Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel 14.11.2016, Tartu 3-16-1196 Evgeny Efimovi kaebus Tallinna Vangla vastu talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 14 500 eurot seoses ebakohaste kinnipidamistingimustega Tartu Halduskohtu 31.08.2016. a määrus Evgeny Efimovi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Evgeny Efimov Vastustaja Tallinna Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31.08.2016. a määruse resolutsioon muutmata, muutes määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.09.06.2016 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 14 500 eurot seoses ebakohaste kinnipidamistingimustega Tallinna Vanglas.
2.04.07.2016. a määrusega jättis halduskohus kaebaja kaebuse käiguta ning kohustas teda 10 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest kõrvaldama kaebuses esinenud puudused.
3.15.07.2016 laekus kohtusse kaebaja vastus Tartu Halduskohtu 04.07.2016. a määrusele.
4.25.07.2016. a määrusega tagastas halduskohus kaebaja kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas seoses kambrite valgustusega ja puuduliku ventilatsiooniga ajavahemikul 24.09.2014–06.03.2016 kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Muus osas jättis kohus kaebaja kaebuse teistkordselt käiguta. Kohus leidis, et kuna
kaebus esitatakse uuesti kohtule halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 43 lg-s 2 sätestatud alusel, kuid HKMS § 47 lg-s 2 või RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud kohtusse pöördumise tähtaeg on juba möödunud, peab kaebaja koos kaebusega esitama kohtule möödalastud kaebetähtaja ennistamise taotluse vastavalt HKMS § 38 lg-le 5, milles märgitakse tähtaja möödalaskmise mõjuv põhjus, kooskõlas HKMS § 71 lg-ga 1.
5.02.08.2016 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebetähtaja ennistamise taotluse.
6.Tartu Halduskohus 10.08.2016. a määrusega rahuldas kaebaja menetlusabi taotluse ning vabastas ta kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest ja võttis kaebaja kaebuse menetlusse (seoses ruumipuudusega, halva valgustusega ja puuduliku ventilatsiooniga kambrites ajavahemikul 03.10.2013–24.09.2014 ning ainult seoses ruumipuudusega kambrites ajavahemikul 24.09.2014–06.03.2016).
7.Tallinna Vangla esitas 29.08.2016 halduskohtule seisukoha kaebetähtaja ennistamise taotluse osas ning vastuse kaebusele. Esitatud seisukoha kohaselt palub vastustaja kohtul rikutud kaebetähtaja ennistamata jätmist ning ajavahemiku 03.10.2014-24.09.2014 osas menetluse lõpetamist.
8.Tartu Halduskohtu 31.08.2016. a määrusega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks ning lõpetas menetluse hüvitamisnõude osas seoses ruumipuudusega, halva valgustusega ja puuduliku ventilatsiooniga Tallinna Vangla kambrites ajavahemikul 03.10.2013–24.09.2014. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2 kohaselt, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Halduskohus tuvastas, et kaebaja pöördus esmakordselt 08.04.2015 Tallinna Halduskohtusse kaebusega Tallinna Vangla vastu talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses ebakohaste kinnipidamistingimustega ajavahemikul 03.10.2013-24.09.2014. Tallinna Vangla vastas kaebaja kahjunõudele 24.05.2016. a otsusega ehk siis, kui kaebaja oli juba pöördunud halduskohtusse. Tallinna Halduskohus tagastas 18.11.2015. a määrusega haldusasjas nr 3-15-900 kaebaja kaebuse tervikuna, kuna kaebaja ei kõrvaldanud kohtu poolt määratud tähtajaks kaebuses esinenud puudusi. Seega oli kaebaja poolt 10.06.2016 Tartu Halduskohtule esitatud hüvitamiskaebus seoses ruumipuudusega, halva valgustusega ja puuduliku ventilatsiooniga kambrites ajavahemikul 03.10.2013–24.09.2014 halduskohtu hinnangul HKMS § 43 lg 2 tähenduses korduv kaebus. Halduskohtu seisukohalt ei olnud oluline asjaolu, et pärast seda, kui Tallinna Halduskohus tagastas kaebaja kaebuse, pöördus kaebaja uuesti Tallinna Vangla poole uue samasisulise kahjunõudega, mille Tallinna Vangla tagastas 24.05.2016. a otsusega sisuliselt läbivaatamata. Kuna kaebaja ei toonud välja Tallinna Vanglale esitatud korduvas kahjunõudes mitte ühtegi uut asjaolu, mis oleks olnud Tallinna Vangla 15.06.2015. a otsusega lõpetatud kahjunõude menetluse uuendamise aluseks, siis tagastas Tallinna Vangla 24.05.2016. a otsusega kaebaja kahjunõude ajavahemiku 03.10.2013–24.09.2014 osas õiguspäraselt. Halduskohus leidis, et kaebaja läbis kahjunõude osas seoses ruumipuudusega, halva valgustusega ja puuduliku ventilatsiooniga kambrites ajavahemikul 03.10.2013–24.09.2014 kohustusliku kohtueelse menetluse enne Tallinna Vangla 15.06.2015. a otsusega. Sellest tulenevalt lähtub kohus eeldustest, et kaebaja 10.06.2016. a kaebuse näol on tegemist korduva kaebusega HKMS § 43 lg 2 tähenduses, mis on esitatud RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud kaebetähtaja rikkudes. Kaebaja esitas kohtule tähtaja ennistamise taotluse, milles sisuliselt vaidles selle üle, et tema ei ole kaebetähtaega rikkunud ning tegemist ei ole korduva kaebusega, vaid kaebuse muudatusega HKMS § 49 lg 1 tähenduses. Halduskohus selgitas, et Tallinna Halduskohus tagastas 18.11.2015. a määrusega
haldusasjas nr 3-15-900 kaebaja kaebuse selle esitajale läbivaatamatult HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel ja seega oli menetlus nimetatud haldusasjas lõpetatud. Kaebaja poolt 10.06.2016 halduskohtule esitatud kaebus, mille vaidluse ese osaliselt kattub kaebuse esemega, mille Tallinna Halduskohus tagastas 18.11.2015. a määrusega, ei saa järelikult olla tagastatud kaebuse muudatus HKMS § 49 lg 1 mõttes. Lisaks ei tuvastanud halduskohus kaebaja poolt esitatud kaebetähtaja ennistamise taotlusega tutvudes mitte ühtegi mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks. Kohtu arvates oli oluline, et kaebaja sai Tallinna Vangla 15.06.2015. a otsuse kätte haldusasjas nr 3-15-900 ettevalmistatava menetluse ajal ning kuna menetlus lõpetati 18.11.2015, siis antud juhul ei ole võimalik tugineda HKMS § 47 lg 2 ja RVastS § 18 lg 2 vahel tekkinud vastuolule. Kaebetähtaeg oleks kohtu arvates kuulunud ennistamisele, kui kaebaja oleks kohtule korduva kaebuse esitanud 30 päeva jooksul alates Tallinna Halduskohtu 18.11.2015. a määruse kättesaamisest, kuid kaebaja esitas halduskohtule korduva kaebuse alles 10.06.2016. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et antud juhul puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks, kuna käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et esineksid objektiivsed või subjektiivsed takistused, mis õigustaksid tähtaja ennistamist. Seega jättis halduskohus kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Juhindudes HKMS § 152 lg 1 p-st 2 ja HKMS § 124 lg-st 2 lõpetas halduskohus käesolevas asjas menetluse hüvitamiskaebuse osas, seoses ruumipuudusega, halva valgustusega ja puuduliku ventilatsiooniga Tallinna Vangla kambrites ajavahemikul 03.10.2013 – 24.09.2014, kuna nimetatud osas on kaebus esitatud kaebetähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulunud ennistamisele.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Kaebaja esitas 15.09.2016 halduskohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 31.08.2016. a määrusele. Kaebaja on kindel, et 10.06.2016. a kaebust tuleb pidada tähtaegselt esitatud esmaseks kaebuseks RVastS § 17 lg 1, vangistusseaduse §11 lg 8 ja HKMS § 49 lg 1 koosmõjus. Seega leiab kaebaja, et perioodil 03.10.13-24.10.14 kannatuste tekitamisega tekitatud mittevaraline kahju tuleb talle proportsionaalselt süüteole hüvitada, kuna kaebaja esitas Tallinna Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluse mõistliku aja jooksul. Samuti toob kaebaja välja, et ta muutis nõuet enne kohtulikke vaidlusi halduskohtus või enne kirjalikus menetluses taotluse esitamise tähtaja möödumist. Lisaks leiab kaebaja, et on oht muudatuste mittelahendamiseks kohtueelse menetluse läbimise tõttu HKMS § 95 mõttes.
10.Tartu Halduskohus 21.09.2016. a määrusega jättis kaebaja määruskaebuse käiguta ning kohustas teda 10 päeva jooksul alates kohtumäärusest esitama kohtule selgelt väljendatud taotlus vaidlustatava kohtumääruse tühistamise kohta ning andmed riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotlus.
11.27.09.2016 saabus halduskohtusse kaebaja menetlusabi taotlus.
12.Tartu Halduskohus 30.09.2016. a määrusega jättis kaebaja määruskaebuse teistkordselt käiguta ning kohustas teda 3 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest esitama kohtule selgelt väljendatud taotlus vaidlustatava kohtumääruse tühistamise kohta. Tartu Halduskohtu 30.09.2016. a määruse sai kaebaja kätte 04.10.2016.
13.05.10.2016 esitas kaebaja kohtule määruskaebuses esinenud puuduste kõrvaldamise avalduse, milles selgitas, et soovib vaidlustada 31.08.2016. a
määruskaebuse täies mahus ning taotles, et kohus leiaks, et kaebus on esitatud tähtaegselt.
14.Tartu Halduskohus 17.10.2016. a määrusega rahuldas kaebaja menetlusabi taotluse ning vabastas ta määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest, võttis määrusekaebuse menetlusse ning kohustas Tallinna Vanglat esitama seisukoht määruskaebuse osas.
15.21.10.2016 esitas Tallinna Vangla Tartu Halduskohtule seisukoha kaebaja määruskaebuse osas. Esitatud seisukohas nõustus Tallinna Vangla 31.08.2016. a määruses toodud halduskohtu põhjendustega ning palus jätta kaebaja määruskaebuse rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Halduskohus on jõudnud õigele järeldusele selles, et hüvitamiskaebus halduskohtule seoses ruumipuuduse, halva valgustuse ja puuduliku ventilatsiooniga on perioodi 03.10.2013-24.09.2014 osas esitatud kaebetähtaega rikkudes ning puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks.
17.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu määruse motivatsiooniga, milles leitakse, et tegemist on korduva kaebusega. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et HKMS § 43 lgst 2 tuleneb, et kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Seega ei takista kaebuse tagastamine kaebuse korduvat esitamist. Kuna kaebaja hüvitamiskaebus, mis puudutas ebakohaseid kinnipidamistingimusi Tallinna Vanglas perioodil 30.10.2013-24.09.2014, tagastati Tallinna Halduskohtu 18.11.2015. a määrusega, siis tuleb lugeda, et see kaebus ei ole enne käesoleva kaebuse esitamist 10.06.2016 kohtu menetluses olnud. Eelnevast tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus halduskohtuga, et kaebaja 10.06.2016. a kaebus on Tallinna Vangla kinnipidamistingimusi ajavahemikul 03.10.201324.09.2014 puudutavas osas korduv kaebus HKMS § 43 lg 2 mõttes. Korduv kaebus HKMS § 43 lg 2 mõttes on selline kaebus, mille isik on esitanud halduskohtule sama nõudega samal alusel ning: 1) selle kohta on jõustunud kohtuotsus; 2) selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta või 3) varasem kaebus on kohtu menetluses. Kuna halduskohus tagastas kaebaja varasema sama nõudega samal alusel esitatud kaebuse, ei ole selle kohta jõustunud kohtuotsust ega kohtumäärust menetluse lõpetamise kohta, ka ei ole varasem kaebus endiselt kohtu menetluses. Korduva kaebuse puhul tuleb menetlus lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 1 alusel – st sel alusel, et kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus või kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta või kaebus HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel tagastada sel alusel, et kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses.
18.Ringkonnakohus nõustub samas halduskohtu seisukohaga selles, et olukorras, kus kaebaja esialgne 08.04.2016. a kaebus tagastati halduskohtu 18.11.2015. a määrusega, ei saa kaebaja 10.06.2016. a kaebus olla esialgse kaebuse muutmine HKMS § 49 lg 1 mõttes, kuna kaebajal ei olnud Tartu Halduskohtule kaebuse esitamisega võimalik muuta Tallinna Halduskohtu poolt haldusasjas 3-15-900 tagastatud kaebust. Ka ei saanud kaebaja käesolevas haldusasjas esitatud kahju hüvitamise nõue tugineda Tallinna Vangla poolt kaebaja korduva kahju hüvitamise taotluse 24.05.2016 rahuldamata jätmisele, kuna vangla sisuliselt kaebaja taotlust perioodi 03.10.201324.09.2014 osas ei lahendanud, tagastades selle õigesti põhjendusega, et vangla on
vastava kahju hüvitamise nõude juba 15.06.2015. a vastusega lahendanud. Kuna halduskohus ei saanud seega Tallinna Vangla 24.05.2016. a vastusele tuginedes lugeda kaebaja poolt kohtueelset menetlust läbituks, tegi halduskohus õigesti kindlaks, et kaebaja läbis vaidlusaluses kahju hüvitamise nõudes kohtueelse menetluse juba 2015. aastal, mil Tallinna Vangla lahendas kaebaja sama ajaperioodi osas esitatud taotluse 15.06.2015. a otsusega. Nimetatud otsuse tegemisest hakkas kulgema ka kaebaja poolt halduskohtusse pöördumise tähtaeg.
19.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebaja on 10.06.2016. a kaebuse, mis puudutas ebakohaseid kinnipidamistingimusi Tallinna Vanglas perioodil 30.10.201324.09.2014, esitanud kaebetähtaega rikkudes. RVastS § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Kuna kaebaja hüvitamiskaebus registreeriti Tallinna Vanglas esmakordselt 03.02.2015, siis oli kaebuse halduskohtule esitamise tähtaeg 04.05.2015. Samas tuleneb Riigikohtu 11.05.2016. a määrusest nr 3-3-1-18-16, et olukorras, kus vastustaja on tähtajaks lahendamata taotlused hiljem enamasti siiski lahendanud, võis kaebaja põhjendatult arvata, et kohtusse pöördumiseks tuleb ära oodata vastustaja sisuline seisukoht tema taotluse kohta. Seega tuleb üldjuhul kaebuse esitamise tähtaeg ennistada, kui kaebaja on halduskohtule kaebuse esitanud 30 päeva jooksul hüvitamistaotlusele vangla vastuse saamisest. Tallinna Vangla lahendas kaebaja hüvitamistaotluse 15.06.2015. a vastusega nr 537/15/42-2, mille kaebaja sai kätte 16.06.2016, ja seega oli kaebajal võimalus halduskohtusse pöörduda hiljemalt 18.07.2015. Kuna kaebaja oli aga esitanud Tallinna Halduskohtule juba 08.04.2015 kaebuse haldusasjas nr 3-15-900, mille halduskohus jättis 17.04.2015. a määrusega käiguta, märkides, et halduskohus saab kaebust menetleda vaid osas, milles kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse (määruse p 15), olnuks kaebajal veel ka enne halduskohtu poolt kaebuse 18.11.2015. a määrusega tagastamist võimalik teavitada kohut Tallinna Vangla 15.06.2015. a vastusest ning asjaolust, et kohtueelne menetlus asjas on läbitud. Kaebaja seda ei teinud. Käesolev kaebus, mis tugineb sisuliselt Tallinna Vangla 15.06.2015. a otsusele kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise kohta, on seetõttu halduskohtule esitatud kaebetähtaega rikkudes.
20.Riigikohus on 01.10.2002. a määruses nr 3-3-1-57-02 asunud seisukohale, et ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Asjaolu, et kaebaja kaebus, mis puudutas ebakohaseid kinnipidamistingimusi Tallinna Vanglas perioodil 30.10.2013-24.09.2014, jäi Tallinna Halduskohtusse pöördumisel sisuliselt lahendamata, kuna kaebaja ei kõrvaldanud kaebuses esinenud puuduseid, ei anna alust jõuda teistsugusele seisukohale. Kaebajal oli nimetatud menetluses võimalik oma õigusi kaitsta, esitades halduskohtule veel enne kaebuse tagastamist kaebaja kahju hüvitamise taotluse osas tehtud Tallinna Vangla 15.06.2015. a vastuse, vaidlustades halduskohtu poolt kaebuse tagastamist ringkonnakohtus või esitades halduskohtule liigse viivituseta uue kaebuse koos tõenditega kohtueelse menetluse läbimise kohta. Kuna kaebaja ei ole käesolevas asjas mõjuvaid kaebetähtaja ennistamise põhjusi HKMS § 71 lg 1 mõttes esitanud, jättis halduskohus õigesti kaebaja 10.06.2016. a kaebuses, mis puudutas ebakohaseid kinnipidamistingimusi Tallinna Vanglas perioodil 30.10.201324.09.2014, kaebetähtaja ennistamata.
21.Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 31.08.2016. a määruse resolutsiooni muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.