********i kaebus Viru Vangla vastu kinnipidamistingimuste seadusega kooskõlla viimiseks kohustamise ja 13.10.2015.a käskkirja nr 6-4/576 resolutsiooni punkti 1 (käeraudade kasutamise) tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja ******** Vastustaja Viru Vangla, esindaja Agu Rillo
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.12.2016.a. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kaebus ja poolte seisukohad
1.******** esitas 29.11.2015.a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1, tõlge tl 4) ning 27.12.2015.a, 14.01.2016.a ja 10.02.2016.a kaebuse täiendused (tl 42-43, 61, 96, tõlge tl 45, 63, 98). Tartu Halduskohus tagastas 15.12.2015.a kaebuse osaliselt, kohtumäärus jõustus 14.04.2016.a. Praegu on menetluses järgmised kaebaja nõuded.
1.1.Kaebaja viidi Viru Vangla P-hoone P2 osakonna kambrist (kaebuses punase maja kambrist) üle K-eluhoone K5 sektsiooni kambrisse (kaebuses kollase maja kambrisse). Kaebaja hinnangul ei vasta tingimused kollase maja kambris seaduse nõuetele: 1) kaebajat ei viida arvuti juurde, et uurida õigusakte; 2) jalutuskäik kestab vähem kui üks tund, kuna kaebajat saab viia jalutama ainult ajal, kui sektor lõuna- või õhtusöögi ajaks suletakse; 3) kollase maja jalutusboksis ei ole võimlemiskangi ega rööbaspuid, punase maja mõnes jalutusboksis on need olemas. Arst tegi kaebajale ettekirjutuse teha harjutusi neid vahendeid kasutades;
4) kaebaja ei saa helistada sellisel ajal, kui tal on vaja seda teha. Kollases majas saab kaebaja telefoni kasutada ainult ajal, kui sektor lõuna- või õhtusöögi ajaks suletakse, sh kuni 17.50. Kaebajal on vaja helistada pärast kella 18; 5) dušivee temperatuuri ei saa reguleerida ja vesi on sageli külm, 6) puudub võimalus valada ennast kambris üle külma veega, kuna kollase maja kambri põrandas ei ole trappi. Kaebaja vajab seda võimalust, et ennast karastada; 7) kollases majas vaatavad teised kinnipeetavad läbi vaateava tema kambrisse, kaebajale on see alandav; 8) vesi lülitatakse sisse harva, kuid joomiseks on ainult üks topsik; 9) kambri aknal on seespool võre, pärast kartserikaristuse ja täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõppemist seda ümber ei ehitata; 10) tualetis on ainult külm vesi, riiete pesemiseks on vaja sooja vett; 11) võimalused kohtuda vaimuliku ja psühholoogiga on piiratud ja alates jaanuarist 2016 puuduvad üldse. Vaimulikku ei lubata kaebaja juurde ning kaebajat ei viida usutalituste toimumise kohta. Kaebajat ei viida psühholoogi juurde. Kaebaja palus kohustada Viru Vanglat viima kinnipidamistingimused kooskõlla seaduse nõuetega.
1.2.Viru Vangla 13.10.2015.a käskkirja nr 6-4/576 (tl 26-27) resolutsiooni punktiga 1 (edaspidi vaidlustatud käskkiri) kohaldati kaebaja suhtes täiendavat julgeolekuabinõud: kui keegi siseneb kaebaja kambrisse, pannakse kaebajale peale käerauad. Vangla põhjendas kohaldatavat abinõu sellega, et 13.10.2015.a viskas kaebaja valvurit läbi toiduluugi kuuma supiga, seejärel kattis kambri vaateava paberiga ja lõhkus kambris wc-poti ja kraanikausi. Eeltoodu näitab, et kinnipeetav võib osutuda ohtlikuks tema kambrisse sisenevatele isikutele. Kaebaja palus käeraudade kohaldamise tühistada. Eelnimetatud käskkirja resolutsiooni punktiga 2 kohaldati kaebaja suhtes täiendava julgeolekuabinõuna ka isiklike esemete kasutamise keelamist. Seda otsustust kaebaja ei vaidlustanud. Kaebuses ei ole kaebaja põhjendanud, miks peab ta käeraudade kohaldamist õigusvastaseks. Kohtueelses menetluses esitatud vaides selgitas kaebaja, et ta on rahulik, ta ei ole agressiivne inimene ja ei ole teinud midagi sellist, mis tingiks käeraudade kohaldamise. See abinõu ei ole proportsionaalne ning solvab ja alandab kaebajat.
2.Kaebaja esitas Viru Vanglale 14.10.2015.a alla kirjutatud vaide, mida ta hiljem täiendas (tl 12, 14, 16-17, osaline tõlge tl 18-19). Vaie registreeriti 22.10.2015.a. Menetluse number oli 612/305. Kaebaja palus tühistada tema üleviimise kollase maja kartserisse ja viia ta tagasi punase maja kartserisse. Kaebaja põhjendas vaiet sellega, et tingimused kollase maja kartseris ei vasta seaduse nõuetele. Viru Vangla jättis 10.12.2015.a vaide rahuldamata (tl 30-31).
3.Kaebaja esitas Viru Vanglale 14.10.2015.a alla kirjutatud vaide, mida ta hiljem täiendas (tl 20-21, osaline tõlge tl 23). Vaie registreeriti 22.10.2015.a. Menetluse number oli 6-12/306. Kaebaja palus tühistada talle käeraudade kohaldamise punktis 1.2. nimetatud käskkirja alusel. Viru Vangla jättis 10.12.2015.a vaide rahuldamata (tl 33).
4.Vastustaja palus oma vastuses (tl 109-110, 123-124) jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja viitas ka 10.12.2015.a vaideotsuses toodud seisukohtadele. Kaebaja viibis nii kaebuse esitamise kui ka vastuse koostamise hetkel kartserirežiimil. Vastustaja ei nõustu kaebaja etteheidetega kinnipidamistingimustele. Vangla erinevate osade
kinnipidamistingimused ei pea olema samased. Oluline on, et kinnipeetava paiknemiskoha tingimused vastaksid õigusaktides sätestatud nõuetele. Õiguslik regulatsioon ei nõua, et vangla jalutusalal peavad olema rööbaspuud ning võimlemiskang. Osakonnas, kus paikneb kaebaja, on sportimise abivahendeid paigutatud osakonna päevaruumi, mida kaebaja saab pärast kartserikaristuse kandmist ja täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise lõpetamist kasutada osakonnas liikumiseks ette nähtud vabal ajal. Nii karistus kui julgeolekumeetmete kohaldamine on tingitud kaebaja enda käitumisest. Kaebajale on eeskätt soovitatud ravikehakultuuriga tegelemist, selleks ei ole abivahendid hädavajalikud. Kaebajale tagatakse duši kasutus vähemalt kord nädalas. Kaebaja kambris on olemas tualett ja veevarustus. Kaebajale ei tagata pidevat vett põhjusel, et kaebaja on tekitanud vanglas uputusi. Õigusaktid ei näe ette, et kinnipeetava kambris peab põrandas olema trapp. Kaebaja on kaebuses väitnud, et teda ei viida arvuti juurde, jalutuskäik kestab vähem kui tunni, kaebajal puudub võimalus helistada talle sobival ajal, tal ei võimaldata piisavalt vestelda vaimuliku ja psühholoogiga ning kaaskinnipeetavad vaatavad õigusvastaselt tema kambrisse. Sellisele üldisele kaebusele on praktiliselt võimatu vastata või kontrollida kaebaja poolt väljatoodut. Kaebaja taotles, et tal võimaldataks jalutuskäigud söögiajal. Vangla kaplan kinnitas, et ta külastab kaebajat praktiliselt iganädalaselt. Vangla psühholoog on alates 12.10.2015.a tegelenud kaebajaga kokku 14 korral. Vastustajale ei ole teada juhtumeid, kus kaebaja oleks taotlenud enda viimist arvuti juurde, telefoni kasutamist või psühholoogi visiiti ja vangla oleks sellise taotluse jätnud rahuldamata. Samuti ei ole vastustajale teada juhtumeid, kus kaebaja jalutuskäik oleks tema tahte vastaselt väldanud alla tunni. Vastustajale ei ole teada konkreetseid juhtumeid kaebaja kambrisse vaatamise kohta. Viru Vangla kodukorra punktis 1.12.6 kohaselt on kinnipeetavatel keelatud vaadata sisse kambrite uksesilmadest. Vastustaja ei saa antud küsimustes esitada nn negatiivseid tõendeid kaebaja õiguste mitterikkumise kohta. Tõendite või vähemalt põhistuste ja faktidega, mida vastustajal oleks võimalik kontrollida, esitamise kohustus on kaebajal. Täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamine oli õiguspärane, sh proportsionaalne meede. Vaidlustatud käskkirja andmise tingisid käskkirjas välja toodud asjaolud – kaebaja viskas ametnikku kuuma toiduga ning kaebaja lõhkus kambris olnud vara. Kaebaja ei ole vastavat asjaolu ka vaidlustanud. Mõlemad sellised rikkumised on ohtlikud otseselt isikutele. Lõhutud asjad on kasutatavad eluohtlike relvadena ja uute purustuste sooritamiseks. Kaebaja on isik, kes võis käituda ettearvamatult ning vangla julgeolekut ohustavalt. Käskkiri on ka vajalikus ulatuses põhjendatud ning seos kaebaja etteaimamatu võimaliku ohtliku käitumise ning täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise vajadusega arusaadav ning jälgitav. Puudub vaidlus, et vaidlustatud käskkirjade andmise eelselt kuulati kaebaja vangla poolt ära. Kohtu seisukoht Kinnipidamistingimused
5.Kaebaja paigutati 12.10.2015.a K-eluhoone K5 elusektsiooni kambrisse, kus kaebaja viibis kartserirežiimil (tl 30). 08.12.2015.a teatas Viru Vangla kohtule (tl 9), et kaebaja viibib Keluhoone K1 elusektsiooni kambris kartserirežiimil ning kaebajal on veel kandmata kartserikaristusi 39 päeva ulatuses. Kaebaja leidis kaebuses, et kinnipidamistingimused K-eluhoone kambris ei vasta õigusaktide nõuetele. Kaebaja esitas vaide ja selle täiendused Viru Vanglale ajavahemikul 14.10.2015.a 3
19.10.2015.a ning kaebuse ja selle täiendused kohtule ajavahemikul 29.11.2015.a 10.02.2016.a. Etteheited kinnipidamistingimustele nendes avaldustes üldjoontes kattuvad. Kohus järeldab eeltoodust, et kaebaja etteheited kehtivad kõigi kambrite suhtes, milles kaebaja K-eluhoones alates 12.10.2015.a kuni viimase kaebuse täienduse esitamiseni viibis.
6.Kinnipidamistingimusi vanglas, sh kartseris reguleerivad vangistusseaduse (VangS) ja vangla sisekorraeeskirja (VSKE) sätted. Konkreetseid kinnipidamistingimusi reguleerivaid sätteid käsitleb kohus kaebaja vastavate etteheidete juures. Üldnormina näeb VangS § 4 1 lg 1 ette, et kinnipeetavat koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Vangla kõigis osakondades ja kambrites ei pea valitsema ühesugused tingimused. See, et tingimused kaebaja uues kambris on mõnevõrra erinevad eelmise kambri tingimustest või et puuduvad mõned võimalused, mis eelmises kambris olid olemas, ei ole iseenesest õigusvastane. Kinnipidamistingimusi saab pidada õigusvastasteks ainult juhul, kui need on vastuolus mõne õigusakti sättega. Seepärast ei käsitle kohus kaebaja argumente selle kohta, millised olmetingimused ja võimalused olid kaebajal olemas P-hoones, vaid käsitleb kaebaja kinnipidamistingimusi K-hoones ja nende kooskõla õigusaktide nõuetega.
7.Kohus juhtis 13.10.2016.a määruses kaebaja tähelepanu sellele, et tõendamata on järgmised kaebaja väited: - kaebajat ei viida arvuti juurde, - jalutuskäik kestab vähem kui üks tund, - kaebaja ei saa helistada talle sobival ajal, - kinnipeetavad vaatavad läbi vaateava kaebaja kambrisse, - võimalused kohtuda vaimuliku ja psühholoogiga on piiratud ja alates jaanuarist 2016 puuduvad üldse. Kohus selgitas kaebajale, et tal tuleb eelnimetatud puuduste esinemist tõendada. Kaebaja kohtu määratud tähtajal sellekohaseid tõendeid ei esitanud. Vastustaja selgitas kohtule, et tal ei ole andmeid nende puuduste esinemise kohta ning juhtis tähelepanu, et kaebaja väited on ebamäärased ja täpsustamata. Vastustaja esitas kohtule tõendid selle kohta, et kaebaja taotles ise, et talle võimaldataks jalutuskäigud söögiajal (tl 114) ning et vangla kaplan külastab tema enda kinnitusel kaebajat praktiliselt iganädalaselt (tl 113). Vastustaja esitas kohtule andmed, et vangla psühholoog on kaebajaga tegelenud 14 konkreetsel kuupäeval, neist neli langevad 2016. aastasse (tl 124). Kaebaja ei ole vastustaja andmetele või tõenditele vastu vaielnud.
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 59 lg 1 ja 3 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui asja õigeks lahendamiseks vajalikud tõendid on esitamata või neid on esitatud ebapiisavalt, teeb kohus menetlusosalisele, kes peab asjaolu tõendama, ettepaneku need esitada või kogub tõendeid ise. Kohus nõustub sellega, et otsuse punktis 7 toodud puuduste esinemine kaebaja kinnipidamistingimustes ei ole tõendatud. Kuna kaebaja etteheited on ebamäärased, sh ajaliselt määratlemata, siis puudub ka võimalus tõendite kogumiseks. Vaimuliku ja psühholoogiga kohtumise osas on olukord vastupidine kaebaja väidetule ja vastustaja on seda tõendanud. Jalutuskäikude osas on vastustaja tõendanud, et nende toimumise aeg on määratud vastavalt kaebaja soovile. Kuna punktis 7 nimetatud puuduste esinemine ei ole tõendatud, siis kohus neid kaebaja etteheiteid rohkem ei käsitle.
9.Kaebaja heidab vastustajale ette seda, et K-eluhoone jalutusboksis ei ole võimlemiskangi ja rööbaspuid, mida kaebaja vajab arsti poolt ette kirjutatud harjutuste tegemiseks. Vastustaja selgituse kohaselt saab K-eluhoones sportimise abivahendeid kasutada osakonna päevaruumis, mida kaebaja saab kasutada pärast kartserikaristuse kandmist ja täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise lõpetamist. VangS § 55 lg 1 näeb ette, et kinnipeetavale tagatakse võimalus kehakultuuriga tegelemiseks. Samas tuleneb punktis 1.2 nimetatud käskkirjast (tl 26-27), et vaidlusalusel ajal kehtis kaebaja suhtes 23.07.2015.a käskkirjaga nr 6-4/408 kehtestatud kehakultuuriga tegelemise keeld. Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole kaebaja seda käskkirja vaidlustanud. Samuti sätestab VangS § 651 lg 3, et kartserisse paigutatud kinnipeetaval ei ole õigust liikuda vangla territooriumil, see on aga eelduseks kehakultuuriga tegelemiseks kohandatud ruumide kasutamisel. Seetõttu ei saa kaebaja vastustajale ette heita, et tal ei võimaldatud kasutada kehakultuuriga tegelemiseks kohandatud ruume üldistel alustel.
10.Järgnevalt tuleb kohtul lahendada küsimus, kas kaebajal oli õigus kasutada kehakultuuriga tegelemiseks kohandatud ruume tulenevalt sellest, et kaebaja vajas ravikehakultuuri. Riigikohus on selgitanud, et kinnipeetavale tuleb tagada tema tervise kaitse ning kinnipidamistingimuste õiguspärasuse hindamisel tuleb arvesse võtta ka konkreetse kinnipeetava terviseseisundit (Riigikohtu lahend 3-3-1-57-12 p 11). Kohtule on tõendina esitatud kaebaja tervisekaart osas, mis käsitleb kaebaja kaebusi seljavalule ja selle kohta antud soovitusi (tl 119-120). Tervisekaardi 09.03, 14.09 ja 21.09.2015.a kannetest tuleneb tõepoolest, et arst soovitas kaebajal tegelda ravikehakultuuriga. Samas leiab kohus, et harjutuste tegemine spordiboksis või -ruumis ei olnud selleks ainus võimalus. Hiliseima, 14.09.2015.a kande tervisekaardile on teinud arst Niina Neglason, kes Terviseameti avalikult kättesaadavate registrite (mveeb.sm.ee) põhjal on erialalt neuroloog. Dr Neglasoni otsus oli ravikehakultuur, spordiboksis rippumine, võimlemine, võimlemismatt 2 kuuks. See tähendab, et alternatiivselt spordiboksi kasutamisele sai kaebaja tegelda ravikehakultuuriga kambris, sh kasutada selleks võimlemismatti. Kaebajal oli ravikehakultuuriga tegelemise võimalus olenemata sellest, kas kaebaja sai kasutada sportimise abivahendeid. Eeltoodut arvestades ei saa K-eluhoone jalutusboksis võimlemiskangi ja rööbaspuude puudumist pidada puuduseks kaebaja kinnipidamistingimustes.
11.Kaebaja esitas etteheiteid pesemistingimustele K-eluhoones: - dušivee temperatuuri ei saa reguleerida ja vesi on sageli külm, - kambri põrandas puudub trapp ja kaebaja ei saa valada ennast kambris üle külma veega, - tualetis on ainult külm vesi. Kaebaja ei olnud rahul ka sellega, et kambri aknal on seespool võre. VangS § 45 lg 1 ja § 65 1 lg 1 näevad ette, et kinnipeetava kamber, sh kartser peab vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister vangla sisekorraeeskirjas.
VSKE § 7 lg 1 p 7-8 ning lg 4 p 5-6 näevad ette, et kambris on võimaluse korral pesemiskoht ja WC, kartseris peavad pesemiskoht ja WC olema. VangS § 50 lg 2 sätestab, et vähemalt üks kord nädalas võimaldatakse kinnipeetavale saun, vann või dušš. Ehitusseadustiku alusel majandus- ja taristuministri määrusega kehtestatud eluruumile esitatavate nõuete § 5 lg 2 kohaselt peab eluruumis olema tagatud vähemalt külma vee saamise võimalus või selle puudumisel peab olema tagatud külma vee saamise võimalus samas hoones või hoone teenindamiseks määratud maa-alal. Vaidlust ei ole selles, et pesemiskoht on kaebaja kambris olemas. Eeltoodu põhjal vastab olukord, kus kambris on kättesaadav ainult külm vesi, VangS § 45 lg 1 ja § 651 lg 1 nõuetele ning kaebaja ei saa nõuda, et kamber oleks varustatud kuuma veega. Samuti ei näe õigusaktid ette, et kambri põrandas peab olema trapp. Kaebaja ei väida, et talle ei ole tagatud VangS § 50 lg 2 tulenev õigus kasutada vähemalt kord nädalas dušši. Kaebaja väide, et dušivesi on külm, on tõendamata. Kaebuse põhjal häirib kambri akna ees olev võre kaebajat põhjusel, et see seostub tema jaoks kartseri või eraldatud lukustatud kambri tingimustega. Kaebaja ei väida, et ruum ei ole piisavalt valgustatud või et seda ei ole võimalik õhutada. Kohtu hinnangul on see, et vangla akna ees on trellid või võre, vanglale iseloomulik ning tegemist on ebamugavusega, mis paratamatult kaasneb isiku kinnipidamisega vanglas.
12.Kaebaja heitis vastustajale ette seda, et vesi lülitatakse tema kambris sisse harva. Otsuse punktis 11 viidatud eluruumile esitatavate nõuete § 5 lg 2 põhjal ei pea eluruumis külm vesi olema kättesaadav pidevalt, piisab sellest, kui vesi on kättesaadav vajadusel. Nii see kaebaja puhul ka on. Vastustaja on tõendanud, et kaebaja põhjustas 15.07.2015.a oma kambris uputuse, vesi ulatus kuni kartseri trellusteni ja valgus koridori (tl 111-112). Vastustaja selgitas, et sel põhjusel on vesi kaebajale kättesaadav kindlatel kaebajale teada antud kellaagadel ning täiendavalt ka kaebaja igakordsel nõudmisel (tl 30 pöördel). Kaebaja ei ole sellele vastustaja väitele vastu vaielnud ega seda ümber lükanud. Seega on ebamugavused, mida kaebajal tuleb taluda seoses pideva veevarustuse puudumisega, tingitud kaebaja enda käitumisest.
13.Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebaja kinnipidamistingimused on kooskõlas õigusaktide nõuetega ning ei põhjusta kaebajale rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Kohus jätab kaebaja kohustamisnõude rahuldamata. Käeraudade kohaldamine
14.Kaebaja vaidlustas Viru Vangla 13.10.2015.a käskkirja nr 6-4/576 (tl 26-27) resolutsiooni punkti 1, millega kohaldati kaebaja suhtes täiendavat julgeolekuabinõud: kui keegi siseneb kaebaja kambrisse, pannakse kaebajale peale käerauad. VangS § 69 lg 1 sätestab, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks.
15.Vangla põhjendas kohaldatavat abinõu sellega, et 13.10.2015.a viskas kaebaja valvurit läbi toiduluugi kuuma supiga, seejärel kattis kambri vaateava paberiga ning lõhkus kambris wc-poti ja kraanikausi. Kohus leiab, et vastustaja on vaidlustatud käskkirjas õigesti hinnanud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eeldused täidetuks. Kaebaja ei ole ümber lükanud vastustaja välja toodud faktilisi asjaolusid 13.10.2015.a toimunu kohta. Kaebaja on ainult üldsõnaliselt väitnud, et ta ei ole teinud midagi sellist, mis tingiks käeraudade kohaldamise. Seetõttu tuleb kohtul lähtuda sellest, et vaidlustatud käskkirjas välja toodud faktilised asjaolud on õiged. Nende põhjal saab kaebajat lugeda isikuks, kes on ohtlik teistele isikutele ja vangla julgeolekule.
16.Kohtupraktika kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid preventiivsel või tõkestaval eesmärgil ning nende kohaldamiseks on piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises (Riigikohtu lahend 3-3-1-33-10 p 12). Otsus kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid on kaalutlusotsus. HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse otstarbekust ning ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja vaidlustatud käskkirja andmisel kaalutlusreegleid rikkunud. Vastustaja hindas õigesti, et 13.10.2015.a toimunud juhtumi põhjal võib kaebaja tulevikus olla ohtlik tema kambrisse sisenevatele isikutele. Kohus peab oluliseks, et juhtumi toimumise ajal oli kaebaja suhtes juba kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, sh eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kuid toimunu näitas, et see ei olnud isikute ohutuse ja vangla julgeoleku tagamiseks piisav. Käeraudade kohaldamine ajal, mil kaebaja kambrisse sisenetakse, on selleks kohane ja proportsionaalne meede. On küll õige, et kohaldatud abinõu võib põhjustada kaebajale teatavat ebamugavust, kuid vajadus tagada vanglas töötavate isikute julgeolek kaalub praegusel juhul üles ebamugavuse, mida kaebajal tuleb lühikese aja jooksul taluda. Kohus märgib, et kaebajal on võimalik korrigeerida oma käitumist ning sellega saavutada tema suhtes kohaldatavate täiendavate julgeolekuabinõude ülevaatamine.
17.Kokkuvõttes leiab kohus, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane ja kaebuses välja toodud põhjused ei anna alust selle tühistamiseks. Kohus jätab tühistamisnõude rahuldamata. Menetluskulud
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohus määras 13.10.2016.a määruses menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamise tähtajaks 31.10.2016.a. Pooled kuludokumente ja menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.