Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-16-100419

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: aktsiaselts Swedbank – EE062200221059223099; aktsiaselts SEB Pank – EE571010220229377229; aktsiaselts Nordea Bank – EE221700017003510302; aktsiaselts Danske Bank - EE513300333522160001. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 142 lg 2 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

2-16-100419 TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. TF Bank AB esitas 09.10.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult XXXX2 342.11 euro saamiseks. Kohus tegi 19.10.2015 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 11.03.2016 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 27.04.2016 esitas hageja kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 1 674.11 eurot, sealhulgas põhinõue 2000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 494 eurot ja kahju hüvitise nõue summas 149,08 eurot. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostjaga sõlmitud väikelaenulepingust, mille igakuised kokkulepitud maksed jättis kostja hagejale tasumata. Maksekäsu kiirmenetluse käigus edastati menetlusdokumendid võlgnikule aadressile XXXX; aadressile XXXX; aadressil XXXX. Samuti on võlgnikule edastatud teavitus e-posti aadressidel XXXX ja XXXX. Kohus on tuvastanud, et menetluses 2-15-118689 avaldaja edastas menetlusdokumendid kohtutäiturile Elin Vilippus, kes tagastas need 5.01.2016 kättetoimetamise võimatuse tõttu. Kohtutäituri aruandest selgub, et dokumentide kättetoimetamine ebaõnnestus, kuna adressaat ei ela/asu aadressil XXXX. Dokumentide kättetoimetamine aadressil XXXX ebaõnnestus, kuna puudub kinnitus adressaadi elamise/asumise kohta. Telefoninumbrilt XXXX öeldi, et võlgnik elab XXXX. Menetluses 2-15-120999 on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur vastanud 10.11.2015, et Politsei- ja Piirivalveametil on teadmata XXXXtegelik viibimis- või elukoht. Avaldaja edastas menetlusdokumendid kohtutäiturile Hille Kudu, kes tagastas need 13.01.2016 kättetoimetamise võimatuse tõttu. Kohtutäituri aruandest selgub, et dokumentide kättetoimetamine ebaõnnestus, kuna XXXX omaniku sõnul võlgnik elab XXXX. Võlgniku poja sõnul elab isa XXXX. Menetluses 2-15-122838 edastas avaldaja võlgniku XXXX aadressi XXXX. Soome kohus tagastas dokumendid 4.03.2016 märkega – adressaadi elu- või asukoht teadmata. Soome kohus märgib 26.08.2016.a koostatud teates, et kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud XXXX isiklikult allkirja vastu. Tulenevalt TsMS § 394 lg-st 5 oli hagiavaldusele vastamise tähtaeg 28 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus rahuldab hagi poolte vahel 14.08.2014 sõlmitud väikelaenu laenulepingust tuleneva võlgnevuse 2 494 euro nõudes, sealhulgas põhivõlgnevuse 2 000 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 494 eurot nõudes, kuna nimetatud nõuded on õiguslikult põhjendatud.

2-16-100419

Kohus jätab hagi rahuldamata kahju hüvitise 149.08 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja võlgnevuse tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassofirmaga, millest tekkis hagejal kahju 149.08 eurot, mis seisneb makstud teenustasus. Hagiavaldusele lisatud tõenditest ei nähtu, et hageja TF Bank AB oleks sõlminud lepingu võlgnevuse sissenõudmisteenuse osutamiseks või kandnud inkassoteenuse kasutamiseks tehtud kulutusi. Hagiavalduses ei ole nimetatud nõude esitamist ka piisavalt põhjendatud. Hagiavaldusest pole võimalik järeldada, et see teenus oli vajalik ja aitas kaasa vaidluse lahendamisele. Käesolevas asjas pole hageja selgitanud muud, kui et kandis kahju seoses võla sissenõudmisega ja hagist ei selgu, millist teenust inkassofirma ja millise tunnihinnaga osutas. Hageja ei ole kulude kandmise vajadust põhistanud ega tehtud toimingute kohta tõendeid esitanud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas nõude 2 643.08 euro väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas 2 494 euro ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud (2 494 / 2 643.08) 94% ulatuses kostja kanda ja 6% ulatuses hageja kanda. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 275 euro, menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise kulu 36 euro ja õigusabikulu 270 euro, kokku 581 euro väljamõistmiseks. Hageja taotleb kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. TsMS § 175 lg 1 esimene lause sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepinguline esindaja on esitanud esindustasu arve, millel kajastub hageja esindamine hagimenetluses I astme kohtus XXXX puudutavas kohtumenetluses 270 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust. Käesolevas asjas ei ole tegemist õiguslikult keeruka vaidlusega ja dokumentide hulk ning sisu ei eelda hagi esitamiseks ja koostamiseks märkimisväärset ajakulu. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentidega eelnev tutvumine) lugeda 1,5 tundi. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 60 eurot (ilma käibemaksuta). Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 90 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (275+90 +36) 401 eurot. Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab TsMS § 163 lg 1 alusel kostjalt välja hageja menetluskulud (94% x 401) 376.94 eurot ning menetluskuludelt (376.94 eurot) viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kohtule ei nähtu, et kostjal on tsiviilasjas nr 2-15-121532 tekkinud menetluskulusid, kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu puudub võimalus kindlaks määrata hagejalt välja mõistetavaid kostja menetluskulusid. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

2-16-100419

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.