Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Madis Ernits ja Einar Vene 1. november 2016, Tartu 3-15-99
Haldusasi
Aleksander Shpeti kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus
Tartu Halduskohtu 30. novembri 2015. a otsus Tallinna Vangla ja Aleksander apellatsioonkaebused Kirjalik menetlus Kaebaja Aleksander Shpet Vastustaja Tallinna Vangla
Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Shpeti
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tallinna Vangla apellatsioonkaebus. Jätta Aleksander Shpeti apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 30. novembri 2015. a otsus. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada Aleksander Shpeti kaebus osaliselt ning mõista tema kasuks Tallinna Vanglalt välja hüvitis
eurot. Hüvitis tuleb kanda D.S. arveldusarvele
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX .
3.Mõista Tallinna Vanglalt Aleksander Shpeti kasuks välja menetluskulu 1,18 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 1. detsember 2016).
Aleksander Shpet viibis Tallinna Vanglas vahistatu ja kinnipeetavana erinevatel perioodidel alates juunist 2012 kuni veebruarini 2013.
2.Pärast seda, kui A. Shpeti poolt esitatud kahju hüvitamise taotlus jäeti Tallinna Vangla poolt tähtaegselt läbi vaatamata, esitas A. Shpet kaebuse halduskohtule, milles palus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest välja mõista hüvitis 3178 eurot. Kaebuse põhjenduste kohaselt
oli Tallinna Vanglas tagatud kinni peetavatele isikutele vähem kui 3 ruutmeetrit põrandapinda ning esines minetusi ka muudes kinnipidamistingimustes.
3.Tartu Halduskohtu 30. novembri 2015. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt ning mõisteti kaebaja kasuks välja 338 eurot järgmistel põhjendustel.
3.1.Tualeti pindala tuleb kambri üldpindalast välja arvata. Selle arvestuse järgi oli kaebaja alla 169 päeva kambrites, kus põrandapinda isiku kohta oli alla 3 ruutmeetri. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika järgi on alla 3 ruutmeetri põrandapinda isiku kohta Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikkel 3 rikkumine.
3.2.Kohane hüvitis selle eest on 338 eurot.
3.3.Muid kaebaja õigusi vahistatu ja kinnipeetavana ei ole rikutud.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.Tallinna Vangla apellatsioonkaebuses palutakse tühistada kohtuotsus ja uue otsusega kaebus rahuldamata jätta. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised.
4.1.Tualett oleks tulnud arvata kambripinna sisse. Selle arvestuse järgi oli kaebajal alla 3 ruutmeetri põrandapinda vaid 99 päeva.
5.A. Shpet esitas apellatsioonkaebuse, milles palub kohtuotsus tühistada ja uue otsusega kaebus täies ulatuses rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised.
5.1.Hüvitise aluseks ei peaks olema 169 päeva, vaid kogu Tallinna Vanglas viibitud aeg, kuna kinnipidamistingimused kogumis rikkusid Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artiklit 3. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on peetud rikkumiseks ka alla 4 ruutmeetrise põrandapinnaga kambris hoidmist.
5.2.Ventilatsiooni, valgustuse ja hallituse osas langevad kaebaja väited kokku CPT raportitega, mistõttu tuleb lugeda tema seisukohad tõendatuks. 5.3 Hüvitis on liiga madal ega vasta Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale.
6.Tallinna Vangla vastuses A. Shpeti apellatsioonkaebusele palutakse jätta see rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Tallinna Vangla apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning A. Shpeti apellatsioonkaebus rahuldamata jätta.
8.Käesolevaks ajaks on analoogilistes asjades, st Tallinna Vangla poolt kambripinna suurusega tekitatud kahju hüvitamise asjades, kujunenud arvestatav hulk Riigikohtu praktikat. Käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt omavad tähtsust eeskätt järgmised Riigikohtu seisukohad.
8.1.Tualett ja mööblialune pind tuleb kambripindala arvestamisel kambripinna sisse arvestada (nt RKHKo 3-3-1-21-16, p 8; 3-3-1-42-15, p 17).
8.2.Kui isik oli vanglas 2,5-3 ruutmeetrises kambris kinnipeetavana ja tavarežiimil, ei ole tal õigust kahju hüvitamisele, kui tema muid vangistusalastest õigusaktidest tulenevaid õigusi ei ole rikutud, eeskätt kui tal olid tagatud vanglas väljaspool kambrit piisavad liikumisvõimalused. (RKHKo 3-3-1-68-15, p-d 18-19).
8.3.Kui isik oli vanglas 2,5-3 ruutmeetrises kambris vahistatuna, kellel on võimalik viibida kambrist väljapool vaid üks tund päevas, võib tal olla õigus kahju hüvitamisele. Sealjuures on hüvitise määramine kohtu individuaalne ja hinnanguline otsus, mille puhul tuleb arvesse võtta kõiki asjaolusid (RKHKo 3-3-1-21-16, p 10.3 ja 12).
Eeltoodud Riigikohtu seisukohtadest on arusaam, nagu tuleks tualett kambripindala arvestamisel kambri üldpinna sisse lugeda (ülal p 8.1) EIK poolt ümber lükatud (vt EIK 20. oktoobri 2016. a otsus asjas nr 7334/13, p 114). Ringkonnakohus võtab selles osas arvesse EIK seisukoha. Ülejäänud osas sobituvad viidatud lahendis esitatud EIK seisukohad põhimõtteliselt eeltoodud Riigikohtu seisukohtadega.
9.Nähtuvalt vastustaja esitatud andmetest viibis kaebaja alla kolmeruutmeetrise isikliku pinnaga kambrites järgnevalt: 52 päeva 2,7 ruutmeetrit, 35 päeva 2,56 ruutmeetrit, 34 päeva 2,36 ruutmeetrit, 5 päeva 2,84 ruutmeetrit, 17 päeva 2,4 ruutmeetrit, 1 päev 2,88 ruutmeetrit, 1 päev 2,69 ruutmeetrit, 11 päeva 2,8 ruutmeetrit, 5 päeva 2,34 ruutmeetrit, 7 päeva 2,38 ruutmeetrit, 1 päev 2,86 ruutmeetrit (tl 39-40p).
10.Asja materjalides ei ole märgitud, et kaebaja oleks mingi aja olnud kinnipeetav tavarežiimil, st selline kinnipeetav, kellel oleks võimalus liikuda vähemalt neli tundi päevas oma osakonna piires vastavalt vangla sisekorraeeskirja § 8 lg-le 1. Asja materjalidest järeldub, et kaebaja oli kogu vaidlusaluse perioodi kas vahistatu või paigutatud lukustatud kambrisse ning vastavalt oli tema liikumisvõimalusteks vaid igapäevane ühetunnine jalutuskäik.
11.Hüvitise määramisel arvestab ringkonnakohus sellega, et ehkki päevade koguarv, mil kaebaja põrandapind oli alla kolme ruutmeetri, oli suhteliselt pikk, vaheldusid need perioodidega, mil kaebaja kasutuses oli märgatavalt rohkem põrandapinda (vt tl 39-40p). Ka oli kaebaja Tallinna Vanglas vaid ajavahemikel 26. juuni 2012 kuni 30. jaanuar 2013 ning 6. veebruar 2013 kuni 13. veebruar 2013, st vahepeal ei viibinud kaebaja Tallinna Vanglas. Need perioodid teistsugustes tingimustes leevendavad vähese põrandapinna kumulatiivset mõju, kuna see probleem ei kestnud pikka aega järjest. Ringkonnakohtu arvates tuleb hüvitise suuruse määramisel arvesse võtta ka seda, kui palju ning kui pikalt kaebaja põrandapind alla 3 ruutmeetri langes. Enamiku ajast ei langenud kaebaja põrandapind oluliselt alla 3 ruutmeetri. Need ruumikõikumised olid valdavalt sellised, et on tugevasti kaheldav, et see oli kaebajale reaalselt tajutavgi, rääkimata sellest, et see oleks asetanud ta reaalselt halvemasse olukorda, võrreldes sellega, kui talle oleks tagatud kolm ruutmeetrit isiklikku pinda. Väljamõistetav hüvitis peab lisaks vastama Eesti riigi ühiskondliku heaolu tasemele ning avalikkuse õiglustundele. Ehkki kohtupraktikas, sh Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas võib olla sarnastel juhtudel mõistetud kinnipeetavate kasuks välja suuri hüvitisi, ei tähenda see seda, et siseriiklikus kohtus väljamõistetav hüvitis peab olema alati võrdeline Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendites väljamõistetud hüvitistega. Lisaks, ehkki Riigikohus ei ole pidanud hüvitise väljamõistmist välistavaks asjaoluks seda, et kinnipeetav ei ole kasutanud kahju kõrvaldamiseks või vähendamiseks riigivastutuse seaduse § 7 lg-s 1 sätestatud esmaseid õiguskaitsevahendeid (RKHKo 3-3-1-21-16, p-d 10-10.2), iseloomustab ringkonnakohtu hinnangul see, et kaebaja ei esitanud väidetavalt liiga kitsastes tingimustes viibides mitte mingisuguseid pöördumisi ega kaebusi seoses kitsikusega (vt tl 37p) siiski üheselt sellele, et kaebaja jaoks ei olnud ruumikitsikus kuigi intensiivne probleem. Kokkuvõttes on ringkonnakohus seisukohal, et arvestades Riigikohtu seisukohta, et vahistatu režiimis viibivale isikule tuleb kolmemeetrise põrandapinna tagamise nõude rikkumisel rahaline hüvitis siiski välja mõista (RKHKo 3-3-1-21-16), tuleb ka käesolevas asjas kaebajale välja mõista
rahaline hüvitis. Hüvitise suuruse määramisel arvestab ringkonnakohus kõike eeltoodut ning leiab, et kohaseks hüvitiseks kaebajale on 60 eurot.
12.Eelviidatud põhjendustel kuulub Tallinna Vangla apellatsioonkaebus rahuldamisele.
13.Kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu. Kaebaja osundatud Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat on ülalviidatud (või neis viidatud) lahendites käsitlenud ka Riigikohus ning on erinevalt kaebajast leidnud, et õigusvastane võib teatud täiendavate tingimuste esinemisel olla vaid kolmest ruutmeetrist väiksema põrandapinna võimaldamine. Riigikohtu praktika ei toeta seega kaebaja nägemust, et õigusvastaseks tuleks lugeda ka põrandapinna võimaldamine, mis on väiksem kui 4 ruutmeetrit. Ka ei toeta kaebaja sisukohta ülalviidatud EIK lahend, kus on kriitiliseks piiriks peetud just 3 ruutmeetrit (vt otsuse p 124). Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks pikemalt sellel kaebaja väitel peatuda.
14.Nõustuda ei saa ka kaebaja seisukohaga, justkui tuleks lugeda tänu CPT raportitele tõendatuks kaebaja väited muude õigusvastaste tingimuste kohta Tallinna Vanglas. Riigikohus viitas asjas nr 3-3-1-14-10 p 11 üksnes võimalusele, et sellisele raportile võib muuhulgas tugineda. See ei vabasta kohut kohustusest iga konkreetse kohtuasja lahendamisel asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates otsustada, kas kaebaja väited on usutavad. Käesoleval juhul on halduskohus piisavalt põhjalikult hinnanud kaebaja väiteid ning leidnud, et kokkuvõttes ei saa siiski asuda seisukohale, et kaebaja väited niiskuse, ventilatsiooni, pesemisvõimaluste jms osas ei vasta kas tõele või puudus neis tingimustes õigusvastasus (kohtuotsuse p-d 14-18). Apellatsioonkaebuses ei esitata kohtuotsuse seisukohtadele motiveeritud vastuväiteid, vaid viidatakse üksnes CPT raportite olemasolule.
15.Seoses väljamõistetava hüvitise suurusega kordab ringkonnakohus eelpool juba mainitut, et hüvitise suurus on kohtu individuaalne ja hinnanguline otsustus. Määravana ei saa võtta sarnaste asjade lahendamisel Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt välja mõistetud hüvitisi.
16.Eeltoodust tulenevalt tuleb Tallinna Vangla apellatsioonkaebus rahuldada ning kaebaja kasuks väljamõistetavat hüvitist vähendada 60 euroni. Kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Resolutsiooni selguse huvides teeb ringkonnakohus asjas uue otsuse. HKMS § 108 lg 2 järgi tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista kaebuse rahuldatud osale (taotletud 3178 eurost mõistetakse välja 60 eurot ehk ca 1,88%) vastav osa menetluskuludest. Seega tuleb kaebaja kasuks tema menetluskuludest 63 eurot (riigilõiv 33 eurot halduskohtus ja 30 eurot ringkonnakohtus) välja mõista 1,88% ehk 1,18 eurot. Kaebaja on soovinud hüvitise kandmist D.S. arveldusarvele. Tulenevalt Riigikohtu praktikast ei ole ringkonnakohtul alust selle taotluse rahuldamisest keeldumiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.