aleksei Pokras Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.J ätta apellatsioonkaebus r ahuldamata ja Tar tu Halduskohtu 08.05.2015. a otsus muutmata.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 30.12.2016 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJ AOLUD J A MENETLUSE KÄIK
1.Kaebaja esitas Viru Vanglale 03.06.2014 ühe (tl I-25, tõlge tl I-26) ning 04.06.2014 kaks kahju hüvitamise taotlust (tl I-20-21, tõlge tl I-22; tl I-17-17p, tõlge tl I-113). Kaebaja väitis 04.06.2014 esitatud taotluses (tl I-22), et 27.05.2014. a hommikul jätsid vanglaametnikud kaebaja ilma arsti poolt määratud ravimitest karistuseks selle eest, et ta keeldus täitmast vanglaametniku korraldust püsti tõusta. Kaebaja väitis 03.06.2014 esitatud taotluses, et 27.05.2014 ja 28.05.2014 õhtutel (tl I-26) jätsid vanglaametnikud kaebaja ilma arsti poolt määratud ravimitest karistuseks selle eest, et ta keeldus täitmast vanglaametniku korraldust püsti tõusta. Kaebaja väitis teises 04.06.2014 esitatud taotluses, et 02.06.2014. a hommikul toimunud loenduse ajal (tl I-113) jätsid vanglaametnikud kaebaja ilma arsti poolt määratud ravimitest karistuseks selle eest, et ta keeldus täitmast vanglaametniku korraldust püsti tõusta. Sel päeval ei täitnud vanglaametnikud kaebaja soovi ravimite saamiseks ja kaebajat ei viidud ka jalutuskäigule. Kaebaja nõudis mittevaralise kahju hüvitamist, sest vanglaametnikud alandasid eelnimetatud tegevustega kaebaja väärikust ja tekitasid kahju kaebaja tervisele.
2.Viru Vangla jättis 14.08.2014. a otsustega nr 6-16/169-4, nr 6-16/166-4 ja nr 6-16/164-4 kahju hüvitamise taotlused rahuldamata (tl I-18-19, I-23-24, I-27-28). Viru Vangla selgitas, et vanglaametnikud pakkusid kinnipeetavale ravimi manustamise võimalust. Käesoleval juhul oli kaebajale antud korraldus tõusta ning minna vanglaametniku juurde ravimite järele. Tegemist oli seadusliku korraldusega, millega tehti ravimid kinnipeetavale kättesaadavaks. Selline korralduse andmine ei olnud inimväärikuse alandamine. Kinnipeetav otsustas korraldust mitte täita ja see tähendas, et kinnipeetav ei soovinud ravimit võtta. Kaebaja tervisekaardist nähtub, et vangla on kaebajale meditsiinilist abi osutanud ja vanglaametnike ettekannetest nähtub, et kaebaja ei soovinud ravimeid võtta.
3.Kaebaja esitas 21.09.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl I-2-7), milles palus tunnistada õigusvastasteks Viru Vangla 14.08.2014. a otsused ja vanglaametnike toimingud ning mõista Viru Vanglalt välja kaebajale tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitis summas 21 000 eurot. Kaebaja taotles talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist selle eest, et 27.05.2014 hommikul ja õhtul, 28.05.2014 õhtul ning 02.06.2014 jätsid vanglaametnikud ta ilma arsti poolt määratud ravimitest karistuseks selle eest, et ta keeldus täitmast vanglaametnike korraldust püsti tõusta ja öelda oma perekonnanimi, ning selle eest, et 02.06.2014 ei viidud teda jalutuskäigule. Alates 17.03.2014 hakkas kaebaja protesti märgiks keelduma kontrollimiste käigus vanglaametnike juuresolekul püsti tõusmast ja oma perekonnanime nimetamast. Selle eest määrati kaebajale distsiplinaarkaristused. Vanglaametnikud kohaldasid kaebaja suhtes kahekordset karistust, jättes ta ilma ka arsti kirjutatud ravimitest. Kaebaja ei keeldunud ravimeid võtmast, vaid palus valvureid talle ravimid väljastada. Kaebaja pöördus 27.05.2014 kell 10:45 meditsiinitöötaja I. Pavlova poole, mis on fikseeritud meditsiinikaardil RVL nr 194. 02.06.2014 ei viinud valvurid kaebajat talle ettenähtud jalutuskäigule. Kaebaja leidis, et vanglaametnikud tekitasid kahju kaebaja psüühilisele ja füüsilisele tervisele, alandasid kaebaja inimväärikust, nõudes korralduste täitmist ravimite vastu. Ilma valuvaigistavate tablettideta tundis kaebaja tugevat valu ja kannatusi. P-2 osakonna vanglaametnikud ei teadnud, millist mõju avaldavad arsti poolt väljakirjutatud ravimid, millest nad kaebaja perioodil 27.05.–02.06.2014 ilma jätsid. Oma tegevusega viisid nad läbi keelatud ja õigusvastaseid eksperimente, mis põhjustasid psüühilisi ja füüsilisi kannatusi ja võisid tekitada muu tervisekahju.
4.Vastustaja palus kaebusele esitatud vastuses (tl I-150-151) jätta kaebus rahuldamata.
5.Tartu Halduskohus jättis 08.05.2015. a otsusega (tl I-163-171) kaebuse rahuldamata. Halduskohus võttis esmalt seisukoha jalutuskäigu ja seejärel ravimite mittevõimaldamisega seoses. Halduskohus viitas vanglaametnike ettekannetele ja jõudis järeldusele, et haldusorgan on tõendanud, et kaebaja ei soovinud oma õigust jalutuskäigule kasutada. Seega Viru Vangla tegevus ei olnud selles osas õigusvastane. Ravimite manustamisel ei pidanud meditsiinitöötaja juures olema. Kui kinnipeetav keeldub ravimit võtmast, edastab valvur info meditsiiniosakonnale, kes otsustab ravikuuri jätkamise vajaduse ning teeb sellekohase märke tervisekaardile. Kui kinnipeetav ei järgi raviskeemi või keeldub ravimite kohesest manustamisest vanglateenistuse ametniku juuresolekul, siis kaalub meditsiiniosakond ravi lõpetamist, kuna sunniviisil ei ole õigust isikut ravida, v.a juhul, kui tegemist on eluohtliku seisundi ja erakorralise meditsiiniabi osutamisega, ning isik ei ole ise võimeline enda ravimise üle otsustama. Vanglateenistuse ametnik on kohustatud kontrollima, et kinnipeetav manustab ravimi. Tervisekaardilt (tl I-35, I-26, I-39, I-40, I-45, I-61), Viru Vangla V üksuse inspektorkontaktisik M. Pihlaku protokollist (tl I-153) ja A. Jaani seletusest (tl I-154) nähtuvalt võeti kaebaja ravilt maha, sest ta keeldus tablettide manustamisest.
Tablettide manustamise ajaks püsti tõusmisest keeldumist kinnitasid ka M. Lipp, A. Loite ja M. Antonov enda ettekannetes (tl I-154p, I-155155p). Kaebaja on leidnud, et vanglateenistuse ametnikul polnud õigust nõuda ravimi andmiseks püsti tõusmist ja nime ütlemist ega jätta sellest keeldumise korral ravim andmata. Seetõttu on ta leidnud, et tema väärikust alandati ja tervist kahjustati. Halduskohus sellega ei nõustunud ja leidis, et asja materjalidest nähtuvalt ei meeldinud kaebajale ravimite manustamise kord Viru Vanglas ja ta pidas seda alandavaks. Halduskohtu hinnangul tegutses vastustaja õiguspäraselt ja kaebaja inimväärikust ei rikutud. Halduskohus märkis, et kuigi kaebaja tervisekaardilt nähtuvalt ei saanud ta 27.05.2014 hommikul ja õhtul, 28.05.2014 õhtul ning 02.06.2014 ravimeid, on talle siiski olnud arstiabi tagatud (tl I-61, I-63, I-64). Eeltoodust tulenevalt ei tekitatud kaebajale mittevaralist kahju, mis kuuluks hüvitamisele.
MENETLUSOSALISTE PÕHJ ENDUSED RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebaja esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse(tl II-6-6p) ), milles palub halduskohtu 08.05.2015. a otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Kaebaja on seisukohal, et halduskohus hindas tõendeid valesti ja jättis arvestamata kaebaja põhjendused, väited ja faktid ning vanglaametnike süüd kinnitavad tõendid. Kaebaja hinnangul ei lähtunud halduskohus seadusest, kus on kirjas vanglaametnike poolt kinnipeetavatele ravimite väljastamise kord. Kaebaja leiab, et ametnike nõudmised, mis seostuvad ravimite võtmisega, on inimväärikust alandavad.
7.Viru Vangla palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl II-21-21p) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja jääb esitatud seisukohtade juurde ning nõustub kohtu põhjendustega, et kui kinnipeetav ravimi manustamisel ning jalutuskäigule minemisel keeldub allumast elementaarsetele järelevalvetoimingutele, tähendab see seda, et kinnipeetav ei soovi vastavalt kas ravimit manustada või siis jalutuskäigule minna. Olukorras, kus meditsiinitöötaja ei ole andnud teistsugust hinnangut kaebaja võimekusele, on järelevalvetoimingutele allumine kaebaja kohustus. Vastustaja märgib täiendavalt, et samade poolte vahel haldusasjas 31451999 käsitletakse kaebaja keeldumist ravimite võtmisest ning haldusasjas 314-52921 kaebaja keeldumist ravimite võtmisest ning jalutuskäigule minemisest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJ ENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Esmalt peatub ringkonnakohus menetluslikel küsimustel (I) ning vastab seejärel apellatsioonkaebuse väidetele, lahendab apellatsioonkaebuse ja menetluskulude küsimuse (II). I
9.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuses taotluse, milles palub ringkonnakohtul rahuldada kõik halduskohtule esitatud taotlused. Kaebaja ei selgita apellatsioonkaebuses, milliseid halduskohtule esitatud taotlusi ta selle all täpsemalt mõtleb.
10.Asja materjalidest nähtub, et kaebaja on soovinud halduskohtult täiendavate tõendite kogumist ja asja juurde lisamist. Kaebaja soovis halduskohtult 2014. a tervisekaardi väljanõudmist ja asja juurde lisamist. Hilisemas taotluses soovis kaebaja perioodi 15.03.2014–27.07.2014 osas tervisekaardi väljanõudmist ja asja juurde lisamist. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohus nõudis Viru Vanglalt välja kaebaja 2014. a tervisekaardi (tl I-12). Kaebaja tervisekaardi väljavõte perioodi 01.01.2014–04.11.2014 kohta
on käesoleva haldusasja toimikus juba olemas (tl I-14, tl30109). Seega ei ole vajalik ringkonnakohtul tervisekaarti uuesti välja nõuda ja teistkordselt asja juurde lisada. Materjalidest nähtub, et kaebaja palus halduskohtul välja nõuda ka käskkirja nr 6-3/955D ja 01.07.2014. a käskkirja nr 63/1022-D. Lisaks palus kaebaja välja nõuda ja asja juurde lisada ka käskkirjad, mis edastati perioodidel 30.06.2014–01.07.2014 ja 28.06.2014–03.07.2014 elektronposti kaudu ülemustelt P-2 osakonna valvuritele. Hiljem märkis kaebaja, et kohtul on võimalik välja nõuda korraldused, mis edastati elektronposti kaudu ülemustelt vanglaametnikele (tl I-139). Ringkonnakohus märgib, et halduskohus kohustas 16.02.2015. a määrusega (tl I141143) edastama Viru Vanglal halduskohtule haldusmenetluse toimik või koopiad haldusmenetluses kogutud dokumentidest, ja Viru Vangla on seda ka teinud.
11.Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Halduskohus on 17.03.2015. a määruses (tl I-157) öelnud, et käesolevas asjas tõendite hulka arvestades on võimalik asja lahendamiseks olulised asjaolud välja selgitada. Seega on halduskohus pidanud antud asjas esitatud tõendeid piisavaks. Ka ringkonnakohtu hinnangul sisaldavad kaebaja ja vastustaja esitatud dokumendid põhjalikku asjaolude kirjeldust ja asjas kogutud tõenditega on käesoleva asja asjaolud juba piisavalt tõendatud. Eelnevat arvesse võttes jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata. II
12.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Ükski kaebaja väide ei anna alust halduskohtu järelduste ümbervaatamiseks.
13.Kuigi kaebaja on vaidlustanud halduskohtu otsust tervikuna, puudutavad apellatsioonkaebuse põhjendused ainult ravimite mittesaamisega seonduvat. Ringkonnakohus tõdeb, et ülejäänud osas, s.t jalutuskäigu mittevõimaldamist puudutavas osas on halduskohtu otsus jõustunud.
14.Ringkonnakohus on seisukohal, et ravimite mittevõimaldamist puudutavas osas on halduskohus hinnanud tõendeid korrektselt ning on piisvalt arvestanud kaebaja seisukohti. See, et halduskohtu järeldused lahknevad kaebaja loodetud tulemusest, ei tähenda seda, et halduskohus eksib. Võib olla ka vastupidi. Halduskohtu otsus on seaduslik ja keegi ei ole kaebaja inimväärikust alandanud. Poolte vahel ei ole vaieldav, et kaebajale pakuti kõigil kordadel, millele kaebaja on tuginenud, ravimit. Kui kaebaja ei vaevu püsti tõusma, et ravim vastu võtta, siis ei saa ka kohtud teda aidata.
15.Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kuna kaebaja menetlusabi jätkus ringkonnakohtus, siis jääb apellatsioonkaebuse riigilõiv riigi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 118 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Einar Vene
Agu Timmi
Madis Ernits
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.