2-16-13719/12 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

8.Määrus saata teadmiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale ja peale jõustumist täitmiseks ajutise pankrotihalduri tasu väljamaksmise osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Käesolev määruse peale võib võlgnik 15 päeva jooksul selle kättesaamise päevast arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Menetlusabi andmise osas võib määruskaebuse samas korras esitada Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu. Sisulised asjaolud 12.09.2016.a esitas OÜ Kentaur (likvideerimisel) Pärnu Maakohtule pankrotiavalduse, milles palub algatada pankrotimenetluse ja välja kuulutada enda pankrot. Pankrotiavalduse kohaselt OÜ Kentaur on esmakordselt registrisse kantud 2011.a osakapital on 2550 eurot. 05.05.2015.a Pärnu Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr. 2-14-54540 on algatatud OÜ Kentaur likvideerimismenetlus ja määratud likvideerija. Tsiviilasjas nr. 2-13-70132 on Pärnu Maakohtu 28.04.2014.a. otsusega OÜ-lt Kentaur A.N. kasuks välja mõistetud saamata jäänud töötasu ja puhkusekompensatsioon kokku summas 9 464,22 eurot. OÜ-l Kentaur vara puudub võlgnevuste tasumiseks. OÜ Kentaur (likvideerimisel) palub nimetada võlgnikule ajutine pankrotihaldur, kellel on õigus esitada taotlus töötaja töötasu võlgnevuse osas hüvitamistaotlus Eesti Töötukassale Pärnu Maakohtu 21.09.2016.a. määrusega võeti pankotiavaldus menetlusse ja nimetati ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnnik. 07.10.2016.a esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande, milles palus määrata Kentaur OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks tasutav deposiit 2000 € ja selle mittemaksmisel lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu. Samuti palus ajutine haldur välja mõista oma töötasu ja kulude katteks menetlusabi korras xxxxxxxxxxx riigi vahenditest, v.a. sotsiaalmaks. Ajutise pankrotihalduri 07.10.2016 aruande kohaselt Kentaur OÜ-l (likvideerimisel) ajutisele haldurile teadaolevalt igasugune vara puudub, samas kui teadaolevaid kohustusi on kokku vähemalt 9979,09 € ulatuses kokku 3 võlausaldaja ees, sh A.N. töölepingust tulenev nõue 9464,22 e, Eesti Vabariigi nõuded Maksu- Ja Tolliameti ning Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu ja kohtutäitur Õ. Pajuri täituritasu nõue. Vara tagasivõitmise võimaluste osas ajutine haldur märgib, et 29.07.2016 on võlgnik lõpetanud Xxxxxxxxxxx kinnistu osas sõlmitud hoonestusõiguse lepingu. Hoonestusõiguse leping sõlmiti 29.11.2011.a. tähtajaga 10 aastat. Seega lõpetati leping 5.a. ja 4 kuud enne lepingu tähtaja lõppu. Xxxxxxxxxxx kinnistu omaniku A.N. sõnul ei suudetud Kentaur OÜ (likvideerimisel) likvideerimismenetluses leida isikut, kes oleks tasu eest omandanud hoonestusõiguse koos sellega kaasnevate ehituskohustuse ja kulude kandmise kohustusega. Hoonestusõiguse leping lõpetati tema sõnul seetõttu, et hoonestajana ei olnud Kentaur OÜ (likvideerimisel) 4 aasta ja 8 kuu jooksul tasunud lepingus märgitud kulusid, samuti polnud hoonestaja selleks ajaks asunud täitma lepingus ettenähtud ehituskohustust. Taoline hoonestusõiguse lepingu lõpetamine võlgniku poolt 2 kuud enne ajutise pankrotihalduri nimetamist võiks teatud juhtudel olla tagasivõidetav tehing, kuid käesoleval juhul 2 (4)

2-16-13719 puuduvad tõenäoliselt tagasivõitmise alused, kuna hoonestusõiguse raha eest võõrandamine on olemasolevatel andmetel ebaõnnestunud. Lisaks on hoonestusõiguse lõpetamise lepingu teiseks pooleks kinnistu omanikuna A.N., kes on ühtlasi Kentaur OÜ (likvideerimisel) suurim võlausaldaja (~95 % ulatuses). Ilmselgelt ei oleks ta taolist lepingut sõlminud, kui sellega oleks rikutud tema, kui Kentaur OÜ (likvideerimisel) võlausaldaja huve. Lähtuvalt eeltoodust ei ole ajutine pankrotihaldur käesolevaks ajaks tuvastanud, et võlgnik oleks teostatud PankrS § 110-114 märgitud tehinguid ja seetõttu ei näe PankrS §109 lg 1 alusel vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutisele haldurile teadaolevalt ei kuulu võlgnikule kolmandate isikute valduses asuvat (e. PankrS § 108 lg 2 mõistes tagasinõutavat) vara. Makse jõuetuse tekkimise põhjuste osas märgib ajutine haldur, et muude andmete puudumisel võib eeldada, et Kentaur OÜ (likvideerimisel) maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on ettevõtte omanike ja juhatuse liikmete poolt ettevõttega mittetegelemine. Esialgne omanik ja juhatuse liige J.R. algatas äritegevuse, kuid lõpetas ettevõtte sisulise juhtimise mõne kuu pärast. Hilisem omanik ja juhatuse liige ei olnud tõenäoliselt ettevõtte juhtimisest huvitatud ning lahkus Eestist vahetult pärast osaluse omandamist ja juhatuse liikmeks saamist. Maksejõuetus oli ajutise halduri hinnagul tekkinud hiljemalt 2012.a. juuniks, kui J.R. algse tegevuse käivitajana oli ettevõttest reaalselt lahkunud ning äriühing sisuliselt enam ei tegutsenud. Käesoleval juhul ei saa välistada, et võlgniku endiste juhatuse liikmete käitumises võisid esineda raske juhtimisvea või isegi kuriteo tunnustega teo tunnused. Samas pole puuduvate dokumentide tõttu ajutisel halduril piisavad andmeid selleks, et tuvastada maksejõuetuse põhjusena kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga J.R. ́i käitumises (juhataja kuni 13.07.2012). Viimane juhatuse liige V.R. on surnud ja seega pole pole tema käitumises raske juhtimisvea või kuriteo tunnustega teo tuvastamine enam võimalik. Eeltoodust lähtuvalt asub ajutine haldur käesoleva aruande koostamise ajal seisukohale, et Kentaur OÜ (likv) maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Võlgniku vastu on töölepingust tulenev nõue A.N.l, mille osas ajutine haldur peab hüvitise saamiseks esitama avalduse Eesti Töötukassale. Eesti Töötukassa poolt hüvitatav summa on tõenäoliselt oluliselt väiksem, kui kohtulahendiga võlausaldaja kasuks väljamõistud summa. Kohtulahendiga on A.N. kasuks välja mõistetud samatajäänud töötasu 34 kuu eest ( 7987,44 €), töölepingu ülesütlemise hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses (960€) ning saamatajäänud põhipuhkuse kompensatsioon ~2 kuu keskmise palga ulatuses (516,78 €), kuid Eesti Töötukassa arvestab hüvitise suurust saamata jäänud tasude liikide kaupa ja hüvitise summadel on järgnevad ülempiirid: 1) saamata töötasu hüvitatakse kuni töötaja 3 viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses; 2) saamata puhkusetasu hüvitatakse kuni töötaja 1 kuu puhkusetasu ulatuses; 3) töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised hüvitatakse kuni töötaja 2 kuu brutotöötasu ulatuses. Kokkuvõttes ajutine haldur leiab, et Kentaur OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetluses on võlgnik alaliselt maksejõuetu, ajutisele haldurile kättesaadavatel andmetel puuduvad pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalikud varad ja piisavad andmed nõude esitamiseks juhtorgani liikmete vastu. Ajutine haldur teeb ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu või alternatiivselt kuulutada välja võlgniku pankrot, kui makstakse pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa 10.10.2016 kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur oma esitatud aruande ja taotluste juurde, sh anda kolmandatele isikutele tähtaeg pankrotimenetluskulude katteks 2000 euro deposiiti tasumiseks. Võlgniku esindaja, advokaat V. Krinal jäi samuti avalduse juurde, ajutise halduri aruandele ega tasule vastuväiteid ei esitanud. Kohtu seisukoht ja kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära halduri ja võlgniku seisukoha ning uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et on põhjendatud pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Võlgnikul ei 3 (4)

2-16-13719 jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, majandustegevus on lõppenud, võlgnikul puuduvad realiseeritavad varad, mis võimaldaksid katta pankrotimenetluse kulusid ning seega esinevad pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg-s 1 nimetatud asjaolud menetluse raugemiseks. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik, samuti mitte võlgnik ise ei ole tundnud pankrotimenetluse läbiviimise vastu sellist huvi, et oleks tasunud määratud tähtajaks kohtu nõutud summa (2000 €) deposiiti. Kohus nõustub ajutise halduri arvamusega, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning pankrotimenetluse jätkamine ei ole otstarbekas. Pankrotimenetluse läbiviimiseks puuduvad vahendid. Kohus on välja selgitanud, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi kokku vähemalt 9979,09 euro eest, kuid vara puudub. Eeltoodu alusel kohus lõpetab menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab pankrotimenetluse raugemise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ja paneb PankrS § 29 lg 8 alusel ajutisele haldurile kohustuseks ettevõtte likvideerida ja kustutada äriregistrist, mille järel ajutine haldur vabastatakse halduri kohustustest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 järgi kohus määrab Kentaur OÜ (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks likvideerija, advokaat Vahur Krinal’i. Menetluskulud. Vastavalt PankrS § 150 lg-le 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui xxxxxxxxxxx (s.h seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks, mis lisandub summas xxxxxxxxxxx eurot). Ajutine pankrotihaldur ajakulu arvestuse järgi kulutas selles asjas ülesannete täitmiseks kokku xxxxxxxxxxx tundi. Arvestusega xxxxxxxxxxx €/tund oleks ajutise halduri tasu xxxxxxxxxxx. Seoses võlgnikul vahendite puudumisega taotleb ajutine taotluse kulutuste ja tasu kindlaksmääramist summas xxxxxxxxxxx menetlusabi korras riigi vahenditest, milline taotlus tuleb rahuldada. Võlgniku esindaja tasu ja kulude suurusele vastuväiteid ei esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik