Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Maili Lokk, Einar Vene 17. november 2016, Tartu 3-14-52338
Haldusasi
Denis Harri kaebus Tartu Vangla täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 4. septembri 2015. a otsus Denis Harri apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Denis Harri Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 4. septembri 2015. a otsus. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada Denis Harri kaebus ja tunnistada Tartu Vangla 22. juuli 2014. a käskkiri nr 617/763 õigusvastaseks.
3.Mõista Tartu Vanglalt Denis Harri kasuks välja riigilõiv 15 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 19. detsember 2016.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kinnipeetava Denis Harri suhtes kohaldati Tartu Vangla 22. juuli 2014. a käskkirjaga nr 6-17/763 täiendavate julgeolekuabinõudena liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati 7. oktoobril 2014.
2.Pärast edutut vaidemenetlust esitas D. Harri kaebuse julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja tühistamiseks. Kaebuse kohaselt ei ole tõendatud see, et kaebaja tegeleb vanglas narkootiliste ainete käitlemise ja tarvitamisega.
3.Tartu Halduskohtu 4. septembri 2015. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Kuna vaidlustatud käskkirja kehtivus on lõppenud ning kaebaja üle viidud Tallinna Vanglasse, siis läks kohus üle tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele.
3.2.Kaebaja suhtes on täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatud preventiisel ja tõkestaval eesmärgil vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 69 lg-le 1. Käskkirja kohaselt on kaebaja ohtlik teistele isikutele ja vangla julgeolekule, kuna ta tegeles vanglas narkootiliste ainete käitlemisega ja tarvitamisega. Seda tõendab julgeolekuosakonna õiend, mille järgi on julgeolekuosakond tuvastanud, et kaebaja tegeles vanglas narkootiliste ainete käitlemise ja tarvitamisega. Kaebaja aitas kaasa olukorra tekkimisele, kus kinnipeetavate valdusesse satub süstemaatiliselt ja järjepidevalt narkootilist ainet, mida omakorda levitatakse vanglasiseselt ja tarbitakse. Õiendi aluseks olid riigisaladuseks olevad kaastööteatised. Kohus tutvus kaastööteatistega. Neist nähtus kinnitus vaidlusaluse sündmuse toimumise kohta, sündmuse kirjeldus ja kaebaja tegude süstemaatilisus.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
4.D. Harri esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Kohus ei ole arvestanud kaebaja seisukohtadega.
4.2.Seda, kas kaebaja oli narkootikume tarbinud, vangla ekspertiisi teel ei kontrollinud. Vale on vangla väide, et seda ei saanud enam teha, sest teistele samas olukorras tehti narkoekspertiis.
4.3.Julgeolekutöötaja õiend pole tõend. Tõend on salastatud kaastööteatis. Arusaamatu on, kuidas sai julgeolekutöötaja õiend tugineda kaastööteatistele, kui õiend ja vaidlustatud käskkiri on antud 22. juulil 2014, aga kaastööteatised on registreeritud 28. ja 29. augustil 2014, st hiljem. Sellest järeldub, et käskkiri on väljastatud alusetult ja on seega õigusvastane.
5.Tartu Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
5.1.Narkoekspertiis viiakse läbi siis, kui kinnipeetaval on märgatavad kliinilise joobe tunnused. Sünteetilise kannabinoidi kasutamisel kestavad need 0,5-2 tundi. Pärast kliinilise joobe tunnuste möödumist ei ole võimalik narkootilise aine tarvitamist enam tuvastada. Kuna kaebajal ei ole kliinilise joobe tunnuseid avastatud, ei viidud läbi ka narkoekspertiisi, kuid see ei tähenda, et piiranguid oleks tema suhtes kohaldatud õigusvastaselt.
5.2.Halduskohtumenetluses seadustikust (HKMS) tulenevalt on ka julgeolekutöötaja õiend tõendiks.
5.3.Kaastööteatistel olevad kuupäevad näitavad nende registreerimise aega, mitte info laekumise aega. Vangla praktikas registreeritakse salajase kaastöö raames saadud teave ajaliselt sageli hiljem, kuna seda kontrollitakse ka muudel võimalikel viisidel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
7.Käesolevas asjas peab ringkonnakohus määravaks seda, et ohjeldusmeetmete kohaldamise käskkirjas esitatud faktilised põhjendused on esitatud väga üldiselt ja abstraktselt. Käskkirjas on märgitud, et 22. juuli 2014. a julgeolekuosakonna spetsialisti õiendi kohaselt on
julgeolekuosakonna ametnikud teenistusülesannete täitmisel tuvastanud, et kinnipeetav D. Harri tegeleb vanglas narkootiliste ainete käitlemisega ja tarvitamisega. Lisaks on tuvastatud, et sellise tegevuse ja käitumisega on D. Harri aidanud oluliselt kaasa olukorra tekkimisele, kus kinnipeetavate valdusesse satub süstemaatiliselt ja järjepidevalt narkootilist ainet, mida omakorda levitatakse vanglasiseselt ja tarbitakse (tl 15). Rohkem faktiliste asjaolude kirjeldust vaidlustatud käskkirjas esitatud ei ole. Seega ei ole käskkirjast võimalik aru saada, miks heidetakse ülaltoodut ette just D. Harrile ning millised faktilised asjaolud või tõendid seda kinnitavad.
8.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole sellisel viisil käskkirja motiveerimine piisav ning selline haldusakt on vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) §-ga 56. Selliselt motiveeritud käskkirjast ei saa isik aru, milles teda konkreetselt süüdistatakse. Esitatud etteheide – tegeleb vanglas narkootiliste ainete käitlemisega ja tarvitamisega - on äärmiselt abstraktne ja üldsõnaline. Isik, kellele selline süüdistus esitatakse, ei pruugi aru saada sedagi, millist ainet täpsemalt silmas peetakse, rääkimata sellest, et ta saaks aru, millised tõendid või asjaolud selliseks etteheiteks aluse annavad. Kui isik ei saa aru haldusakti andmise faktilistest alustest, ei saa ta järelikult kasutada tõhusalt ka enda ärakuulamisõigust (HMS § 40 lg 1). Ehkki asja materjalidest järeldub, et vaidlustatud käskkirja projekt esitati D. Harrile tutvumiseks ja anti talle võimalus esitada selgitusi ja vastuväiteid (D. Harri on vastuväitena öelnud, et ei oma süüdistusega kokkupuudet ega ole sellega nõus, tl 16), ei saa seda pidada tõhusaks ärakuulamisõiguse tagamiseks. Niivõrd abstraktselt esitatud etteheite puhul puudub isikul teadmine konkreetsetest asjaoludest, millel süüdistus põhineb ning vastavalt ei ole tal võimalik esitada konkreetseid endapoolseid selgitusi või viidata tõenditele, mis teda süüdistusest vabastada võiksid.
9.Selge on teisalt ka see, et käesoleva juhtumi puhul muutus käskkirja faktilise motiveerimise keeruliseks see, et info kaebajale etteheidetavate tegude kohta pärines salastatud kaastööteadetest. Samas ei ringkonnakohtule esitatud põhjendusi, millest nähtuks, et see asjaolu muudaks täielikult võimatuks vähimagi faktilise motivatsiooni esitamise vaidlustatud käskkirjas. Selles annab aluse kahelda ka vastustaja enda käitumine, kus vastustaja on aja jooksul avaldanud asjaolude kohta järjest täpsemat infot. Nimelt, nagu märgitud, ei ole vaidlustatud käskkirjas lähemalt kirjeldatud faktilisi asjaolusid, milles kaebajat täpselt süüdistatakse, samuti pole seal selgitatud, kust vastav info pärineb. Märgitud on lihtsalt, et julgeolekuosakonna spetsialisti 22. juuli 2014. a „õiendi kohaselt on julgeolekuosakonna ametnikud teenistusülesannete täitmisel tuvastanud, et ...“ (tl 15). Sisuliselt sama, ilma mingisuguste täpsustusteta, on esitatud ka käskkirjas viidatud julgeolekuosakonna spetsialisti 22. juuli 2014. a õiendis (tl 17). Seega ei ole neis dokumentides täpsemalt avatud ei süüdistuse aluseid ega selle allikaid. Alles vaideotsuses on välja toodud, et julgeolekuosakonna ametnikud on vastavat infot saanud 23. ja 24. juulil 2014 ning et kaebaja seotust narkootiliste ainete käitlemisega tõendavad ka 29. augustil 2014 registreeritud kaastööteatised, kuid kuna tegemist on riigisaladusega, ei ole nende sisu täpsem kirjeldamine võimalik (tl 18). Vastuses kaebusele on mindud selgitustega veelgi kaugemale ning märgitud, et 2014. a suveperioodil hoogustus vanglas sünteetilise kannabinoidi (nn SPICE) levik. Vanglale teadaolevalt tarbitakse seda suitsetamise teel. Ainet immutatakse erinevatele paberilehtedele, mida visuaalselt ei ole võimalik tuvastada. Ainega immutatud paberitükke suitsetatakse segamini koos tubakaga või musta teega. Aine organiseeritakse vanglasse kirjavahetuse teel, kus kirjavahetuseks kasutatud paber on immutatud ainega (tl 43).
On silmatorkav, et kui käskkirjas ei olnud esitatud süüdistust vähimalgi määral täpsustatud ega selgitatud ka info päritoluga seonduvat, siis vaidemenetluses ja kohtumenetluses esitatud seisukohtades on vangla hakanud jagama süüdistuse aluseks olevate asjaolude kohta märksa täpsemat infot. See kallutab arvamusele, et tegelikult oleks ka vaidlustatud käskkirjas olnud võimalik esitada täpsemaid selgitusi nende faktiliste asjaolude kohta, millel kaebajale esitatud etteheide põhines.
10.Seda kahtlust ei lükka ümber ka vangla poolt vastuses kaebusele selgitatu, et süüdistuse aluseks olevad kaks kaastööteatist on riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) § 8 pde 1 ja 2 kohaselt riigisaladus ning selle sisu avaldamine kaebajale ei ole võimalik. Viidatud RSVS sätete järgi on korrakaitse riigisaladus jälitusasutuste poolt jälitustegevuse käigus kogutud teave ning teabe kogumisel kasutatud meetodeid, taktikat ja vahendeid käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut; samuti andmed jälitusasutuste poolt jälitustegevuses salajasele koostööle kaasatud isiku ja variisiku kohta. Seega sätestab RSVS § 8 p 1 selgelt, et jälitustegevusega seotud teabest pole riigisaladus see info, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. Ringkonnakohus pole veendunud selles, et kaastööteadetest saadud info oleks olnud täies ulatuses selline, mille avalikuks tulek oleks kahjustanud Eesti Vabariigi julgeolekut. Samuti pole ringkonnakohus veendunud selles, et kaastööteadetest polnud võimalik välja võtta infot ilma, et see oleks sisaldanud andmeid, mis oleks võimaldanud identifitseerida salajasele koostööle kaasatud isikut. Teisisõnu peab ringkonnakohus võimalikuks, et antud juhul oleks võinud esitada vaidlustatud käskkirjas vähemalt mingigi kirjelduse neist faktilistest asjaoludest, millest tingituna süüdistatakse kaebajat narkootiliste ainete käitlemises ja tarvitamises, ning teha seda ilma, et riigisaladus ohtu satuks, st esitada asjaolude kirjeldus selliselt, et selle ilmsikstulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut ning samuti ei esitata ka selliseid andmeid, mis võimaldaksid identifitseerida koostööle kaasatud isikut. Seni ringkonnakohtus lahendatud sarnaste vaidluste järgi otsustades ongi selliselt käitutud senises halduspraktikas, kus vangla on toiminud kaastööteadetest saadud infost lähtudes. Reeglina on sellistel juhtudel esitatud vastavas haldusaktis ka piisav faktiliste asjaolude kirjeldus, mis on võimaldanud haldusakti adressaadil mõista, millistest asjaoludest ja tõenditest lähtudes talle mingit tegu ette heidetakse ning samal ajal on selline kirjeldus olnud piisavalt napp, et riigisaladus ohtu ei satuks. Vastustaja ei ole esitanud selgitusi, miks ei saanud sarnaselt käituda ka käesoleval juhul kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekumeetmeid kohaldades.
11.Eeltoodust tulenevalt on seega vaidlustatud haldusakt vajalikus osas motiveerimata ning selline puudulik motiveerimine tõi kaasa ka selle, et kaebaja ei saanud realiseerida oma ärakuulamisõigust. Vangla ei ole esitanud veenvaid põhjendusi, mis neid menetlus- ja vormivigasid õigustaksid. Ülaltoodut arvestades ei ole piisavaks põhjenduseks üksnes argument, et tõenditeks on kaastööteatised, mille näol on tegemist riigisaladusega. Seega on vaidlustatud haldusakt õigusvastane.
12.Vastustaja poolt pakutud võimalus, et ta on valmis edastama kaastööteated kohtule tutvumiseks (tl 43), ei tingi teistsugusele seisukohale asumist. See ei kõrvaldaks eeltoodud menetlusvigu, kuna ehkki kohus saaks kinnitust kaastööteadete olemasolus ja tutvuks nendega, jääks kaebaja jätkuvalt teadmatusse sellest, mida täpselt talle ikkagi ette heidetakse. Vastavalt ei oskaks ta esitada selles osas vastuväiteid. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks käesolevas asjas sellist võimalust kasutada.
13.Ülal väljatoodud menetlus- ja vormivigu oleks kohtumenetluses teoreetiliselt võimalik kõrvaldada ainult selliselt, et vangla esitaks algsest haldusaktist väljajäänud põhjendused ning kaebajal oleks võimalus nendega tutvuda ja nende osas oma seisukohta väljendada. Sellisel juhul oleks kohtul kaastööteatisega tutvudes võimalik otsustada, kas esitatud põhjendused olid tõepoolest need, millest tegelikult lähtuti (vrd RKHKo 3-3-1-29-12, p 20) ning vastavalt oleks ka kaebajal võimalik aru saada etteheidetavast teost täpsemalt ning esitada selles suhtes oma vastuväited. Käesolevas asjas Tartu Vangla sellist võimalust ei kasutanud, ehkki kaebaja rõhutas oma seisukohtades korduvalt, et käskkirjast ei olnud talle etteheidetav rikkumine ning selle aluseks olnud asjaolud arusaadavad. Kuna vangla seda võimalust ei kasutanud, kuulub kaebus rahuldamisele.
14.Kuigi apellatsioonkaebus kuulub ülaltoodud põhjendustel rahuldamisele, peab ringkonnakohus sarnaste vaidluste vältimiseks vajalikuks anda vastuse ka apellatsioonkaebuse ülejäänud väidetele. Apellatsioonkaebuses esitatud kaebaja põhiargumentide osas – et talle ei tehtud narkoekspertiisi ja et kaastööteatised on registreeritud hiljem kui vaidlustatud käskkiri ja julgeolekutöötaja õiend – on vangla andnud veenva ja ammendava vastuse (vt ülal p 5.1 ja 5.3). Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega. Tõepoolest ei ole põhjust teha narkoekspertiisi inimesele, kes ei ole tabatud narkootilise joobe tunnustega. Kuid see ei pruugi tähendada seda, et see isik ei olegi kunagi narkootikume tarvitanud, vaid võib tähendada hoopis seda, et see isik on suutnud edukalt vältida enda juures narkojoobe märkamist. Vastavalt ei välista narkoekspertiisi tegemata jätmine seda, et isikut ei saa seostada narkootikumide tarvitamise ja käitlemisega, kui muud tõendid seda kinnitavad. Usutav on ka vastustaja selgitus selle kohta, miks on kaastööteatiste registreerimise kuupäevad hilisemad kui vaidlustatud käskkirja ja julgeolekutöötaja õiendi kuupäevad. On võimalik ja usutav, et praktikas on vajalik suuliselt saadud informatsioonile reageerida võimalikult kiiresti ja kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid enne, kui jõutakse korrektselt vormistada ja registreerida kaastööteatised. See ei muuda julgeolekuabinõude kohaldamist õigusvastaseks. Pigem võiks vastupidine käitumine, kus kõigepealt täidetakse kaastööteatise registreerimisel kõikvõimalikud bürokraatlikud nõuded ja alles siis asutakse probleemi lahendama, tuua kaasa arvestatava riski, et kaastööteatiste vormistamiseks kulunud aja jooksul realiseerub mõni ohtudest, mida oleks saanud julgeolekuabinõude kiirema kohaldamisega vältida. Seega võib sellistes kiiret reageerimist vajavates situatsioonides olla õigustatud selline operatiivne käitumine. Ka julgeolekuosakonna spetsialisti õiendi osas nõustub ringkonnakohus vangla selgitusega, et tulenevalt HKMS § 56 lg-st 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 272 lg-st 1 on julgeolekuosakonna spetsialisti õiend dokumentaalseks tõendiks. Kaebaja etteheited, et talle kaastööteatiste tutvustamata jätmine ja õigusabi andmata jätmine menetluse kestel on vastuolus Euroopa Inimõiguste Konventsiooni ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga, ei ole asjakohased. Julgeolekumeetmete kohaldamine ei ole süüteomenetlus, vaid haldusmenetlus. Sellele ei ole üksüheselt laiendatavad süüteomenetluse põhimõtted, sh õigus kaitsjale. Kaebaja poolt viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditest võetud seisukohad ei ole kohaldatavad käesolevas asjas, kuna need on antud hoopis teistsuguste
asjaolude kontekstis ning sageli puudub neis kirjeldatud situatsioonidel ja seisukohtadel igasugune seos käesoleva asja tehioludega.
15.Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse ning halduskohtu otsus tühistatakse, teeb ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse. Kuna kaebaja ei vaidlustanud apellatsioonkaebuses seda, et halduskohus läks tühistamisnõudelt üle tuvastamisnõudele, siis tunnistab ringkonnakohus vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks. Kaebaja poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel vanglalt kaebaja kasuks välja mõista. Halduskohtus oli kaebaja riigilõivu tasumisest vabastatud.
Agu Timmi allkirjastatud digitaalselt
Maili Lokk allkirjastatud digitaalselt
Einar Vene allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.