Danel Parmase kaebus Tartu Vangla vastu töötamisel sotsiaalsete garantiide mittetagamise õigusvastasuse tuvastamiseks.
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
Menetlusosalised
Kaebaja – Danel Parmas Vastustaja – Tartu Vangla
Resolutsioon
Jätta Danel Parmase kaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 19. detsember 2016.a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle arutamist kohtuistungil.
Asjaolud ja menetluse käik
1.D. Parmas esitas 05.07.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub: 1) kohustada Tartu Vanglat kaebaja edasisel töölevõtmisel sõlmima temaga tööleping vastavalt töölepingu seadusele; 2) või alternatiivselt kohustada tagama kaebajale ilma lepingut sõlmimata samad õigused ja garantiid nagu töölepinguga töötajatele; 3) majandustöödel töötamisel sotsiaalsete garantiide mittetagamise ning vastustaja seisukohtade õigusvastasuse tuvastamist.
18.08.2016 kohtumäärusega tagastas kohus kaebuse kohustamisnõuete ning vastustaja seisukohtade õigusvastasuse tuvastamise nõuete osas. Kohus võttis menetlusse Danel Parmase kaebuse Tartu Vangla majandustöödel töötamisel sotsiaalsete garantiide mittetagamise õigusvastasuse tuvastamise nõudes (tlk.17). Menetlusosaliste seisukohad
2.Danel Parmas märgib halduskohtule esitatud kaebuses, et ta jääb 06.05.2016 esitatud vaides toodud seisukohtade ja õiguskäsitluse juurde ega pea seda vajalikuks kaebuses üle
korrata. Kohustamisnõude juures on kaebaja palunud tuvastada, et kaebajale võrdväärselt töölepingu seaduses sätestatud töötaja õiguste ja sotsiaalsete garantiide mittetagamine on õigusvastane PS § 29 ja EIÕK artiklite 4 ja 14 tähenduses. Samuti märgib kaebaja, et vastustaja seisukohad, et töötamine majandustöödel ei kuulu tööõiguse regulatsiooni esemesse ja et kinnipeetavatel puudub lepingusõlmimise vabadus, tuleb tunnistad õigusvastaseks.
3.Tartu Vangla palub 17.08.2016 vastuses jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja märgib, et vanglas viibiv kinnipeetav on vangla kui täitevvõimu asutusega alluvussuhtes ning vangla teostab kinnipeetava suhtes vanglale pandud ülesandeid täites avalikku võimu. Kinnipeetava alluvussuhte olemust ning seda ka vanglas töö tegemise osas toetab põhiseaduse (PS) §-s 29 sätestatu, mille kohaselt on seaduses sätestatud alusel ja korras õigus sundida kinnipeetavat tegema tööd tema vabast tahtest sõltumata. Kuna vanglal on õigus sundida kinnipeetav vanglas töötama kinnipeetava tahtest sõltumata, on ilmselge, et kinnipeetava otsustusvabadus vanglas, kas töötada või millisel töökohal, on piiratud ning seetõttu puudub kinnipeetaval vanglas majandustöö tegemisel töölepingule omane lepingu sõlmimise vabadus. Vanglas töö korraldus, selle sisu, töö eest tasustamine, tööst vabastamine, alused puhkuse saamiseks on sätestatud vangistusseaduses või määratud eraldi õigusaktiga. Kuna vanglal on õigus rakendada majandustöödel töötavat kinnipeetavat vastavalt töö eripärale vanglateenistuse äranägemisel, ei ole kinnipeetaval õigust nõuda vanglalt töötamist kindla graafiku alusel või kindlaks määratud tööajaga. Asjaolu, et vanglas töötamise aega ei arvestata pensioniõigusliku staaži hulka, ei sõltu vangla otsustusest, vaid tulenevad kehtivatest seadustest. Kaebaja soovitud toimingute tegemine ei ole vastustajale kas seadusega lubatud, selle tegemise kohustus ei tulene vangistusseadusest või ei kuulu toimingu tegemise otsustamine vangla pädevusse. Kohtu seisukoht
4.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
5.Vaidlus on selles, kas vanglas (majandus)tööd tegeva kinnipeetavaga (kaebajaga) tuleb sõlmida tööleping ning kas seejuures tuleb kinnipeetavale tagada samad tööalased ja sotsiaalsed õigused, mis on ettenähtud töölepingu alusel töötavale isikule. Kaebaja on vastustajale 15.04.2016 esitatud taotluses (tlk.27-28) nõudnud järgmiste töötaja õiguste ja sotsiaalsete garantiide tagamist: 1) töölepingu sõlmimist vastavalt töölepinguseadusele; 2) töölepingus töölepinguseaduse (TLS) §-s 5 nõutud andmete, töötasu maksmise aja, koha ja viisi välja toomist; 3) tööülesannete kirjeldust ehk ametijuhendi olemasolu; 4) töötasu vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärale; 5) koolituste läbiviimist; 6) puhkuse andmist ja puhkuse ajakava määramist; 7) kaebaja kandmist töötajate registrisse; 8) töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi; 9) tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõuete ja töökorralduse tutvustamist; 10) kaebaja teavitamist vabadest töökohtadest; 11) täistöökohaga töötamise võimaldamist vastavalt kvalifikatsioonile; 12) tööaja arvestamist tööstaaži hulka ja selle arvestamist pensioni arvestamisel; 13) tekkivate vaidluste lahendamist töövaidluskomisjonis.
6.Kohus ei pea kaebust põhjendatuks ja jätab kaebuse rahuldamata. Kaebaja arusaam, et temal kui kinnipeetaval on õigus nõuda vanglas majandustöödel töötamisel vanglaga töölepingu sõlmimist ning tal on õigus kõikidele sotsiaalsetele garantiidele, mis töölepingu alusel töötamisel kaasnevad, on ekslik.
7.Vastustaja on põhjendatult oma vastuses osundanud Riigikohtu üldkogu 07.12.2009 otsusele nr 3-3-1-5-09, kus Riigikohus on märkinud vangistuse osas, et vangistuse sisu on isikult vabaduse võtmine, st teatud ajaks piiratakse isiku liikumisvõimalust ja võimalust realiseerida sellega olemuslikult seotud subjektiivseid (põhi)õigusi. Vangistust ei ole aga õige mõista üksnes füüsilise liikumisvabaduse piiranguna. Kinnipeetava kogu eluolu seotakse vanglaga tema vabadus allutatakse VangS 2. ja 3. peatükist tulenevatele piirangutele, mis on vajalikud vangistuse kui karistuse täideviimiseks. Ühtlasi määrab vangistusseadus ka kinnipeetava põhiõiguste piiramise mahu (otsuse p 30). Riigikohus on samas lahendis märkinud, et võrdsuspõhiõiguse puhul ei ole võrreldavateks gruppideks kinnipeetavad ja vabaduses viibivad isikud. Kinnipeetavate olukord erineb vabaduses viibiva isiku olukorrast, kuna kinnipeetav kannab karistust ning on allutatud vangla režiimile (p 28). Kuigi märgitud lahendis on käsitletud kinnipeetava õigust ligipääsule teatud interneti-lehekülgedele, on see põhimõte kohaldatav ka antud asjas.
8.VangS § 1 kohaselt sätestab vangistusseadus vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise korra ning korralduse, samuti vanglateenistuse ning teenistuse vanglaametniku mõiste ja tingimused. Kinnipeetava töötamist vanglas reguleerib VangS 3. peatüki §-d 37-43. Nende sätetega on ettenähtud kinnipeetava töötamise kohustus vanglas (§37), kinnipeetava kindlustamine tööga vanglas (§ 38), reguleeritud töötingimused vanglas (§ 39) ja töötamisel väljaspool vanglat (§ 41), määratud olukorrad, kus kinnipeetaval on õigus taotleda töökohustusest vabastamist (§ 42) ning sätestatud alused kinnipeetava töö tasustamiseks (§43).
9.Kinnipeetava põhiseaduslik alus töökohustuseks tuleneb PS § 29 lõikest 2, mille kohaselt ei tohi kedagi vaba tahte vastaselt sundida tööle, välja arvatud töötamine kaitseväeteenistuse raames, nakkushaiguste leviku tõkestamiseks, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning süüdimõistetute töö. Seega tuleneb juba põhiseadusest, et kinnipeetaval ei ole õigust valida kas töötada või mitte ega valida endale sobivat tööd, ehk puudub vaba valiku õigus, mis on üheks eelduseks töölepingu sõlmimiseks ja töölepingu alusel töötamisele. Ka L. Madise, P. Pikamäe ja J. Sootaki „Vangistusseaduse kommenteeritud väljaandes“ on märgitud, et töökohustuse puhul üldpõhimõttena ei kuulu kinnipeetava töötamine tööõiguse regulatsiooni esemesse, kuna kinnipeetav ei vasta eraõiguse ühele peamisele nõudele, st tal puudub lepingusõlmimise vabadus. Isiku kinnipidamine vanglas tuleneb riiklikust sunnist, mitte eraõiguslikust lepingust. Üksnes vanglal on õigus tagada töökohustuse täitmine sunniga. Et kinnipeetava töötamine jääb väljapoole tööõiguse rakendusala, tuleneb ka VangS § 41 lg-st 2, mis sätestab, et tööseaduste sätteid kohaldatakse järelevalveta töötamisel väljaspool vanglat, sealhulgas töölepingu sõlmimise ning töötasu ja puhkuse kohta. Seega üldiselt töötamine vanglas, sealhulgas töötamine majandustöödel, tööõiguse regulatsiooni ei kuulu. Vastustaja keeldumine kaebajaga töölepingut sõlmida on õiguspärane. See tähendab, et kaebajal puudub ka seaduslik alus nõuda töölepingusse töölepinguseaduse §-st 5 tulenevate andmete, samuti töötasu maksmise aja, koha ja viisi välja toomiseks. Kinnipeetav kindlustakse tööga võimaluse korral, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid oskusi (VangS § 38 lg 1) ehk siis ka kaebaja varasemat kvalifikatsiooni. Kuid see tähendab samas, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus tööd nõuda, sealhulgas puudub õigus meelepärast ja sobilikku tööd valida, puudub ka õigus nõuda enda teavitamist vabadest töökohtadest ja vastavate ametijuhendite väljatöötamist. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, näiteks puuduvad kinnipeetava oskustele ja võimetele vastav töö, võib kinnipeetavat rakendada vangla majandustöödel.
10.Kinnipeetava tööle vormistamine vanglas on sätestatud VangS § 38-lg-s 21, mille järgi vormistab vangla haldusakti kinnipeetava tööle lubamise kohta. Seejuures on Riigikohtu halduskolleegium haldusasjas nr 3-3-1-44-12 p-s 19 märkinud, et kinnipeetava tööle määramise
käskkirjas ei ole tema tööaja märkimine kohustuslik, vajaduse korral võib kinnipeetava tööaeg olla seotud ka vanglaametniku sellekohase korraldusega. Seega ei ole kinnipeetaval õigus nõuda töötamist kindla graafiku alusel või kindlaks määratud tööajaga ega täistöökohaga töötamise võimaldamist ega enda kandmist töötajate registrisse, samuti puhkuse graafiku koostamist. VangS § 39 lg 3 sätestab selgesõnaliselt, et vangla majandustöödel töötavat kinnipeetavat rakendatakse tööle vastavalt töö eripärale vanglateenistuse äranägemisel. Kaebaja määrati 29.01.2016 käskkirjaga nimelt majandustöödele perioodil 05.02.2016 kuni 31.05.2016.a.
11.Ka kinnipeetava töötasustamine on reguleeritud vangistusseadusega (§ 43), mis sätestab, kui palju peab kinnipeetav tasu vähemalt saama, samuti töötasu kinnipidamise piirmäära ebarahuldavate töötulemuste eest. Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Seega on eriseadusega, ehk vangistusseadusega reguleeritud kinnipeetava töö eest tasustamise kord ja määrad, samuti ka kinnipeetava töökohustustest vabastamise ehk nö kinnipeetava puhkuse andmine (§ 42).
12.Töötingimusi vanglas käsitleb VangS § 39. Selle kohaselt peavad kinnipeetava töötingimused vastama töökaitseseadustega kehtestatud nõuetele, välja arvatud käesolevast seadusest tulenevad erisused. Vanglateenistus on kohustatud kindlustama kinnipeetava elule ja tervisele ohutud töötingimused. Seega, vaatamata sellele, et kinnipeetav ei ole töötaja tööõiguse mõttes, laieneb talle siiski tööõigus töökaitset kehtestavas osas, sealhulgas töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Kaebaja on 15.04.2014 taotluses tööohutuse raames märkinud, et ta nõuab tolmuvaba keskkonda, samuti asjakohaseid isikukaitsevahendeid, ehk respiraatorit. Samas ei selgu, kas vastavate vahendite nõudmise aluseks on olnud just kaebaja tervis (näiteks allergia jmt) või töö iseärasusesed või lihtsalt nõudmine nõudmise pärast. Ühtki tõendit, et töötamine toimus tolmuses keskkonnas, esitatud ei ole, see ei nähtu ka vastustajale esitatud taotlusest.
13.Kaebaja üldise tööstaaži, sealhulgas pensioniõigusliku staaži arvestamist ei teosta Tartu Vangla, samuti ei sõltu Tartu Vanglast töövaidluskomisjonis vaidluste lahendamise võimalus. Seega ei saa ka vastavaid nõudeid Tartu Vanglale esitada ega selliste nõuete täitmata jätmist tunnistada õigusvastaseks.
14.Eelneva alusel jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata. Kaebaja kui kinnipeetava töötamise kohustus ja töötamise tingimused on reguleeritud vangistusseadusega ja sellest tulenevate õigusaktidega, mitte töölepingu seadusega. Kaebusest ei nähtu, et vastustaja oleks kaebaja nõuete täitmisest keeldumisel õigusvastaselt toiminud. Ka kaebaja vaides osundatud EIK lahendid ei anna antud asjas alust kaebuse rahuldamiseks. Vastustaja on põhjendatult vastuses kokkuvõtvalt märkinud, et kaebaja soovitud toimingute tegemine ei ole kas vastustajale seadusega lubatud, selle tegemise kohustus ei tulene vangistusseadusest või ei kuulu toimingu tegemise otsustamine vangla pädevusse.
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on kohtumäärusega riigilõivu tasumisest vabastatud. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust ega kuludokumente esitanud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.