Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Madis Ernits ja Agu Timmi 15.11.2016, Tartu 3-15-2198 Ri kaebus Viru Vangla 25.06.2015. a käskkirja nr 63/740 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 06.11.2015. a otsus Ri apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja R Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.1. Jätta Ri apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 06.11.2015. a otsus muutmata.
2.2. Jätta kaebaja apellatsioonimenetluse menetluskulud riigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 15.12.2016 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla määras 23.04.2015. a käskkirjaga nr 6-2/650 kinnipeetava Ri tööle finants-ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, üldkasutatavate ruumide koristajana, alates 24.04.2015 kuni 24.07.2015. Käskkirjas on märgitud, et vastavalt vangla arsti ettekirjutusele võib töötada kuni 2 tundi päevas, mitte tõsta raskusi üle 5 kg.
Viru Vangla tunnistas 25.06.2015. a käskkirjaga nr 6-3/740 kinnipeetava Ri süüdi 25.05.2015, 27.05.2015, 31.05.2015, 01.06.2015 ja 03.06.2015 toime pandud vangistusseaduse (VangS) § 37 p 1 ja § 67 p 1 rikkumistes ning karistas teda iga rikkumise eest 7 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt keeldus R nimetatud kuupäevadel tööle minemast, eirates vanglaametniku seaduslikke korraldusi.
3.R esitas vaide Viru Vangla 25.06.2015. a käskkirja nr 6-3/740 kehtetuks tunnistamiseks. Viru Vangla jättis 28.07.2015. a vaideotsusega nr 6-12/145-2 Ri vaide rahuldamata.
4.R esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 25.06.2015. a käskkirja nr 6-3/740 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt kutsus 22.04.2015 kontaktisik kaebaja enda juurde ja palus esitada seisukoha tema tööle asumise kohta. Kaebaja kirjutas avalduse, et tema tervisega puudutavaid küsimusi arutab ta ainult arstiga. 24.04.2015 tutvustas kontaktisik kaebajale tööle määramise käskkirja ja arst Reet Aadamsoo tõendit kaebaja töövõimelisuse kohta. Alates 25.05.2015 hakati kaebajale õhtuti kella 21.00 ajal andma korraldusi tööle asumise kohta, kuid kaebaja palus igal korral suunata teda arsti vastuvõtule. Kaebaja ei ole pärast ravimite manustamist võimeline tööle asuma. Esimest korda sai kaebaja arsti vastuvõtule 18.06.2015 ning arst suunas kaebaja erialaarsti juurde. 25.08.2015 käis kaebaja erialaarsti vastuvõtul ning arst väljastas tõendi, et töökohustusi saab kaebaja täita enne rohtude võtmist. Kontaktisik ei ole kompetentne arutama kaebaja tervisliku seisundi üle ja tegema otsuseid. Vangla eiras ja ignoreeris kaebaja õigusi.
HALDUSKOHTU LAHEND
5.Tartu Halduskohus ei rahuldanud 06.11.2015. a otsusega kaebust. Halduskohtu otsuse kohaselt ei ole asja materjalide põhjal eluliselt usutav, et ravimi kõrvalmõjud ilmnesid alles siis, kui vanglaametnikud andsid kaebajale korralduse töötamiseks. Ravimi kõrvalmõjule on kaebaja asunud viitama alles 20.06.2015, s.o distsiplinaarmenetluse protokollile esitatud vastuväidetes, mitte vanglaametnikult tööle asumise korralduse saamisel. Kaebaja tervisekaardi andmetel pöördus kaebaja meditsiiniosakonna poole kaebustega iiveldusele peale rohtude võtmist ühekordselt 18.06.2015. Arsti poolt suunati kaebaja infektsionisti vastuvõtule. Viimasel vastuvõtul 17.02.2015 kaebaja kaebusi tervise suhtes ei esitanud, antud ravi saab ta aastast 2008. Ka kohtule esitatud 06.10.2015 täiendavates selgitustes kinnitab kaebaja, et ta tõepoolest pööras tähelepanu oma ravimite kõrvalmõjudele alles 20.06.2015 vastuväidetes. Seega puudub vaidlus, et väidetavate ravimite kõrvalmõjudele, mille tõttu kaebaja väidetavalt ei saanud tööle asuda, on kaebaja viidanud alles 20.06.2015. Vastustaja on kinnitanud, et igakordselt kui kaebajale anti korraldus tööle asuda ning kaebaja viitas terviseprobleemidele, kontrollis vangla meditsiinitöötaja kaebaja tervislikku seisundit. Igakordselt asusid meedikud seisukohale, et kaebaja tervislik seisund võimaldab töötamist. Juhul kui kaebajal oleks terviseseisundist s.h ravimi kõrvalmõjust olnud takistus töötamiseks, ei oleks meedikud andnud luba tööle asuda. Arsti Juta Kogani 25.08.2015 tõend, milles arst on otsustanud, et kaebaja võib töötada enne õhtuse ravimi võtmist, ei puuduta käesolevaid juhtumeid, kuna on välja antud 2 kuud hiljem. Viru Vangla ei rikkunud kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse nõudeid. Täitmata jäetud vanglaametniku korraldus ei vastanud tühise haldusakti tunnustele. Seega on kaebaja vanglaametniku korralduste täitmata jätmisega rikkunud VangS § 67 p-i 1 ning distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane. Kaebajale määratud distsiplinaarkaristus on õiguspärane ning tervislikud põhjused tööst keeldumiseks puudusid. Kui kinnipeetav keeldub töötamast, on võimatu saavutada vangistuse täideviimise eesmärke. Töökohustuse eiramisel on tegemist olulise kohustuse rikkumisega, mis näitab, et isik ei soovi õiguskuulekale teele asuda. Riigilõiv, mille tasumisest kaebaja vabastati, jääb Eesti Vabariigi kanda.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.R esitas Tartu Halduskohtu 06.11.2015. a otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada, teha uus otsus ja rahuldada kaebus. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei arvestanud halduskohus, et kaebaja ei olnud võimeline töötama ravimite mõju all. Olemas on arstitõend, kust nähtub, et vastavad ravimid omavad tugevaid kõrvalmõjusid.
Tähtsust ei oma asjaolu, et esmakordselt viitas kaebaja ravimi kõrvalmõjudele 20.06.2015, kuna distsiplinaarmenetlus ongi selleks, et selgitada välja kõik olulised asjaolud, mitte eesmärgiga määrata vaid karistus põhjendusega, et vastuväited oleks pidanud koheselt valvuritele ütlema. Kaebaja ei soovinud rääkida valvuritele oma raskest haigusest. Distsiplinaarkaristuste määramise käskkiri on kaalutlusvigane, kuna vastustaja ei arvestanud töö- ja tervishoiu seadusega, mis annab aluse tööst keeldumiseks isikule, kes saab tõsiste kõrvalmõjudega ravimeid. Ravimi kõrvaltoimed on niivõrd tõsised, et tööle määramisel ei tohi riskida kaebaja tervisega. Ebaadekvaatses seisundis töötades võib kaebaja saada tõsise tervisekahjustuse. Kaebajale määratud ravimi kõrvalmõjudest ja ravimi võtmisest enne magamaminekut oleks pidanud teadma ka arst Reet Aadamsoo, kui ta andis välja tõendi töötamise kohta. Vastustajale oli teada, et kaebaja saab tugevatoimelist ravimit, millel on ettearvamatud kõrvalmõjud. Hiljem on arst kinnitanud, et pärast ravimi manustamist ei tohi kaebaja töötada, kuid vastustaja ei kontrollinud seda üle. Vaidlusalune käskkiri on kaalutlusvigane ja õigusvastane, kuna kaebajal oli õigus keelduda töötamisest ravimite mõju all olles.
7.Viru Vangla palub vastuses Ri apellatsioonkaebusele, jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt anti kaebajale korraldus tööle asumiseks ja igakordselt kui kaebaja viitas terviseprobleemidele, kontrollis koheselt kaebaja tervisliku seisundi üle vangla meditsiinitöötaja ning igakordselt asusid meedikud seisukohale, et kaebaja tervislik seisund võimaldab töötamist. Kui kaebajal oleksid esinenud ravimi kõrvalmõjust tulenevad takistused töötamiseks, ei oleks meedikud andnud luba tööle asuda. Ravimi kõrvalmõjule on kaebaja asunud viitama alles 20.06.2015, mitte vanglaametnikult tööle asumise korralduse saamisel. Kaebaja saab viidatud ravi juba alates 2008. a ja enne tööle asumise korralduse saamist ei ole kaebaja kordagi kaevanud ravimi kõrvalmõjude üle. Eeltoodu tõttu ei ole eluliselt usutav, et ravimi kõrvalmõjud ilmnesid alles siis kui vanglaametnikud andsid kaebajale korralduse töötamiseks. Kaebaja viidatud arsti Juta Kogani 25.08.2015 tõend, milles arst on otsustanud, et kaebaja võib töötada enne õhtuse ravimi võtmist, ei puuduta käesolevaid juhtumeid, kuna on antud välja sisuliselt 2 kuud hiljem. 23.09.2015 kella 20.05 paiku õhtuse loenduse ajal selgitati kaebajale, et talle ei anta kohe ravimeid, kuna pärast loendust antakse talle korraldus tööle asumiseks. Kaebaja vanglaametnike selgitustega ei nõustunud, nõudis ravimeid ja kui vanglaametnikud hakkasid kambrist lahkuma, viskas kaebaja ametnikke veetopsiga. Kaebaja väide kontaktisiku kallutatusest on ebatõene. Vanglaametnikul ei ole huvi kaebaja suhtes alusetu menetluse läbiviimiseks, kuna see tooks kaasa asjatut aja- ja ressursikulu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et Ri apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 06.11.2015. a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud seadust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Seoses apellatsioonkaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Asjas puudub vaidlus selle üle, et kaebaja määrati 23.04.2015. a käskkirjaga nr 6-2/650 tööle majandustööde abitööliseks üldkasutatavate ruumide koristajana ning vastavalt arsti ettekirjutusele võib ta töötada kuni 2 tundi päevas ja mitte tõsta raskusi üle 5 kg. Kaebaja antud käskkirja ei vaidlustanud. Seega oli tegemist jõus oleva käskkirjaga, mille alusel oli vanglaametnikel õigus anda korraldusi kaebajale tööle asumiseks.
10.Kaebaja heidab halduskohtule ette seda, et viimane ei arvestanud asjaoluga, et kaebaja ei olnud võimeline töötama ravimite mõju all. Kaebaja on sellele viidanud alles 20.06.2015 distsiplinaarmenetluse protokollile esitatud vastuväidetes. Arvestades seda, et kaebaja sai neid ravimeid juba alates 2008. aastast, siis pidi ta juba varem teadlik olema ravimi kõrvalmõjudest ning tal oli võimalik sellest teavitada ka vastustaja ametnikke. Alati, kui kaebajale anti korraldus tööle asuda ning ta väitis, et ei ole võimeline töötama tervisliku seisundi tõttu, on vastustaja palunud kaebaja tervislikku seisundit kontrollida meditsiinitöötajal, kes on leidnud, et kaebaja on võimeline töötama (tl 45-46). Seega on halduskohus õigesti tuvastanud, et kaebaja viited oma tervislikule seisundile ei saanud olla aluseks tema tööst vabastamisele. Tõepoolest on haldusasja materjalide seas arst J. Kogani 25.08.2015 väljastatud tõend, et kaebaja võib töötada, kuid enne õhtuse ravimi manustamist (tl 42p). Samas ei oma see tõend tähtsust vaidlustatud haldusakti õiguspärasuse hindamisel. HKMS § 158 lg 2 sätestab, et haldusakti või toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Kuna vaidlustatud haldusakt anti välja 25.06.2015, siis 2 kuud hiljem antud tõend ei tähenda, et haldusakt oleks õigusvastane ja kuuluks sellel alusel tühistamisele. Asjakohatud on kaebaja viited töö ja tervishoiu seaduse rikkumisele. VangS § 37 lg 2 p 3 kohaselt ei ole kohustatud töötama kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama .Käesoleval juhul on meditsiinitöötajad igal korral, kui kaebaja on väitnud, et ei ole võimeline töötama tervisliku seisundi tõttu, tuvastanud, et kaebaja on võimeline töötama. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda meditsiinitöötajate pädevuses. Eeltoodu alusel on halduskohus õigustatult leidnud, et puuduvad alused vaidlustatud haldusakti tühistamiseks. Ka muud apellatsioonkaebuses toodud asjaolud ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks ja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
11.Kuna kaebaja oli ka apellatsioonimenetluses riigilõivu tasumisest vabastatud, siis jäävad menetluskulud HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.