Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Madis Ernits ja Agu Timmi 10.11.2016, Tartu 3-14-51146 Oleg Semjonovi kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks Tartu Halduskohtu 30.10.2015. a otsus Tallinna Vangla apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Oleg Semjonov Vastustaja Tallinna Vangla
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 12.12.2016.
Kaebuse kohaselt viibis kaebaja Tallinna Vanglas ajavahemikul 22.11.2011-27.02.2013, mil talle oli tagatud ebapiisav põrandapind kambris. Kaebaja soovib moraalse kahju katteks hüvitist 450 eurot iga Tallinna Vanglas viibitud kuu eest.
Tallinna Vangla rikkus kaebaja suhtes Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-t 3, kuna kuuekohalistes kambrites oli üldpinda umbes 2,5 m 2 või vähem ühe kinnipeetava kohta. Kambri põrandapinna puhul tuleb arvestada, milline on tegelik põrandapind kambris liikumiseks, sest vaba pinda, kust on maha arvestatud mööbli alla jääv ruum on vähem kui 1,5 m2 ühe kinnipeetava kohta. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on leidnud, et soovitatav minimaalne põrandapind kambris ühe kinnipeetava kohta on 4 m2.
Kohtuotsuse kohaselt viibis kaebaja Tallinna Vanglas ajavahemikul 22.11.2011-27.02.2013. Perioodil 22.11.2011-22.01.2013 oli O. Semjonov vahistatu staatuses ja perioodil 22.01.201327.02.2013 viibis O. Semjonovi vangistusseaduse (VangS) § 14 lg-st 3 ja vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 8 lg-st 4 tulenevalt lukustatud kambris. Vahistatu staatuses olles viibis kaebaja ööpäev läbi lukustatud kambris ning talle võimaldati üks tund päevas värskes õhus viibimist. Kui kaebaja oleks esitanud vanglale taotluse paigutada ta kambrisse, kus isiku kohta on põrandapinda vähemalt 3 m2, ei oleks saanud kaebaja soovitud tulemust, kuna vangla on asunud seisukohale, et vaidlusalusel perioodil võis põrandapinda olla ühe kinnipeetava kohta 2,5 m2. Vangla esitatud materjalidest nähtuvalt viibis kaebaja kambrites, kus põrandapinda oli alla 3 m2, kokku 442 päeva, mida saab pidada vastustaja poolt EIÕK art 3 rikkumiseks ning selle perioodi eest saab määrata kaebajale rahalise kompensatsiooni. Päevi, mil kaebaja viibis nõuetele vastavates kambrites, mittevaralise kahju väljaarvutamise hulka ei arvata. Kambris asuvat tualetti ei saa kambri põrandapinna määramisel arvesse võtta, vaatamata sellele, et VSkE § 7 lg 1 järgi on WC nimetatud kambri sisustusse kuuluvaks. EIK on pidanud samuti põhjendatuks välistada tualeti alune pind kambri põrandapinna hulgast. Mööblialust pinda põrandapinna hulgast välja ei arvutata. Kambris asuvad mööbliesemed on kaebaja jaoks eluliselt vajalikud ning ei võta ära põhjendamatult kambripinda. Vastustaja seisukohtadest nähtub, et vastustaja oli teadlik ülerahvastatuse probleemist, samuti EIK praktikast selles küsimuses. Hüvitise suuruse määramisel tuleb arvesse võtta, et kaebaja viibis Tallinna Vanglas üsna pikka aega (442 päeva) tingimustes, kus isiklik ruum oli alla 3 m 2 ja talle võimaldati üks tund päevas värskes õhus viibimist. Hinnates kinnipidamistingimuste vastavust EIÕK art 3 nõuetele on põhjendatud Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja mõista 3 eurot iga päeva kohta, kokku 1326 eurot, kui kaebaja viibis kambrites, kus oli alla 3 m2 põrandapinda ühe kinnipeetava kohta. Kaebaja tahtest ei sõltunud kambri täituvus ega kaebaja ümberpaigutamine ühest kambrist teise. Asjaolu, et kaebaja kohtus vaidlusalusel perioodil 12 korral ametiisikuga ning osales programmis „Eluviisi treening“ ja riigikeele õppe motivatsioonikursusel ja MTÜ Convictuse tugigrupis, ei muuda oluliselt seda, et kaebaja oli enamuse ajast kitsastes kambritingimustes. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 25 eurot. Kaebus kuulub rahuldamisele 19,64% osas. Vastustajalt tuleb välja mõista kaebaja tasutud riigilõiv proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Seega tuleb vastustajalt välja mõista kaebaja kasuks riigilõiv 4,91 eurot.
O. Semjonovi kasuks välja hüvitise summas 1326 eurot ja 4,91 eurot menetluskulu, teha uus otsus ja jätta O. Semjonovi kaebus täielikult rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt arvestas halduskohus ebaõigesti põrandapinna arvutamisel kambri üldpindalast välja WC aluse pindala. VSkE § 7 lg 1 alusel on kambris asuv WC kambri osa. Kambris asuvat WC-d tuleb näha vangistustingimuste kontekstis positiivse asjaoluna. WC pakub kinnipeetavale võimalust olla mõne hetke privaatselt ja päris omaette ruumis, kui ta tunneb kambris olles, et ta seda vajab. Seega suurendab kambris asuv WC kinnipeetava privaatsus- ja liikumisvõimalusi. Põrandapind ruumis ei tähenda ruumis olevat jalutamiseks vaba pinda, vaid ruumi põrandapinna suurus, mille arvestamise aluseks on vastasseinte vaheline kaugus, seega ruumi üldpind. Tallinna Vangla lähtus kehtinud VSkE § 6 lg-s 6 sätestatust ja tagas O. Semjonovile kuni 31.12.2013 vähemalt 2,58 m2 põrandapinda, millest ei ole maha arvestatud kambri tualettruumi pindala. Vangla ei rikkunud siseriikliku õiguse norme, mistõttu ei olnud vangla tegevus õigusvastane. Halduskohus ei hinnanud tõendeid kogumis, sest kohtuotsusest ei nähtu, kas kohus on tingimusi kogumis hinnanud. Halduskohus ei põhjenda kohtuotsuses, miks kõik muud õigused, mis olid kinnipeetavale tagatud, sh hõivetegevus, ei kompenseeri ja ei tasakaalusta vähest põrandapinda. Kohus ei ole kaalunud iga asjaolu osatähtsust, ega seda, millist kaalu omasid kõik muud tingimused, mis kaebajale olid õiguspäraselt tagatud, võrreldes põrandapinnaga. Kohus on rikkunud ka põhjendamiskohustust, sest isegi kui kohus kaalumiste tulemusel oleks leidnud, et ühel asjaolul on teistega võrreldes olulisem kaal, pidanuks kohus seda hindama ja põhjendama. Kohus oleks pidanud näitama ära kogumist esile tõstetud faktori intensiivsuse ja põhjendama, miks ta omistab ühele asjaolule teistega võrreldes niivõrd suure kaalu, mis otsustab nõude rahuldamise. Nõustuda ei saa halduskohtu seisukohaga, et varasemate pöördumiste esitamine ei oleks taganud kaebajale soovitud tulemust. Kaebaja talus vaikides väidetavaid õiguste rikkumisi ja pöördus vangla poole kahjunõudega alles pärast sobivat EIK-i lahendit. Seega ei talunud kaebaja tegelikkuses vangistustingimustega seonduvalt kannatusi ja kannatuste esinemist väidetakse üksnes rahalise kompensatsiooni saamiseks. Halduskohtu väljamõistetud hüvitise summa on põhjendamatult suur. Kohtuotsusest ei nähtu, miks halduskohus peab põhjendatuks suure hüvitise määramist olukorras, kus peale vähese põrandapinna muid kannatusi isikule ei kaasnenud.
kinnipidamistingimused kogumis, sh kinnipeetava liikumisvabaduse ulatus vangla või osakonna piires. Samas on oluline ka kohtlemise kestus (RKHKo nr 3-3-1-21-16, p 9).
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.