lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-1421/30

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 25.11.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-1421/30
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
25.11.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
818
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Raili Randlane

Määruse tegemise aeg ja koht

25. november 2016, Jõhvi

Kohtuasja number

3-16-1421

Kohtuasi

S.C.V. kaebus talle Tallinna Vanglas ja Viru Vanglas koostatud riskihindamiste peale

Menetlustoiming

Kaebuse läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1.Jätta S.C.V. kaebus täies ulatuses läbi vaatamata.
2.Saata määrus menetlusosalistele teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1.29.04.2016 on kinnipeetav S.C.V. (edaspidi kaebaja) koostanud Viru Vanglale (edaspidi vastustaja I) adresseeritud taotluse, milles palus läbi vaadata tema riskide hindamise kohta Tallinna Vanglas (edaspidi vastustaja II) 11.09.2013 koostatud dokument nr KT 1323001259 ning põgenemise risk ümber hinnata. 30.05.2016 otsusega nr 6-10/12791-2 jäeti taotlus rahuldamata. 22.06.2016 vaideotsusega nr 6-12/133-2 ei rahuldatud ka 31.05.2016 koostatud riskide uue hindamise nõudega vaiet.
2.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
12.07.2016 koostatud kaebuses palus kaebaja, et kohus kohustaks vastustajat talle koostatud riskihindamist läbi vaatama osas, mille kohaselt on tal põgenemiskalduvused ning otsustama tänase info kahaselt, kas nimetatud turvarisk esineb endiselt. 29.08.2016 täienduses teatas kaebaja, et soovib kaebust muuta ja esitada kohustamisnõude asemele tuvastamisnõude väites, et saab selle abil paremini oma õigusi kaitsta. 26.09.2016 kohtumääruse peale 30.09.2016 edastatud täienduses teatas ta lisaks, et jätab kaebuse vormi kohtu otsustada, kuid soovib hinnangut ka vastustaja II tegevusele, mis seisnes talle põgenemisriski seadmises ilma

vastavat infot kontrollimata ning jääb endiselt nõude juurde, et vastustaja I vaataks uuesti läbi tema riskihindamise.

3.Vastustaja I teatas kaebuse kohta antud kirjalikus vastuses, et pole kohane vastustaja ning leidis et kuna kaebaja kriminogeensete riskide hindamise ankeedi on koostanud Vastustaja II, tuleks tema kaasata vastustajana.
4.Vastustaja II ei nõustunud oma kirjalikus vastuses kaebusega, palus seda mitte rahuldada ja teatas, et pole kaebuses nimetatud dokumendi KT 1323001259 koostajaks. Veel teatas ta, et nimetatud dokumendis sisalduv informatsioon sai talle teatavaks andmebaasi „Kairi“ vahendusel, puudub mistahes alus kahelda andmebaasi lisatud dokumendi usaldusväärsuses või arvata, et selle aluseks olev salajase kaastöötaja poolt laekunud teave oleks kontrollimata ja väär ning lisas, et tegemist on piiratud juurdepääsuga riigisaladusega, millele pole kaebajal juurdepääsu.

KOHTU PÕHJENDUSED

5.HKMS § 151 lg 2 p-st 1 tulenevalt võib halduskohus jätta kaebuse määrusega läbi vaatamata, kui pärast selle menetlusse võtmist ilmnevad sama seadustiku § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui selle esitajal puudub ilmselgelt kaebeõigus või pole tal kaebuse abil võimalik oma eesmärki saavutada.
6.Kinnipeetava riskihindamine on justiitsministri 14.05.2008 määrusega nr 14 kehtestatud „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi“ (edaspidi juhend) § 3 lg 1 kohaselt tema kriminogeensete riskide vähendamise abinõusid ning nende rakendamise ajagraafikut käsitleva individuaalse täitmiskava koostamise aluseks. Individuaalne täitmiskava ise on aga soovitusliku iseloomuga programmiline dokument, mis ei anna kinnipeetavale mingeid õigusi ega pane talle vahetult ka kohustusi. See, et täitmiskava puhul on tegemist just soovitusliku dokumendiga, mille ühelgi sättel, sealhulgas ka kinnipeetava turvalisusriske puudutaval osal, pole vahetut mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele ning mis seetõttu ei ole üldreeglina ka terviku ega osadena iseseisvalt vaidlustatav, on selgelt välja öeldud Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-95-09 punktides 19 ja 26.
7.Juhendi § 3 lg 2 kohaselt koostab kinnipeetava riskihinnangu inspektor-kontaktisik või muu riske hindav ametnik. Juhendi § 3 lg-s 4 on üles loetud kõik need valdkonnad, milliseid tuleb uue kuriteo toimepanemist soodustavate asjaolude ja kinnipeetavaga seotud ohtude määratlemiseks analüüsida. Juhendis ega üheski muus vangistusalases õigusaktis pole kinnipeetavast tuleneda võivaid ohte defineeritud. Seega on nii nende sisustamine kui konkreetsete kinnipeetavaga seotud asjaolude tähenduse üle otsustamine üksnes vastava ametniku pädevuses, kellel tuleb kinnipeetava kohta kogutud andmete alusel anda tulevikku suunatud hinnang temaga seotud riskide tõenäosusele. Seejuures on piisav, kui hindajal on tekkinud mingist kinnipeetava varasemast käitumisest, tema iseloomuomadusest või mistahes muust sarnasest asjaolust lähtuvalt põhjendatud kahtlus, et vastav risk eksisteerib. Kinnipeetaval endal puudub õigus oma käitumist, iseloomu ja neist tulenevaid riske hinnata ning määrata seda, millised asjaolud või dokumendid tähendust omavad ning kas ja kuidas täpselt nad hinnanguid mõjutavad. Seetõttu pole tal õigust nõuda ka seda, et riskihindamisest kõrvaldataks hinnangud, milliseid ta õigeks ei pea või mis talle ei meeldi.
8.Kaebaja on vaidlustanud enda kriminogeensete riskide kohta vastustaja II poolt antud hinnangu väites, et selles seati talle põgenemisrisk ilmavastavat infot kontrollimata ning soovib, et vastustajat

I kohustataks tema riske uuesti hindama. Seejuures ei ole ta aga tähelepanu pööranud asjaolule, et peale tema 29.04.2016 taotluse esitamist on vastustaja I tegelikult juba koostatud 30.05.2016 uue riskihindamise ankeedi. Kohus saab teha kohustava ettekirjutuse vaid siis, kui haldusorgan on seadusest või muust õigusaktist tuleneval alusel kohustatud kaebuses soovitud haldusakti andma või toimingut sooritama. Käesoleval juhul puudub vastustajal I niisugune kohustus, sest ta on juba hinnanud kriminogeenseid riske, kaebaja ei saa neid või nende määratlemise aluseks olnud dokumentide usutavust ise hinnata ega nõuda ka riskide ümber hindamist oma seisukohtadest lähtuvalt.

9.Eeltoodud järeldustel puudub kaebajal oma kriminogeensete riskide hindamise osas kaebeõigus. Seetõttu ei pea kohus tema kaebust menetlema ja võib selle HKMS § 151 lg 2 p-s 1 nimetatud alusel täies ulatuses läbivaatamata jätta.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium