lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-2119/5

Keskkonnaõigus › Vesi

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 09.11.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-2119/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Keskkonnaõigus › Vesi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.11.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1013
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-16-2119

Määruse kuupäev

9. november 2016

Kohtunik

Eda Muts

Kohtuasi

Sihtasutus „Maarja küla“, Maaenergia OÜ, Metsakoda OÜ, MTÜ Eesti Veeühing ja MTÜ Eesti Veskivaramu kaebus Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni 05.08.2016 kirja nr 6-3/16/246-48 „Saesaare paisu likvideerimise teatise keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmine“ tühistamiseks.

Resolutsioon

Tagastada kaebus haldusasjas nr 3-16-2119.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1.Sihtasutus „Maarja küla“, Maaenergia OÜ, Metsakoda OÜ, MTÜ Eesti Veeühing ja MTÜ Eesti Veskivaramu esitasid 24.10.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti PõlvaValga-Võru regiooni 05.08.2016 kirja nr 6-3/16/246-48 „Saesaare paisu likvideerimise teatise keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmine“ tühistamiseks.
2.Keskkonnaamet edastas 02.11.2016 vastusena Tartu Halduskohtu kohtunõudele Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni 05.08.2016 kirja nr 6-3/16/246-48 „Saesaare paisu likvideerimise teatise keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmine“. Kohtu seisukoht
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kohus kaebuse menetlusse võtmisel, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Sama seadustiku § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kaebusega on soovitud tühistada Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni 05.08.2016 kirja nr 6-3/16/246-48 „Saesaare paisu likvideerimise teatise keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmine“. Kohus leiab, et kaebuse menetlusse võtmine antud juhul ei ole lubatud ning kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub kaebeõigus alljärgnevatel põhjustel.

Sarnased lahendid

Keskkonnaõigus
  • 19.06.20263-20-2368/66Riigikohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-22-915/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-26-532/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-25-2968/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.06.20263-26-1036/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-26-829/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
4.Kaebuse esitajad on seisukohal, et Saesaare paisu likvideerimise teatise keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande heakskiitmise otsuse puhul on sisuliselt tegemist haldusaktiga, sest KMH läbiviimine on toimunud eesmärgiga Saesaare paisjärv likvideerida. KMH aruande heakskiitmisest tulenevalt antakse Keskkonnaameti poolt edaspidi vee erikasutusluba, mille väljastamisel arvestatakse KMH tulemusi. Kaebajate hinnangul on KMH aruande heakskiitmisel esitatavad keskkonnanõuded siduvad lõppotsustuse langetamisel tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 24 lg-st 1, mille kohaselt peab otsustaja tegevusloa andmisel või sellest keeldumise otsuse tegemisel arvestama keskkonnamõju hindamise tulemusi ja aruandele lisatud keskkonnanõudeid.
5.Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg-le 1 on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. HMS § 106 lg 1 järgi on toiminguks haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et toimingule kohalduvad sätted ei kohaldu menetlustoimingutele. Menetlustoiminguteks on kõik protseduurilised eeltoimingud haldusaktide andmisel ehk toimingud, mis pole haldusmenetluse lõpptulemuseks.
6.Kohus leiab, et KMH aruande heakskiitmine Keskkonnaameti kirjaga (otsustusega) ei kvalifitseeru haldusaktiks, mis eviks mõjutusi isikute õigustele ja kohustustele. Riigikohus on märkinud, et keskkonnamõju hindamine ei ole eraldiseisev menetlus, vaid see leiab aset (kaevandamis)loa menetluse raames ning on suunatud loataotluse lahendamiseks vajaliku teabe kogumisele (lahendis viidatud KeHJS § 2 lg 1 asemel on kehtivas regulatsioonis sarnane säte § 31). Seega peab olema võimalik KMH puudusi esile tuua menetluse lõpptulemusena antud haldusakti vaidlustamisel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 15.10.2013. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-35-13, p 22). Ühtlasi on Tallinna Ringkonnakohus 30.04.2008. a otsuse p-s 7 haldusasjas nr 3-07-1306 leidnud, et sarnaselt HMH läbiviimise otsusele on ka heakskiidu puhul tegemist menetlustoiminguga, kuna aruande heakskiitmine ei tekita, muuda ega lõpeta haldusvälise isiku õigusi ega kohustusi. Eelviidatud kohtupraktikas toodud seisukohad on kohaldatavad ka käesolevas asjas. Haldusakt paisutuse likvideerimise menetluses on Keskkonnaameti otsus paisutuse likvideerimise kohta või sellest keeldumise otsus vastavalt veeseaduse (VeeS) § 171 lg-le 7. Kohtu hinnangul on KMH aruande heakskiitmise otsus menetlustoiming paisutuse likvideerimise menetluses, kuna nimetatud otsusega ei tekitata, muudeta ega lõpetata haldusvälise isiku õigusi ega kohustusi. Kohus on seisukohal, et kaebajate õiguste võimalik rikkumine selgub VeeS § 171 lg 7 kohase otsuse tegemisel. Alles paisutuse likvideerimise või veetaseme alandamise otsuse tegemisel või sellest keeldumisel saab hinnata, kas kaebajate õigusi või kohustusi on piiratud ja kas otsust langetades on akti andja teostanud kaalutlusõigust korrektselt, s.o kooskõlas volituse piiride, kaalutluse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid, kaaludes põhjendatud huve ja võimalikke vigu keskkonnamõju hindamise aruandes. Ka KMH aruandes on märgitud, et KMH-s käsitletakse Ahja jõel asuva Saesaare paisu võimaliku likvideerimisega kaasnevat keskkonnamõju ning antakse lähtuvalt mõju olulisusest hinnang tegevise elluviimise võimalikkusele, kas ja millistel tingimustel on võimlaik kavandatavat tegevust ellu viia, ja soovitused parima lahendusvariandi valikuks.
7.Kohus selgitab, et menetlustoimingu osas saaks küll nõuda selle õigusvastasuse tuvastamist, kuid ilma haldusakti või lõplikku toimingut vaidlustamata saab seda teha üksnes

juhul, kui menetlustoiming rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise (HKMS § 45 lg 3). Käesoleval juhul ei pea kohus vajalikuks suunata kaebajat KMH aruande õigusvastasuse tuvastamise nõudele, kuna kaebusest ei nähtu kaebajate mittemenetluslike õiguste rikkumist sõltumata haldusaktist ning ühtlasi puudub alus arvata, et menetlustoimingu võimalik õigusvastasus tingiks vältimatult kaebajate õigusi rikkuva haldusakti andmise. Kuigi vastustajal on KeHJS § 24 lg-st 1 tulenevalt kohustus tegevusloa andmisel või sellest keeldumise otsuse tegemisel arvestada keskkonnamõju hindamise tulemusi ja aruandele lisatud keskkonnanõudeid, ei ole selle tagajärjeks vältimatult kaebajate õigusi rikkuva haldusakti andmine. Kuna otsus paisutuse likvideerimise või sellest keeldumise kohta langetatakse kaalutlusõiguse alusel ning vaidlusaluses otsuses on seatud täiendavaid nõudeid, mis tuleb täita enne paisutuse likvideerimise taotluse lahendamist, ei ole käesoleval hetkel ette teada menetluse lõpptulemus. Kohus lähtub eelnevalt viidatud Riigikohtu seisukohast, et KMH puudusi peab olema võimalik esile tuua ka menetluse lõpptulemusena antud haldusakti vaidlustamisel. Seega on kaebajatel võimalus vaidlustada KMH puuduseid koos lõpliku haldusakti vaidlustamisega.

8.Eeltoodud põhjendusi arvestades ning HKMS § 121 lg 2 p-le 1 tuginedes tagastab kohus kaebuse. Kuna käesolevas asjas vaidlustatud menetlustoimingu vaidlustamiseks puudub kaebeõigus, ei pea kohus vajalikuks käsitleda kaebajate isikulise kaebeõiguse olemasolu vastavalt HKMS §-le 44 ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-le 30.
9.HKMS § 104 lg 5 p-i 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kaebus tagastatakse HKMS § 121 lg 2 p-i 1 alusel, mistõttu ei kuulu tasutud riigilõiv tagastamisele. Võimalikud menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda.
10.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20263-24-1473/40Riigikohtu halduskolleegium
  • 28.05.20263-23-1918/19Riigikohtu halduskolleegium