Janek Pallo kaebus Tartu Vangla vastu tekitatud kahju hüvitamise nõudes summas 3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 15.05.2015. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Kaebaja apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja/apellant Janek Pallo Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15.05.2015. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja menetluskulu kaebaja enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 08.12.2016 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
Tartu Vangla inspektor-kontaktisik M. Lillepõld vestles kaebaja peatsest abiellumisest suhtlusvõrgustiku Facebook vahendusel kaebaja tulevase abikaasa emaga.
2.Kaebaja esitas 09.07.2014 Tartu Vanglale märgukirja, milles teatas, et M. Lillepõld on levitanud teenistusülesannete täitmisel teatavaks saanud informatsiooni. Kaebaja selgitas, et M. Lillepõld vestles sotsiaalmeedias kaebaja elukaaslase emaga teemal, mis puudutas kaebaja valmistumist elukaaslasega abielluma. Kaebaja leidis, et sellise tegevusega rikuti Euroopa
Inimõiguste põhivabaduse kaitse konventsiooni (EIÕK) art-it 8, mis annab aluse kahjunõude esitamiseks. Tartu Vangla selgitas 06.08.2014 vastuses nr 2-3/3249-2 (tl 29), et kaebaja elukaaslase ema näol on tegemist Tartu Vangla endine töötajaga ja M. Lillepõld suhtles temaga aeg-ajalt. Tartu Vangla nentis, et M. Lillepõld küsis tõesti Facebookis kaebaja elukaaslase ema käest tütre abiellumise kohta kinnipeetavaga. Vestlusest aga nähtus, et kaebaja elukaaslase ema oli juba abiellumisest teadlik. Tartu Vangla märkis, et on sel teemal M. Lillepõlluga vestelnud ja juhtinud tema tähelepanu võimalikele puudustele ametialases käitumises. Tartu Vangla vabandas, kui see vestlus kaebajale ebameeldivusi valmistas.
3.Kaebaja esitas 27.08.2016 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles nõudis kahju hüvitist 3500 eurot, sest M. Lillepõld levitas kaebajat puudutavaid delikaatseid isikuandmeid, mis olid M. Lillepõllule teatavaks saanud seoses tööülesannete täitmisega.
4.Tartu Vangla jättis 28.10.2014. a vastusega nr 1-13/900-2 (tl 5-5p) kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Tartu Vangla nõustus, et kinnipeetavate kohta andmete avaldamine kolmandatele isikutele ei ole lubatud ja märkis, et M. Lillepõldu on ka hoiatatud, et samalaadsete sündmuste ilmnemisel võidakse algatada distsiplinaarmenetlus. Tartu Vangla vabandas veelkord ja asus seisukohale, et mittevaraline kahju on hüvitatud õigusvastase tegevuse tunnistamise ja vabandamisega, mistõttu tuleb taotlus rahalise hüvitise maksmiseks jätta rahuldamata.
5.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-4p), milles ta nõudis Tartu Vanglalt mittevaralise kahju eest hüvitist 3500 eurot. Kaebaja selgitas, et Tartu Vangla ametnik M. Lillepõld vestles tema abikaasa emaga Facebookis kaebaja abiellumisest, mis oli M. Lillepõllule teatavaks saanud seoses tööülesannete täitmisega. Kaebaja hinnangul sekkus M. Lillepõld oma tegevusega kaebaja eraellu ning rikkus seega avaliku teenistuse seadust ja vanglateenistuse eetikakoodeksit. Pärast seda, kui kaebaja teavitas vangla sisekontrolli, tekkis kaebajal tüli ka abikaasa emaga, kuna kaebus oli esitatud abikaasa ema tuttava peale. Kaebaja leiab, et vangla vabandamisest ei piisa. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on selgitanud, et abiellumine on sedavõrd isiklikku laadi otsus, et sellesse ei või sekkuda isegi juhul, kui see ei tundu ühiskonnas üldaktsepteeritud normide kohane. Ei oma tähtsust, kas isik, kellega M. Lillepõld vestles, teadis abiellumisest varem või mitte, sest see ei muuda tehtut olematuks.
6.Tartu Halduskohus rahuldas 15.05.2015. a otsusega (tl 35-36p) kaebuse osaliselt ja tuvastas Tartu Vangla poolt kaebaja abiellumise kohta kolmandate isikute info edastamise õigusvastasuse. Halduskohtu hinnangul oli asjas täidetud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eeldused, s.t Tartu Vangla rikkus õigusvastase ja süülise tegevusega kaebaja eraelu puutumatust. Halduskohus selgitas, et õigusrikkumiseks on Tartu Vangla ametniku poolt sotsiaalvõrgustikus Facebook kaebaja perekonna- ja eraelu kohta andmete avaldamine kolmandale isikule. Halduskohus leidis, et kuigi vangla ei käitunud õiguspäraselt, ei rikutud kaebaja õigusi sellisel määral, mis õigustaks RVastS § 9 lg 2 kohaselt mittevaralise kahju hüvitamist rahas. Selleks, et oleks õigustatud rahalise hüvitise väljamõistmine, peab isiku õiguste rikkumine ületama teatud künnise ning saavutama teatud intensiivsusastme. Vastustaja tekitas kaebajale küll õigusvastase tegevusega ebamugavusi, kuid samas ei tähenda rikkumise olemasolu automaatselt rahalise hüvitise väljamõistmist. Halduskohus tuvastas, et rikkumine leidis aset, kuid kaebaja elukaaslase ema teavitamine tema tütre peatsest abiellumisest ei toonud enesega kaasa taolisi tagajärgi, mis tooksid kaasa rahalise hüvitise väljamõistmise. Kaebaja tulevase abikaasa ema teadis sellel ajal juba oma tütre abiellumisest. Samuti on abiellumine ühiskonnas aktsepteeritud tegevus, millel ei ole iseenesest häbiväärset iseloomu.
Halduskohus pidas vangla õigusvastast tegevust kaebaja kodu ja eraelu puutumatusele raskuse minimaalset piiri ületavaks. Halduskohus ei pidanud õigusrikkumist samas seda piiri oluliselt ületavaks, kuna kaebajale ei ole saabunud märkimisväärne negatiivne tagajärg. Halduskohus leidis, et kohtumenetlus ise ja kohtulahend käesolevas asjas on piisav selleks, et kaebaja saaks õiguskaitse ja sellega talle kompenseeritakse väikse intensiivsusega hingelisi üleelamisi. Samuti oli halduskohus seisukohal, et osaliselt on kahju vangla poolt hüvitatud juba vabandamisega.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
7.Kaebaja esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 41-44), milles palub Tartu Halduskohtu otsuse tühistada osas, millega halduskohus jättis kaebaja nõude summas 3500 eurot rahuldamata ja teha asjas uue otsuse, millega kaebus rahuldadakse. Kaebaja on arvamusel, et see, kas ämm teadis kaebaja abiellumisest või mitte, ei oma õigusliku hinnangu seisukohalt tähtsust. Küsimus ei ole informatsiooni sisus vaid sellest, et see liikus mööda kanalit, mida ei tohiks olemas olla. Sellise käitumisega andis M. Lillepõld signaali, et kaebaja kohta käiv informatsioon ei ole vanglas kaitstud. Vangistuse eesmärk on suunata inimest õiguskuulekale käitumisele, aga vangla ise rikub seadust. Seega on kaebaja usalduse vangla vastu kaotanud. Kaebaja selgitab, et suhted ämmaga ei halvenenud abiellumise tõttu, vaid seetõttu, et kaebaja otsustas esitada vanglale märgukirja M. Lillepõllu kohta. Kui kaebaja ei oleks märgukirja esitanud, ei oleks suhted ämmaga tõenäoliselt ka halvenenud. Kaebaja leiab, et ämma negatiivne hoiak muutis ka järk-järgult kaebaja abikaasa hoiakut kaebaja suhtes ja 17.05.2015 esitas kaebaja abielu lahutamise avalduse. Kaebaja hinnangul on 3500 euro nõue tagasihoidlik, sest oodatava õnneliku tuleviku asemel sai kaebaja abielulahutuse. Kaebaja leiab, et kuna olukord on varasemaga võrreldes muutunud, siis see eeldab ka teistsugust kohtuotsust. Lisaks märgib kaebaja, et vangla ei ole kaebajalt vabandust palunud seaduserikkumise ja kaebaja põhiõiguste riivamise eest ning M. Lillepõllule ei järgnenud seaduserikkumise eest mingeid tagajärgi.
8.Tartu Vangla palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl 62-62p) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15.05.2015. a otsus muutmata. Tartu Vangla hinnangul ei ole põhjendatud kaebaja etteheited kaalutlustele, millele halduskohus on tuginenud. Tartu Vangla tegevus ei viinud selleni, et kaebaja ning tema abikaasa otsustasid abielu lahutada. Kuigi ametniku käitumine oli käesoleval juhul õigusvastane, avaldas ametnik informatsiooni siiski kaebaja peatse abiellumise kohta ja Tartu Vanglat ei saa pidada vastutavaks selle eest, et kaebaja otsustas mõne aja möödudes oma abielu lahutada. Kaebaja ei ole oma väidet kuidagi tõendanud ning tegemist on seega paljasõnalise väitega. Kaebaja viitab oma kaebuses sellele, et tema suhted ämmaga ei halvenenud mitte abiellumisest teadasaamisfakti tõttu, vaid seetõttu, et kaebaja esitas vanglale märgukirja M. Lillepõllu rikkumise kohta. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et kaebaja väited ämmaga halvenenud suhete osas on paljasõnalised ning tõendamata. Samuti ei saa vastustajat pidada vastutavaks selle eest, et kaebaja suhted ämmaga on halvenenud kaebaja enese tegevuse tulemusena (märgukirja esitamine vanglale).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub kõigi halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse peamisele väitele selgitab ringkonnakohus järgmist.
10.Kaebaja väidab, et tema abielulahutuse põhjuseks oli endise ämma negatiivne hoiak. Ringkonnakohus selgitab, et selle argumendiga tuleb pöörduda endise ämma, mitte vangla ega halduskohtu poole. Ringkonnakohus juhib kaebaja tähelepanu täiendavalt sellele, et ka tema enda arvates halvenesid suhted ämmaga seetõttu, et kaebaja esitas vanglale märgukirja M. Lillepõllu kohta. Kuna kaebajal oli valida, kas esitada märgukiri või mitte, siis ei ole ka kaebaja enda loogikat kasutades vangla tegevus põhjuslikus seoses kaebaja abielulahutusega. Perekonnaseaduse seletuskirjas on märgitud: „Nagu ka senises perekonnaseaduses on abielu lahutamise aluseks abielusuhete lõppemine või abielu jätkamise võimatus“ (Perekonnaseaduse eelnõu 55 SE seletuskiri seisuga 28.05.2007, lk 25).
11.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja on tema suhtes toime pandud õigusvastaste toimingute eest saanud piisava hüvitise. Vastustaja on oma viga tunnistanud ning on kaebaja ees korduvalt vabandanud (tl 5p, 29). Ka vastuses apellatsioonkaebusele ei eita vangla õigusvastast käitumist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vangla toimis kaebaja suhtes õigusvastaselt, kui avaldas tema isikuandmeid kolmandatele isikutele. Kuid käesoleva juhtumi asjaolusid kogumis hinnates puudub kaebaja nõudel kahju rahalisele hüvitamisele igasugune alus.
12.HKMS § 108 lg 1 ls 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv (50 eurot) jääb seega kaebaja enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.