Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Tiina Pappel, Madis Ernits 01.11.2016, Tartu 3-15-209 Denis Antropovi kaebus Viru Vangla 28.11.2014. a käskkirja nr 6-3/1853D tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 21.04.2015. a otsus Kaebaja apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant Denis Antropov Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada apellatsioonkaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 21.04.2015. a otsus. Teha uus otsus, millega rahuldada kaebus ja tühistada Viru Vangla 28.11.2014. a käskkiri nr 6-3/1853-D.
2.Mõista Viru Vanglalt riigituludesse välja 30 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 01.12.2016 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Vanglaametnik avastas 30.10.2014 kella 16:45 paiku läbiotsimise käigus, et kaebaja oli praktikakohalt kaasa võtnud nahast keevituskinda. Seejärel toimus kaebaja vangla eluosakonda saatmisel kaebaja ja vanglaametnike vahel verbaalne kontakt, mille käigus kasutas kaebaja väljendit: „Vot tõ suka, bljäd“.
Viru Vangla otsustas 28.11.2014. a käskkirjaga nr 6-3/1853-D (tl 16-17p) karistada kaebajat Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 nõuete süülise rikkumise eest viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega.
3.Kaebaja esitas 15.12.2014 Viru Vanglale vaide (tl 19) Viru Vangla käskkirja nr 6-3/1853D peale. Viru Vangla jättis 12.01.2015. a vaideotsusega nr 6-12/281-2 (tl 20) selle rahuldamata.
4.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 8) Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja Viru Vangla 28.11.2014. a käskkirja nr 6-3/1853-D tühistamiseks. Kaebaja selgitas kaebuses, et 30.10.2014 praktikal olles läks tal kinnas õmblusest lahti. Kaebaja palus õpetajal kinnas välja vahetada, kuid talle vastati, et tagavarakindaid ei ole ning kindaid väljastatakse üks kord poole aasta jooksul. Kuna kaebajal oli 11.11.2014 taas praktika jaoks kindaid vaja, võttis kaebaja kinda riietusruumi kaasa, et korrapidaja käest küsida, mida kaebaja peaks tegema. Korrapidajad kaebajale midagi ei vastanud. Kaebaja otsustas kinda kaasa võtta sektorisse S 10, et lasta seal kinnas kinni õmmelda. Kaebaja pani asjad läbipaistvasse kilekotti. Läbiotsimise käigus võeti kaebajalt kinnas ära. Kaebaja selgitas kaebuses, et sellel momendil rääkis kaebaja pahameele tõttu emotsionaalselt, aga mitte kellegi peale kaebaja ei vandunud. Valvurid aga kirjutasid, et kaebaja solvas neid vandumisega. Kaebaja märgib, et valvurid on eestlased, aga kaebaja rääkis nendega vene keeles. Kaebaja palus käskkirja tühistada, kuna Viru Vangla administratsioon ei uurinud 30.10.2014 intsidenti objektiivselt, mis nähtub ka vangla vaideotsusest nr 6-12/281-2. Vangla administratsioon ei küsitlenud tunnistajaid ja lähtus ainult valvuri ütlustest.
5.Viru Vangla palus kaebusele esitatud vastuses (tl 35-36) jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja oli seisukohal, et kaebaja osas on distsiplinaarmenetlus läbi viidud vastavalt kehtivale õiguslikule regulatsioonile, kaalutud on kõiki menetluse seisukohalt olulisi aspekte, distsiplinaarotsus vastab vorminõuetele ning karistusotsus on proportsionaalne. Vastustaja jäi distsiplinaar- ja vaidemenetluses väljendatud seisukohtade juurde. Vastustaja ei nõustunud kaebuses väidetuga, et vanglaametnikud kirjeldasid enda ettekannetes intsidendi asjaolusid ebaõigesti. Vastustaja oli seisukohal, et ametnikel puudub igasugune põhjus inkrimineerida kinnipeetavale rikkumist, mida ta tegelikult toime ei ole pannud. Kuivõrd ka kaebaja ise kinnitas, et ta läks antud vestluses emotsionaalseks, on seda usutavam, et ta kasutas ka ebatsensuurseid vandesõnu. Kuigi kaebaja tugines muuhulgas asjaolule, et vanglaametnikud on eestlased ja tema rääkis vene keeles, siis antud juhul ei saa see olla oluliseks argumendiks. Väljend, mille kasutamist kaebajale ette heidetakse, on sedavõrd triviaalne, et selle tähenduse mõistmiseks ei pea tundma võõrkeele kõiki nüansse. Rikkumine toimus 30.10.2014. Samal päeval koostas valvur Pikorainen ettekande, milles kirjeldas antud intsidenti. Ettekande koostamise ajal ei olnud valvuril võimalik prognoosida, millise menetlusliku seisukoha võtab võimalikku distsiplinaarmenetlust läbi viiv ametnik. Vastustaja ei nõustunud kaebuse etteheitega, et põhjendamatult jäeti üle kuulamata kaebaja kaaskinnipeetavad. Vastustaja ei suhtunud kinnipeetavatesse eelarvamusega, kuid antud juhul oli õigustatud menetleja piirdumine vanglaametnike kui kaebaja sõnade vahetute adressaatide ja tähenduse tajujate ärakuulamisega. Arvestades, et kaebaja näol oli tegemist kinnipeetavaga, kes on ka eelnevalt korduvalt rikkunud vangla korda, on vanglaametnike ettekannetes kirjeldatud ja käesoleva vaidluse esemeks olev rikkumine veelgi usutavam.
6.Tartu Halduskohus jättis 21.04.2015. a otsusega (tl 56-59) kaebuse rahuldamata. Halduskohus luges tõendatuks, et kaebaja kasutas 30.10.2014 umbes kell 16:45 vanglaametniku poole pöördudes ebatsensuurseid väljendeid (tl 16), kui teda saadeti vangla eluosakonda. Ei ole teada ühtegi objektiivset asjaolu, mis võiks tingida mõne vanglaametniku soovi kaebuse esitajale millegi eest kätte maksta või teda kiusata. Seega ei ole teada ühtegi
asjaolu, mis annaks põhjust kahelda vanglaametnike Andres Kägeri (tl 48), Nikolai Derdessovi (tl 49) ettekannetes ja Leif Pikoraineni aktis eseme leidmise/äravõtmise kohta, hallist nahast keevituskinnas (tl 50) usaldusväärsuses ning ettekannetes nimetatud sündmuse toimumises. Kaebajalt võeti antud intsidendi kohta seletuskiri (tl 47). Halduskohus selgitas, et distsiplinaarsüüteoks antud juhul oli ebatsensuurse sisuga väljendite kasutamine vanglaametnikega suhtlemisel (tl 16). Distsiplinaarkorras karistatavaks rikkumiseks on üksnes ebatsensuurse sisuga väljendite kasutamine. Kinnipeetavate poolt distsipliininõuete täpne järgimine on vangla julgeoleku seisukohast oluline küsimus ning lugupidamatust vanglaametnike vastu ebatsensuurseid väljendeid kasutades, tuleb pidada raskeks distsipliinirikkumiseks, mis õigustab kinnipeetava täiendava vabaduse piiramist kartserisse paigutamisega. Kuivõrd maksimaalse kartserikaristuse pikkus on vangistusseaduse § 63 lg 1 p 4 kohaselt 45 ööpäeva, ei saa 5-päevast kartserikaristust käesoleval juhul ühelgi moel ülemääraseks pidada. Seega leidis halduskohus, et Viru Vangla 28.11.2014. a käskkirja nr 63/1853-D aluseks oleva teo toimepanemine on tõendatud, määratud karistus on proportsionaalne ning distsiplinaarmenetlus läbi viidud nõuetekohaselt.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
7.Kaebaja esitas halduskohtu otsuse peale hiljem täiendatud apellatsioonkaebuse (tl 67, 81), milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldatakse. Kaebaja selgitab, et vangla ei viinud tema asjas läbi uurimist. Vangla kuulas vaid ühte poolt, jättes aga kinnipeetavad üle kuulamata. Kaebaja selgitab, et seletas kinda äravõtmisel olukorda vene keeles. Ettekanne tehti mitte ainult kinnaste eest, vaid ka solvangute eest, mida kaebaja ei öelnud. Kaebaja palvet isikute ülekuulamiseks aga ei rahuldatud. Kaebaja sõnul ütles kontaktisik, et tol momendil sealviibivate isikute ülekuulamisel ei ole mõtet, sest nad räägiksid kaebaja kasuks. Kaebaja on seisukohal, et kuna kinnipeetavad olid erinevatest sektoritest, ei oleks nad saanud ühtemoodi valetada.
8.Viru Vangla palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl 90-90p) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja apellatsioonkaebus on põhjendamatu. Vastustaja hinnangul kohaldas halduskohus vaadeldavas asjas õigesti nii materiaal- kui ka menetlusõigust ja kohtuotsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub põhjus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse ja tühistab Viru Vangla 28.11.2014. a käskkirja nr 6-3/1853-D.
10.Kaebaja esitas halduskohtule tühistamiskaebuse Viru Vangla 28.11.2014. a käskkirja nr 63/1853-D tühistamiseks, millega vangla karistas kaebajat töökohalt tööülesannete täitmiseks vajaliku vahendi (töökindad) kaasavõtmise ja ebaviisaka käitumise eest. Halduskohus on otsuse põhjenduses käsitlenud ainult karistuse määramist ebaviisaka käitumise eest. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses seda aspekti vaidlustanud. Ringkonnakohus tõlgendab kaebaja apellatsioonkaebust selliselt, et käesoleval juhul käib vaidlus veel ainult selle üle, kas oli põhjendatud arvestada karistuse määramisel kaebaja kasutatud väljendit „Vot tõ suka, bljäd“.
11.Viru Vangla on 28.11.2014. a käskkirjas tuginenud selles kontekstis Viru Vangla kodukorra (kodukord) punktidele 1.12.8 ja 1.11.2. Kodukorra p 1.12.8 sätestab, et kinnipeetaval on keelatud käituda ebaviisakalt ning kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid või žargooni. Kodukorra p 1.11.2 kohaselt on kinnipeetav kohustatud olema vanglateenistujatega, vangla külastajatega ning teiste kinnipeetavatega viisakas ja korrektne, mitte kasutama žargooni ega slängi, tervitama vanglateenistujaid ja teisi vanglas käivaid ametiisikuid püsti seistes.
12.Ebaviisaka käitumise keelu, mille rikkumise eest kaebajat käesoleval juhul karistati, osas märgib ringkonnakohus järgmist. Igasugune väljendus, sh ka nn ebatsensuursete väljendite kasutamine kujutab endast põhiseaduses sätestatud väljendusvabaduse teostamist (PS § 45 lg 1). Väljendusvabaduse kaitseala on seejuures neutraalne ega tee vahet, kas väljend on hea või halb, õige või vale, sünnis või ebasünnis. Piiranguid peab vabadusele, õigusele ja õiglusele rajatud riigivõim iga põhivabaduse puhul põhjendama ja kehtestama need põhiseadusega ettenähtud korras. PS § 3 lg 1 esimese lause kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Riigivõimu teostamine PS § 3 lg 1 esimese lause mõttes on iga vabaduspõhiõiguse piiramine, sh ka vangla kodukorra kehtestamine ning selle rakendamine. Seetõttu peab igal vangla kodukorra punktil, mille rikkumise eest vangla kohaldab distsiplinaarkaristust, olema piisavalt määratletud seaduslik alus. Nende vangla kodukorra punktidega vastuollu mineku eest, millel seaduslik alus puudub, kinnipeetavat aga distsiplinaarkorras karistada ei saa. Käesoleval juhul tuleb ebaviisaka käitumise keelu seadusliku alusena ringkonnakohtu hinnangul kõne alla ainult vangistusseaduse (VangS) § 6 lg 1, mille kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Sellest lähtuvalt peaks vangla kodukorras sisalduv täpsustus olema VangS § 6 lg-s 1 püstitatud üldeesmärgi saavutamiseks paratamatu tingimus. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul see nii ei ole, sest õiguskuulekas käitumine ja ebatsensuursete väljendite kasutamine ei välista teineteist, kuna viimane ei ole seadusega keelatud. Ropendamine ei ole küll hea toon, kuid kombluspolitseid Eesti seadused, kaasa arvatud vangistusseadus ette ei näe. Pigem sätestab PS § 45 lg 2, et tsensuuri ei ole, kriipsutades sel moel veelkord alla vaba väljenduse olulisust. Järelikult puudub olukorras, kus on küll kasutatud nn ebatsensuurseid väljendeid, kuid kedagi solvatud ei ole, õiguslik alus isiku karistamiseks.
13.Ringkonnakohus leiab, et käesolevas kontekstis on oluline, et kaebajaga vahetult suhelnud ja ettekande koostanud valvur Pikorainen märkis 30.10.2014. a ettekandes: „Kinnipeetava käitumine ja sõnavara oli mulle isiklikult vastumeelne, aga sellest ma ennast solvatuna ei tundnud“ (tl 45). Seetõttu ei saanud kõne alla tulla vanglaametniku solvamine.
14.Ringkonnakohus peab vajalikuks lisada, et alust ebaviisaka käitumise eest karistamiseks ei saa tuletada VangS § 67 p-st 1, mille järgi on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Tegemist ei ole õigusliku alusega, kuna see norm kordab ainult kohustust järgida vangla sisekorraeeskirju, mille kehtestamiseks peavad olema vastavad sisulised alused, ja vanglateenistuse ametniku korraldusi, millel on seaduslik alus ja mis vastavad sellele. Lisaks ei heitnud vangla käesoleval juhul kaebajale ette vangla sisekorraeeskirja, vaid Viru Vangla kodukorra rikkumist.
15.Distsiplinaarkaristuse määramine on kaalutlusotsus. Käesoleval on üks kahest alusest, millele vangla karistust määrates tugines, õigusvastane. Kuna tegemist on tervikliku hinnanguga (tl 17), siis ei saa kohus hakata haldusorgani asemel määrama
distsiplinaarkaristust uuel alusel. Seetõttu tuleb 28.11.2014. a käskkiri nr 6-3/1853-D tervikuna tühistada.
16.Eelnevast tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse ja tühistab Viru Vangla 28.11.2014. a käskkirja nr 6-3/1853-D.
17.HKMS § 108 lg 1 ls 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on saanud mõlemas seni läbitud kohtuastmes menetlusabi. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui otsus tehakse menetlusabi saaja kasuks, mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest menetlusabi saaja oli vabastatud või mida ta võis tasuda osamaksetena, kuid ei ole veel osaliselt või täielikult tasunud, tema poole vastaspoolelt välja riigituludesse võrdeliselt kaebuse rahuldatud osaga. Riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 1 järgi tasutakse halduskohtule kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. RLS § 60 lg 7 sätestab, et halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda kaebuse esialgsel esitamisel halduskohtule, arvestades apellatsioonkaebuse ulatust. Sellest tulenevalt mõistab ringkonnakohus Viru Vanglalt riigituludesse välja 30 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.