Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 14.11.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 3-16-404/23
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 14.11.2016
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2964

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-16-404

Otsuse tegemise kuupäev

14.11.2016

ja koht Kohtunik Kohtuasi

Tartu Mare Priks I.B.i (B.) kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seonduvalt Tallinna Vangla kinnipidamistingimustega.

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja I.B.; Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja volikirja alusel jurist Teerika Marilin Martisen

Resolutsioon

Jätta I.B. kaebus haldusasjas 3-16-404 täielikult rahuldamata. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 14.12.2016. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil

Asjaolude kirjeldus Tallinna Vanglas on registreeritud 05.01.2016 I.B. kahjunõue seonduvalt I. B. ebainimlike kinnipidamistingimustega Tallinna Vanglas. Kahju hüvitamise taotluse kohaselt on I. B. viibinud Tallinna Vanglas 03.06.2014-19.05.2015, mil teda koheldi ebainimlikult. I. B. on märkinud, et kambris oli ebapiisav ruum ühe kinnipeetava kohta, laes oli kunstlik valgus, mis oli ebapiisav ja kurnas silmi; kambrites toimus söömine järjekorra alusel, kuna puudus vajalik arv istekohti; riideid tuli pesta ja kuivatada kambris, mistõttu oli kambris niiskus. Kambris oli seisev õhk ning ventilatsioon oli puudulik, mis mõjus hingamisteedele. Kambrisse anti suveti küll ventilaator, kuid see ei taganud õhuvahetust kambris ning mõjus hingamisteedele ja närvipõletikule. Kambris oli pesemiseks ainult külm vesi ning kamber lehkas uriini järele. Kaebaja on nõudnud õiguste rikkumise hüvitist vanglalt summas 3530 eurot.

Sarnased lahendid

Korrakaitse

Tallinna Vangla on 05.02.2016 otsustusega nr 5-37/16/2-2 jätnud I.B. vaide rahuldamata. 23.02.2016 on I.B. pöördunud Tartu Halduskohtu poole kaebusega mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. 03.03.2016 kohtumäärusega on kohus jätnud I.B. kaebuse käiguta ning nõudis riigilõivu tasumist ja asjaolude selgitamist. Kaebaja vastas kohtule 08.03.2016 ja märkis, et ta palub kohtul arvestada kaebusena vaide sisu ning lisab, et WC alust põrandapinda ei tule arvestada põrandapinna hulka, samuti on mööbli alune pind vähendanud kambri pindala. Kaebaja on pöördunud ka neuroloogi ja silmaarsti poole. 10.03.2016 tegi kohus täiendava puuduste kõrvalamise määruse ning palus täpsustada kahjunõude summa suurust ja seda, kas kaebaja soovib kahju ka seonduvalt terviseprobleemidega. 17.03.2016 vastas kaebaja kohtule, et tema kaebus on rajatud ainult Tallinna Vangla kinnipidamistingimustele ja inimväärikuse alandamisele ning muutis kahjunõude summa suurust, milleks on 1500 eurot. Kohtumäärusega 04.04.2016 on kohus I.B. kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 1500 eurot menetlusse võtnud. Kaebuselt on tasutud riigilõiv 25 eurot. Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Kaebaja on märkinud, et on esitanud Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse, kuid Tallinna Vangla on jätnud taotluse rahuldamata. Kaebaja on kohtu kaudu nõudnud mittevaralise kahju hüvitamist 1500 eurot ning märgib, et jätab nõude alused samaks, mis on esitatud vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluses. Kahju hüvitamise taotluse kohaselt on I. B. viibinud Tallinna Vanglas 03.06.2014-19.05.2015, mil teda hoiti ebainimlikes tingimustes. I. B. on märkinud, et kambris oli ebapiisav ruum ühe kinnipeetava kohta, laes oli kunstlik valgus, mille tõttu oli ebapiisav valgus kambris ning see kurnas silmi ning kaebajale kirjutati välja prillid. Kambrites toimus söömine järjekorra alusel, kuna puudus vajalik arv istekohti; riideid tuli pesta ja kuivatada kambris, mistõttu oli kambris niiskus; kambris oli seisev õhk ning ventilatsioon oli puudulik. Vangla andis kambrisse küll suvel ventilaatori, kuid see ei taganud õhuvahetust kambris ja mõjus hingamisteedele ja närvipõletikule. Kambris oli pesemiseks ainult külm vesi ning kamber lehkas uriini järele. Kaebuse täienduses märgib kaebaja, et on tutvunud Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahenditega ning märgib, et WC alust pinda ei arvestata kambri põrandapinna hulka ja kambris olev mööbel vähendab omakorda põrandapinna suurust. Kaebaja on märkinud, et on pöördunud ka silmaarsti poole neuroloogi poole. Tallinna Vangla seisukohad, põhjendused ja taotlused Tallinna Vangla taotleb jätta kaebuse rahuldamata ja I. B. menetluskulud jätta tema enda kanda. Vangla on märkinud, et I. B. on perioodil 03.06.2014-20.05.2015 olnud Tallinna Vanglas ja alates 20.05.2015 on paigutatud kaebaja Tartu Vanglasse. Vaidlusalusel perioodil on kaebaja olnud vahistatu staatuses. Seega on kaebaja olnud vangistusseaduse (VangS) § 90 lg 3 alusel ööpäev läbi lukustatud kambris ning talle on tagatud 1-tunnine jalutuskäik värskes õhus. Vastustaja on esitanud kohtule tabeli kaebaja kambrite põrandapinna ja isikute arvu kohta, kus kaebaja on viibinud ning tuvastas, et kambrites, kus kaebaja viibis, oli ühe kinnipeetava kohta põrandapinda vähemalt 3,12 m2. Kambri põrandapinnast ei ole maha arvatud WC alla ja mööbli alla jäävat pinda.

Tallinna Vangla seisukohalt on kaebajale tagatud vangla sisekorraeeskiri ( VSkE) § 6 lg 6 ettenähtud põrandapind. Vangla viitab ka asjaolule, et kaebaja ei ole rakendanud esmaseid õiguskaitsevahendeid, mis tähendab, et kaebaja pole varasemalt kambri pinnale tähelepanu juhtinud. Vangla on märkinud, et kambri valgustus vastas VangS § 45 lg 1 sätestatule, ruumi valgustus on piisav. Mis puudutab kaebaja väiteid kambris istekohtade vähesuse üle, on need otsitud põhjused, kuna varasemalt ei ole keegi seoses sellega vangla poole pöördunud. Vangla on märkinud, et kõigile kinnipeetavatele tagatakse kord nädalas saun, vann või dušš ning ka duši ajal tagatakse kinnipeetavatele kraanist soe vesi riideesemete pesemiseks. Vangla on mõõtnud vangla ruumides sisetemperatuuri ja õhuniiskust ning tegi kõik selleks, et suveperioodidel oleks ruumides värske õhk, kambritesse jagati ventilaatorid ja anti suvisel ajal 1,5 liitrit mineraalvett (plastpudel) päevas jalutuskäigule kaasa. Mis puudutab halba lehka kambris, on vastustaja märkinud, et see ei ole vangla süü, kuna kinnipeetavatel on kohustus hoida oma kasutuses olevaid ruume ise korras. Vangla on märkinud, et kinnipeetavatele oli tagatud ka meelelahutus ja suhtlemisvõimalus lähedastega. Kokkuvõttes ei ole vangla kaebajale mittevaralist kahju tekitanud, kaebajale on tagatud kõik vajalik ja seega palub vastustaja kohtul jätta kaebus täielikult rahuldamata. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus I 1.Kohus, tutvunud asja materjalidega asub seisukohale, et kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ei kuulu rahuldamisele ja seda alljärgnevatel asjaoludel. 2.Kahju hüvitamise kaebust lahendades, tuleb tuvastada, kas kaebajale on kahju tekkinud ning kas avalik-õiguslikus suhtes tekkinud toiming, millega väidetavalt on kahju tekkinud, on õigusvastane ning kas esineb põhjuslik seos õigusvastase toimingu ja tekitatud kahju vahel. 3.Kaebaja on taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist 1500 eurot mil ta oli sunnitud olema ebainimlikes tingimustes Tallinna Vanglas perioodil 03.06.2014-19.05.2015 vahistatu režiimil. II 4.Esiteks käsitleb kohus kambritingimusi, mis puudutab põrandapinna suurust. 5.Kohus on seisukohal, et mittevaralise kahju hindamisel tuleb hinnata kaebaja poolt märgitud perioodi ja selles sisalduvaid päevi iseseisvalt ja kinnipidamistingimusi kogumis, et mittevaralist kahju välja mõista. Kaebaja hinnangul oli kaebaja isiklik ruum Tallinna Vangla erinevates kambrites sedavõrd väike, et see alandas tema inimväärikust. Kaebaja taotleb sellega tekitatud mittevaralise kahju rahalist hüvitamist. Lisaks on kaebaja seisukohal, et kamber oli niiske ja rõske, kuna kambris tuli pesta ja kuivatada pesu, kambris oli halb lehk, õhuvahetus oli halb, ventilatsioon oli puudulik, kambris oli halb valgustus ning kambris puudus soe vesi, samuti polnud kõigil kambris istekohta. Kaebaja arvates on rikutud tema suhtes EIÕK artikkel 3 nõuet. 6.Kohus märgib, et riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

8.Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikkel 3 sätestab keelu kedagi piinata, ebainimlikult või alandavalt kohelda või karistada. 9.Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) pädevuses on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Konventsiooni (EIÕK) artikkel 32.1. kohaselt EIÕK tõlgendamine ja kohaldamine. EIÕK artikkel 3 kohaldamisel on korduvalt selgitatud kinnipidamistingimuste, sealhulgas kinnipeetavate kasutuses oleva isikliku ruumi tähendust isiku õiguste kaitse tagamisel ning EIÕK artikkel 3 rikkumise tuvastamise kriteeriume. EIK on rõhutanud, et kinnipidamistingimuste mõju hindamisel tuleb arvestada tingimustega kogumis, pidades silmas kinnipidamise kestust, selle mõju isiku vaimsele ja füüsilisele tervisele jms. Kinnipeetava kasutuses oleva isikliku ruumiga seoses on EIK asunud seisukohale, et soovitav minimaalne põrandapind on 4 m2 isiku kohta. Juhul, kui põrandapinda isiku kohta on vähem kui 3 m2, tuleb ülerahvastatust pidada sedavõrd tõsiseks, et selline olukord iseenesest kujutab EIÕK art 3 rikkumist. 10.Tartu Ringkonnakohus on oma lahendis 3-15-26 punktis 16 märkinud, et EIÕK artikkel 3 ega Põhiseaduse §-d 10 ja 18 ei kehtesta täpset piiri, mil seadusliku kinnipidamisega kaasnevad tavapärased kannatused lähevad üle väärikust alandavaks kohtlemiseks (RKHKo 09.12.2015, 3-3-142-15, p-d 13-15). EIK on selgitanud, et tugeva eelduse, et tegemist on alandava kohtlemise ja EIÕK art 3 rikkumisega, loob see, kui rikutud on kasvõi ühte järgmistest nõuetest: a) igal kinnipeetaval peab olema kambris isiklik magamisase; b) iga kinnipeetava käsutuses peab olema vähemalt 3 m2 põrandapinda; c) kambri suurus peab võimaldama kinnipeetaval mööbliesemete vahel vabalt liikuda (EIKo 10.01.2012, 42525/07 ja 60800/08 – Ananyev jt vs. Venemaa, p 148). Kui põrandapinda ühe kinnipeetava kohta on alla 3 m2, siis võib üsna kindlalt eeldada, et isikut on kinni peetud inimväärikust rikkuvates tingimustes, kuid kinnipidamistingimused kogumis võivad selle eelduse siiski kummutada. (EIKo 20.10.2016, 7334/13 – Muršic vs. Horvaatia, p-d 123-124). Samas on aga eeldusi keeruline ümber lükata, kui põrandapinda on märkimisväärselt vähem kui 3 m2 ja inimest on neis tingimustes kinni peetud pikka aega (EIKo 20.10.2016, 7334/13 – Muršic vs. Horvaatia, p-d 151-153). 3 m2-st väiksema kambripinna mõjusid võivad tasandada ja väärikuse alandamise välistada muud kinnipidamistingimused, kui on tagatud liikumisvabadus vangla või osakonna piires, võimalus viibida väljaspool kambrit ning kinnipidamisasutuse üldine nõuetekohasus (nt EIKo 17.10.2013, 9967/06 – Belyayev vs. Venemaa, p-d 33-36; 06.02.2014, 2689/12 – Semikhvostov vs. Venemaa, p 79; 20.10.2016, 7334/13 – Muršic vs. Horvaatia, p-d 97, 101, 132-134, 138-139). Ruumi kitsikust kompenseerivad asjaolud peavad üldjuhul esinema aga kumulatiivselt ja aktsepteeritavad võivad olla vaid lühikesed, harva esinevad ja ebaolulised kõrvalekalded (EIKo 20.10.2016, 7334/13 – Muršic vs. Horvaatia, p-d 130, 138). Võimalus liikuda üks tund päevas väljaspool kambrit ei ole ruumikitsikuse neutraliseerimiseks piisav (EIKo 09.01.2014, 5747/10 – Jevšnik vs. Sloveenia, p 23). Riigikohus on leidnud, kui kinnipeetava käsutuses ei ole vähemalt 3 m2 põrandapinda, loob see asjaolu iseseisvalt tugeva eelduse, et tegemist on alandava kohtlemise ja EIÕK art 3 rikkumisega (RKHKo 09.12.2015, 3-3-1-42-15, p-d 14 ja 21). Väiksemast kui 3 m2 põrandapinnast isiku kohta tulenevaid negatiivseid mõjusid võivad tasandada ja väärikuse alandamise välistada muud kinnipidamistingimused kogumis, sh kinnipeetava liikumisvabaduse ulatus vangla või osakonna

piires. Samas on oluline kohtlemise kestus (RKHKo 27.05.2016, 3-3-1-21-16, p 9). Asjades, kus isiklik ruum jääb vahemikku 3–4 m2, saab EIÕK art 3 rikkumisega olla tegemist vaid juhul, kui isiku olukorda raskendasid muud puudused, iseäranis seoses värskes õhus jalutamise võimalusega, juurdepääsuga loomulikule valgusele või värskele õhule, ventilatsiooni või küttega, tualettruumi kasutamise privaatsusega või põhiliste sanitaar- ja hügieeninõuetega (nt EIKo 10.01.2012, 42525/07 ja 60800/08 – Ananyev jt vs. Venemaa, p 149; 05.04.2012, 8968/08 – Jirsák vs. Tšehhi, p 64; 20.10.2016, 7334/13 – Muršic vs. Horvaatia, p 139). 11.Riigikohus on varasemalt asunud seisukohale, et WC alune ja mööblialune pind tuleb põrandapinna arvestamisel arvesse võtta. Kuid Euroopa Inimõiguste Kohtu Suurkoja lahendist Muršic versus Horvatia 7334/13 20.10.2016 tuleneb, et ei tohiks kambris olevat tualettruumi alust pinda põrandapinna hulka arvestada, mööblialust pinda võib arvesse võtta. Samuti tuleb arvestada muid asjaolusid, kuid artikkel 3 rikkumine ei esine, kui põrandapinda on üle 3 m2 isiku kohta. Kohus on vaadelnud vangla poolt esitatud tabelit, kus kajastub kambri number, kambri suurus ja põrandapind isiku kohta WC-ga ja ilma WC-ta (tl 46-49) ning leiab, et perioodil 03.06.2014 kuni 19.05.2015 ei ole ühtegi päeva olnud kummalgi juhul, et kaebajal oleks kambris olnud põrandapinda alla 3 m2, seega ei saa põrandapinna osas rääkida kaebaja õiguste rikkumisest ega ebainimlikest tingimustest selles osas. Lisaks ei ole kaebaja pöördunud varasemalt vangla poole vähese põrandapinna tõttu, et tema õigused on ohustatud ning seega saab väita, et kaebaja on aktsepteerinud kambris olemasolevat põrandapinna suurust. Kohus märgib, et kuna kaebajal oli kogu nimetatud perioodi jooksul kambris põrandapinda üle 3 m2, polnud tal selleks ka vajadust. Eeltoodu alusel ei pea kohus põhjendatuks kambri põrandapinnast lähtuvalt kaebajale mittevaralise kahju väljamõistmist, kuna selles osas ei ole kaebajat ebainimlikult koheldud. III 12.Teiseks käsitleb kohus muid (välja arvatud kambri põrandapinna) kaebuses väljatoodud kambritingimusi. Antud asjas on kohus tuvastanud, et kaebaja õigusi ei ole rikkunud ka muud kaebuses väljatoodud kinnipidamistingimused ja seda alljärgnevalt. 13.Kaebaja on märkinud, et kamber oli niiske ja rõske, kuna kambris tuli pesta ja kuivatada pesu, kambris oli halb lehk, õhuvahetus oli halb, ventilatsioon oli puudulik, kambris oli halb valgustus ning kambris puudus soe vesi, samuti polnud kõigil kambris istekohta. 14.Asja materjalide kohaselt on kaebajale võimaldatud lühiajalisi kokkusaamisi mitmel korral advokaadiga, notariga, kohtueksperdiga ja abikaasaga. Nimetatud asjaolud andsid kaebajale liikumisvõimaluse väljaspool kambrit, samas on kaebajale võimaldatud igapäevaselt 1-tunnine jalutuskäik värskes õhus. Kohus märgib, et kaebaja piirangud liikumiseks tulenevad seadusest, kuna kaebaja on olnud vahistatu staatuses. 15.Kohus märgib, et mis puudutab vangla üldtemperatuuri suvel ja ventilaatori tööd, ei saa selles olla kuidagi vangla süüd. Vangla on märkinud, et suveperioodil on eemaldatud kuumuse leevendamiseks üldkasutatavates koridorides aknaklaasid, et tagada parem tuulutus. Samas on vangla andnud suvel kambrisse ventilaatori ja on võimaldanud üks kord nädalas kambri vahistatutele hommikuti ja õhtuti lisajalutuskäiku ning antud on ka lisaks igale kambri vahistatutele 1,5 liitrit mineraalvett päevas. Seega on vangla teinud endast oleneva. Vangla on märkinud, et kaebaja ei ole varasemalt öelnud, et ventilaatorist ei piisa kuumuse leevendamiseks, samas ei ole kaebaja ka varasemalt kurtnud, et ventilaator on tekitanud temal kaebusi seonduvalt hingamisteede häiretega või närvipõletikuga. Vangla on kontrollinud ka tervisekaarti, kus ei ole sellekohaseid kaebusi esitatud. Eeltoodu alusel ei nähtu vangla süüd selles, et kaebajale on tekitatud ebameeldivusi seonduvalt värske õhuga kambris.

Analoogseid asju lahendades on tuvastatud, et kambrites viiakse läbi ka õhuniiskuse taseme kontrolli ning sisekliima mõõtmise tulemusena on märgitud, et õhuniiskus vastab vanglas normile. 16.Kohus möönab, et ajal, mil kõik kambris viibijad üheaegselt pesu pesevad, võib tekkida kambris niiskust ja rõskust, kuid pesu pesemise ja kuivatamise aja osas võivad kinnipeetavad jõuda omavahel kokkuleppele, et see ei toimuks samaaegselt kõikidel kinnipeetavatel. Vanglas on ka kinnipeetavatel võimalus taotleda vanglariietust, mille pesemise eest hoolitseb vangla. Pesuvahetus toimub kaks korda kuus ja lisaks saab kasutada ka vangla pesumajateenust. 17.Mis puudutab sooja vee kasutamist ja pesemise võimaldamist kaebajale, märgib kohus, et kinnipeetavatel on tagatud pidevalt kambris külm vesi ning vee soojendamiseks on võimalik taotleda veekeedukann kambrisse. Lisaks lubatakse kinnipeetaval duši kasutamist. Tulenevalt VangS § 50 lg 2 kohaselt võimaldatakse üks kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel võimaldatakse kinnipeetavale saun, dušš või vann. Tallinna Vanglas on lubatud kinnipeetavatel käia duši all üks kord nädalas graafiku alusel. Ühestki seadusesättest ei tulene, et kambris peaks kinnipeetavatel olema soe vesi ning duši all saaks kinnipeetav käia oma tahte kohaselt. 18.Kohus märgib, et ükski vangistust reguleeriv õigusakt ei näe ette milline peab olema vangla kambris valgustus, vaid tulenevalt VangS § 45 lg 1 kohaselt peab kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele. Kohus märgib, et kambrites on olemas nii aken kui ka laevalgustid, mistõttu elutegevuseks vajalik valgus on tagatud. Lugeda ja kirjutada saaks kaebaja päevasel ajal, mil on kambris loomulik valgus. Kaebaja väide, et tema silmad on halvast kambrivalgustusest kurnatud, on paljasõnaline, kuna kas kaebaja silmad on kurnatud kambri halvast valgusest või millestki muust, ei ole tagantjärele võimalik tuvastada ning prillide väljakirjutamine arsti poolt ei pruugi olla seotud kambri valgustusega, vaid see kaasneb ka isiku eaga. 19.Kohus analüüsib kaebaja väidet puuduva istekoha tõttu ning märgib, et kaebaja ei ole kordagi varem pöördunud vangla poole, et kambris on istekohti ebapiisavalt ja sööma peab üksteise järel oodates, kuna kõik ei saa korraga istuda, mis kohtu arvates tähendab, et need probleemid, millega varasemalt vangla poole pöördutud ei ole, ei saa olla kuigi intensiivsed probleemid. Samas kinnitab vangla, et kõikidel kinnipeetavatel on Tallinna Vanglas tagatud istekoht. Kohus peab usutavaks vangla sellekohaseid väiteid ning nõustub, et vanglal on täidetud VSkE § 7 lg 1 tulenev nõue (toa või kambri sisustus). 20.Tulenevalt VangS § 45 lg 2 kohaselt on kinnipeetav kohustatud oma kambrit ja selle sisustust korras hoidma ja puhastama. See tähendab, et vanglat ei saa kuidagi süüdistada selles, et kamber, kus kaebaja oli, lehkas uriini järele. Koristusvahendid kinnipeetavatele jagab vangla ning kinnipeetavad saavad ise hoolitseda oma ruumi puhtuse eest. 21.Kokkuvõttes ei ole kohus käesolevas asjas tuvastanud, et vangla oleks rikkunud kaebaja õigusi ja põhjustanud kaebajale kannatusi ja rikkunud kaebaja inimõigusi või EIÕK artikkel 3 seonduvalt kambritingimustega, mis puudutavad sooja vee puudumist kambris, ventilaatori tööd, suveti vähest õhku kambris, kambri valgustust ja liigniiskust, kambri mustust ja istekoha puudumist. Seega ei esine käesolevates väidetes aluseid, mis põhjustaks mittevaralise kahju hüvitamist. Vangla ei ole kaebajale kannatusi põhjustanud ning pole ka ohtu seadnud kaebaja tervist. Eeltoodu alusel ei pea kohus põhjendatuks seonduvalt muude kambritingimustega kahju väljamõistmist, kuna selles osas ei ole kaebajat ebainimlikult koheldud.