Aleksandr Kapajevi kaebus Tartu Vangla vastu väärikuse alandamisega tekitatud kahju 3000 euro hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 04.05.2015. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Kaebaja apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja/apellant Aleksandr Kapajev Esindaja Vladimir Kolga Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.05.2015. a otsuse resolutsioon muutmata, asendades halduskohtu otsuse põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega.
2.Jätta kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 08.12.2016 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
1.Kaebaja tellis 02.04.2014 (ostuperioodiks aprill 2014) Tartu Vanglalt tellimislehe nr 2644604 (tl 28) alusel 4 pakki sigarette, 3 pakki teed, 0,5 kg banaane, 1 kg õunu ja 0,3 kg sidruneid. Kaebaja paigutati 09.04.2014 kartserikambrisse. Samal päeval osakonnas, kus
kaebaja enne kartserikaristuste täitmise pööramist viibis, oli vangla kauplusest tellitud kaupade jagamise päev. Kaebajale tellitud kaupa ei väljastatud.
2.Kaebaja esitas 21.05.2014 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles ta nõudis kaebajale tekitatud kahju eest hüvitist 3000 eurot. Kaebaja selgitas, et tellimislehte täites ta veel ei teadnud, et teda paigutatakse kambrisse enne kauba väljastamist. Kaebaja leidis, et puudus seaduslik alus piirata kinnipeetava sisseoste kartseris viibimise ajal. Lisaks koheldi kaebajat võrreldes teiste erirežiimil olevate kinnipeetavatega ebavõrdselt. Tartu Vangla jättis 25.07.2014. a vastusega nr 1-13/774-2 (tl 6-6p) kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
3.Kaebaja esitas 18.08.2014 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse (tl 2, 17-18p, 44-47), milles ta nõudis kaebajale tekitatud kahju eest hüvitist 3000 eurot. Kaebaja selgitas, et ta esitas vanglale tellimuse 02.04.2014, aga vangla jättis broneeritud summa eest kaebajale 09.04.2014 kauba väljastamata. Kaebaja märkis, et vangla tõi ettekäändeks kaebaja kartserisse paigutamise. Kaebaja selgitas, et ta asus 09.04.2014 oma elukambris kuni kella 16:45-ni, mil ta kartserisse paigutati. Vangla kauplus alustas aga eluosakonnas kaupade väljastamist kell 15:30 ehk kaebaja kambris viibimise ajal. Kaebaja oli seisukohal, et kaupluse tellimislehele märgitud tellimisperiood „aprill 2014“ tähendas seda, et kauba väljastamine oleks pidanud toimuma peale kartserikaristuse lõppemist (24.04.2014) ja enne aprillikuu lõppu. Seda aga ei tehtud. Kaebaja viitas Tartu Halduskohtu 23.11.2012. a otsusele haldusasjas nr 3-11-2742, milles selgitati, et tellimus kehtib tellimislehel märgitud ostuperioodi lõpuni. Kaebaja märkis, et talle ei võimaldatud aprillis 2014 vangla tegevusetuse tõttu kordagi sisseoste teha, kuigi selline õigus tuleneb vangla sisekorraeeskirjast. Kaebaja selgitas, et 02.04.2014 kaupa tellides ta ei arvanud ega teadnud, et vastustaja paigutab ta 09.04.2014 kartserisse. Vastustaja aga tühistas kaebaja tellimuse ja ei teavitanud sellest kaebajat. Sarnases olukorras olnud teistele kinnipeetavatele andis vastustaja kauba kätte. Pärast kartserist vabastamist tekkis kaebajal võimalus kaupa tellida 30.04.2014 ning ta sai selle kätte 07.05.2014. Eeltoodu põhjal oli kaebaja seisukohal, et vangla alandas süüliselt kaebaja väärikust. Kaebaja selgitas, et talle kohaldati piiranguid ebaseaduslikult ja koheldi teiste kinnipeetavatega ebavõrdselt. Sellega seoses tundis ta solvumist, alandust, nördimustunnet ning olulist meeleolu langust.
4.Tartu Halduskohus jättis 04.05.2015. a otsusega (tl 50-52) kaebuse rahuldamata. Halduskohus selgitas, et Tartu Vangla kodukorra p 16.1 kohaselt on kinnipeetaval võimalik sooritada sisseoste üldjuhul kaks korda kuus, kuid mitte harvemini, kui kord kuus. Kaebaja eluosakonnaks oli enne kartserisse paigutamist E-5 (tl 6). Kodukorra p 16.2 kohaselt teevad E-hoonesse paigutatud kinnipeetavad sisseoste üldjuhul üle nädala kolmapäeviti ja neljapäeviti kell 8:45–20:00 eelnevalt esitatud tellimuslehtede alusel, kauba kohaletoimetamise teel. Kodukorra p 16.8 kohaselt saavad kartserikaristust kandvad kinnipeetavad kaupluse vahendusel soetada ainult vangla sisekorraeeskirja (VSkE) §-s 60 loetletud ja poe sortimenti kuuluvaid esemeid. Kaebaja tellis 02.04.2014 (ostuperioodiks aprill 2014) tellimislehe nr 2644604 (tl 28) alusel 4 pakki sigarette, 3 pakki teed, 0,5 kg banaane, 1 kg õunu ja 0,3 kg sidruneid. Tellimuse koostamisel asus kaebaja E5 eluosakonnas, kambris 2002. Tellimuslehel on kuupäeva märkimata tehtud parandus sisuga „Karts E1, kamber 1002“ (tl 28). Kodukorra p 16.11.4 kohaselt paarisnädala neljapäeval (s.o 03.04.2014) kella 10:00-ks tagastavad valvurid E-maja tellimislehed kassapidajale ja kodukorra p 16.11.6 kohaselt toimub tellitud kauba üleandmine üldjuhul E-majas järgneva (paaritu) nädala kolmapäeval ja neljapäeval. E5 eluosakonda graafikujärgne teenindamispäev oli kolmapäev, 09.04.2014 ja vangla kauplus alustas eluosakonnas kaupade kättejagamist alates kella 15:30-st (tl 21).
Kaebaja väitis, et enne kartserisse paigutamist oli ta kambris kuni 16:45 ja enam kui ühe tunni jooksul oli vastustajal võimalus talle tellitud kaup väljastada. On tõendatud, et tegelikkuses pöörati kartserikaristus täitmisele kell 16:25 (tl 37). On ilmne, et kõikide isiklike asjadega ühest osakonnast teise liikumine võtab teatava aja ja võib nõustuda vastustaja seisukohaga, et on eluliselt usutav, et kaebajat polnud kambris juba hiljemalt kell 16:20. Kaupluse juhataja M. Saabeli 24.05.2014 kirjaliku seletuse kohaselt, kui E-5 osakonnas kaupu laiali jagati, ei olnud kaebajat oma elukambris (tl 6). On tuvastatud, et kaebaja viibis kartseris kuni 24.04.2014 kella 16:25-ni. Kartserikambrite graafikujärgne teeninduspäev oli 10.04.2014 (tl 37). Seega oli vastustajal reaalne võimalus kaebajale tellitud kaupade üleandmiseks. Halduskohus nõustus vastustaja seisukohaga, et kaebajal oli tellitud kaup, mis on keelatud kartserikambris omada ja seetõttu kaebajal puudus õigus selle tellimiseks ja seega tellimisleht nr 2644604 jäi realiseerimata. Kaebajal oli võimalik kartseris viibimise ajal soetada kaupluse vahendusel VSkE § 60 lg-s 1 sätestatud esemeid. Käesoleval juhul oli kaebaja juba paigutatud kartserisse selleks hetkeks, mil 09.04.2014 pidi talle kaup väljastatama. Tartu Vangla kodukorra p 12.6 keelab suitsetamisvõimaluse kartseris viibivatele kinnipeetavatele. Seega ei saa ka sigarette pidada niisugusteks esemeteks, mida vangla oleks pidanud kartseris viibimise ajal kaebajale väljastama. On tuvastatud, et E-5 eluosakonnas toimus kaupade kätte jagamine 09.04.2014 ja 23.04.2014. 23.04.2014 asus kaebaja kartseris ja seega ei saanud vastustaja tellimust täita. Seega ei ole kohus tuvastanud, et vangla tegevus oleks olnud õigusvastane. Halduskohus oli seisukohal, et vastustaja käitus kaebaja suhtes õiguspäraselt ja ei rikkunud tema õigusi. Isegi see, kui vangla väljastanuks mõnele analoogilises olukorras olnud kinnipeetavale tellitud kaubad, ei saanuks muuta vangla tegevust kaebaja suhtes õigusvastaseks, kuna ebaõige halduspraktika ei saa isikule luua ootust, et ka tema suhtes toimib haldusorgan talle soodsamalt ebaõigesti.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
5.Kaebaja esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 58-64), milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Kaebaja on seisukohal, et halduskohus ei võtnud otsuse tegemisel arvesse kaebaja esitatud argumente ja tõendeid. Kaebaja märgib, et Tartu Vangla teavitas kaebajat 26.08.2014 kirjalikult (tl 20), et kaebaja paigutati kartserisse kell 16:45. Kaebaja tegi kauba tellimuse 02.04.2014, mil ta ei viibinud kartserikambris ja mil tema sisseostude tellimine ning tegemine ei olnud piiratud. Tellimislehel nr 2644604 oli ostuperioodiks märgitud „aprill 2014“ ja kuna kaebaja vabanes kartserist 24.04.2014, siis võis ta reaalselt tellitud kauba kätte saada 25.04.2014–30.04.2014. Vangla tühistas omal algatusel kaebaja tellimuse ja jättis seega kaebaja ilma tellitud ja eelnevalt makstud kauba kättesaamisest 25.04.2014 a. Kaebaja märgib, et kõik on seaduse ees võrdsed. Vastustaja aga andis teistele kinnipeetavatele, keda ka samalaadsetel tingimustel paigutati kartserikambrisse, nende poolt tellitud kauba kätte.
6.Tartu Vangla palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl 73-73p) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.05.2015. a otsus muutmata. Halduskohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust kaebaja väide, et halduskohus oleks pidanud arvestama ka sellega, et Tartu Vangla andis kahele teisele kinnipeetavale, kes samuti paigutati kartserikambrisse, kätte nende tellitud kaubad. Vastustaja selgitab, et halduskohtule edastatud kartserikaristuse täideviimise kontroll-lehest nähtub, et kaebaja paigutati kartserisse 09.04.2015 kell 16:25, mitte aga 16:45 nagu väidab kaebaja. Halduskohus on otsuses õigesti välja toonud, et aprillis 2014 toimus tellitud kaupade kättejagamine 09.04.2014 ja 23.04.2014. Kaubad jagati E-5 elusektsioonis kätte kolmapäeviti alates kella 15:30-st. 09.04.2014 ei viibinud apellant enam oma kambris ja 23.04.2015 viibis
kaebaja jätkuvalt kartserikambris. Kaebaja vanglasiseselt isikuarvelt ei ole aprillis 2014 tellitud kauba eest raha maha võetud. Eelbroneeritud summa lasti vangla poolt vabaks, kui selgus, et tellitud kaupa ei ole võimalik kaebajale kätte anda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, asendades halduskohtu otsuse põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega.
8.Kaebaja on esitanud kohtule kahju hüvitamise kaebuse väärikuse alandamise tõttu. Vastav nõudeõigus tuleneb riigivastutuse seaduse § 7 lg-st 1 koosmõjus § 9 lg-ga 1. RVastS § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS §-des 3, 4 ja 6 on sätestatud vastavalt haldusakti kehtetuks tunnistamise nõue, toimingu lõpetamise nõue ning haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõue. Eelnevast tulenevalt on mittevaralise kahju hüvitamise nõude üheks keskseks eelduseks vähemalt ühe RVastS § 9 lg-s 1 loetletud õigushüve kahjustamine.
9.Kaebaja väidab, et tundis solvumist, alandust, nördimustunnet ning meeleolu langust, ning leiab, et vangla alandas tema väärikust. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole ilmselgelt alandatud kaebaja väärikust ning puudutatud ei ole ka ükski muu RVastS § 9 lg-s 1 loetletud õigushüvedest. Kaebaja kirjeldatud solvumine, alandus, nördimustunne ning meeleolu langus ei ole piisavad selleks, et õigustada väärikuse alandamist ning ületada nõutav lävi. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika järgi on väärikust alandava kohtlemisega tegu siis, kui isiku kohtlemine on teatava intensiivsusastmega ning seisneb igal juhul milleski muus, kui karistusega tavapäraselt kaasnevas alanduses (EIK 25.04.1978, 5856/72, p 30 – Tyrer). Käesoleval juhul oli kaebaja jaoks tegu pigem asjaolude õnnetu kokkusattumusega, kui tema alandamisega vangla poolt, sõltumata sellest, milline õiguslik hinnang tuleks anda vangla toimingutele nende kogumis. Seega jääb kahju hüvitamise kaebus juba sellepärast rahuldamata.
10.Ringkonnakohus märgib selgitavalt, et eelneva valguses puudub kohtul alus kujundada seisukoht küsimuses, kas vastustaja käitumine oli kooskõlas VSkE § 74 lg-ga 4 või mitte.
11.HKMS § 108 lg 1 ls 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv (90 eurot) jääb seega kaebaja enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.