Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-15-125620 102.30 eurot) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: aktsiaselts Swedbank – EE062200221059223099; aktsiaselts SEB Pank – EE571010220229377229; aktsiaselts Nordea Bank – EE221700017003510302; aktsiaselts Danske Bank - EE513300333522160001. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 142 lg 2 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

2-15-125620 TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. AS XXXX esitas 26.11.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult XXXX 155.76 euro saamiseks. Kohus tegi 04.12.2015 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 02.02.2016 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja AS XXXX esitas kohtule 02.03.2016 hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista 08.11.2010 sõlmitud tüüptingimustega liitumislepingust nr XXXX tuleneva võlgnevuse 149.79 eurot, sealhulgas põhinõue 81.05 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 68.74 eurot ning lisanduv viivis alates 03.03.2016 kuni põhinõude kohase täitmiseni 0,15% päevas tasumata põhinõudelt ja mille tasumist hageja nõuab kuni summani 12.31 eurot. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond on XXXX üritanud makseettepanekut kätte toimetada aadressil XXXX, kuid dokumendid tagastati hoiutähtaja möödumisel. Võlgniku abikaasa kinnitas 04.12.2015, et võlgnik elab aadressil XXXX. Samuti on XXXX 13.01.2016 saadetud teavitus eposti aadressile XXXX, mis on kehtetu ja XXXX, millelt puudub vastust. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnal ei õnnestunud võlgnikule makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, kuivõrd avaldaja ei soovinud dokumente kätte toimetada kohtutäituri vahendusel. Kohus edastas menetlusdokumendid aadressil XXXX, kus menetlusdokumendid on 27.05.2016 sugulasele XXXX allkirja vastu kätte toimetatud. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

2-15-125620 õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus rahuldab hagi hageja ja kostja vahel 08.11.2010 sõlmitud tüüptingimustega liitumislepingust nr XXXX tuleneva võlgnevuse 93.30 euro nõudes, sh põhinõue 81.05 euro ja 02.03.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 12.25 euro nõudes, kuna nimetatud nõuded on õiguslikult põhjendatud. Kohus jätab hagi rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise 56.49 euro nõudes. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. AS XXXX teenuse kasutamise üldtingimuste punkti 5.13 kohaselt arvestatakse viivist 0,15% tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, s.o 54,75% aastas. Lepingus kokkulepitud viivisemäär ületab seega vaidlusalusel ajal kehtestatud seadusjärgset viivisemäära üle 6 korra. Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, mida saab pidada tühiseks. Riigikohus on 10.05.2016 tsiviilasja nr 3-2-1-25-16 lahendi p-s 13 avaldanud seisukoha, mille kohaselt on eelduslikult VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohus on 14.06.2005 tsiviilasja nr 3-2-1-66-05 lahendi p-s 24 leidnud, et ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Arve nr 21519694 Referentsintressimäär 1. jaanuarist kuni 30. juunini 2014 oli Eesti Panga teatel 0,25% aastas, st 2014. aasta esimesel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär oli 0,25 + 8 = 8,25% aastas. Ajavahemiku 26. maist 2014 kuni 30. juunini 2014, s.o 36 päeva eest on 21.95 euro suurust põhinõuet ja 365-päevast aastat arvestades viivis 0.18 eurot (21.95 × 0,0825 / 365 × 36). Referentsintressimäär 1. juulist 2014 kuni 31. detsembrini 2014 oli Eesti Panga teatel 0,15% aastas, st 2014. aasta teisel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär oli 0,15 + 8 = 8,15% aastas. Ajavahemikul 1. juulist 2014 kuni 31. detsembrini 2014, s.o 184 päeva eest on 21.95 euro suurust põhinõuet ja 365-päevast aastat arvestades viivis 0.90 eurot (21.95 × 0,0815 / 365 × 184). Referentsintressimäär 1. jaanuarist 2015 kuni 30. juunini 2015 oli Eesti Panga teatel 0,05% aastas, st 2015. aasta esimesel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär oli 0,05 + 8 = 8,05% aastas. Ajavahemiku 1. jaanuarist 2015 kuni 30. juunini 2015, s.o 181 päeva eest on 21.95 euro suurust põhinõuet ja 365-päevast aastat arvestades viivis 0.88 eurot (21.95 × 0,0805 / 365 × 181). Referentsintressimäär 1. juulist 2015 kuni 31. detsembrini 2015 oli Eesti Panga teatel 0,05% aastas, st 2015. aasta teisel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär oli 0,05 + 8 = 8,05% aastas. Ajavahemiku 1. juulist 2015 kuni 31. detsembrini 2015, s.o 184 päeva eest on 21.95 euro suurust põhinõuet ja 365-päevast aastat arvestades viivis 0.89 eurot (21.95 × 0,0805 / 365 × 184). Referentsintressimäär 1. jaanuarist 2016 kuni 30. juunini 2016 oli Eesti Panga teatel 0,05% aastas, st 2015. aasta esimesel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär oli 0,05 + 8 = 8,05% aastas. Ajavahemiku 1. jaanuarist 2016 kuni 02. märtsini 2016, s.o 62 päeva eest on 21.95 euro suurust põhinõuet ja 365-päevast aastat arvestades viivis 0.30 eurot (21.95 × 0,0805 / 365 × 62).

2-15-125620

Perioodil 26. maist 2014 kuni 02. märtsini 2016 on arvelt nr 21519694 arvestatav viivis seaduses sätestatud määras kokku 3.15 eurot. Arve nr 21624111 Referentsintressimäär 1. jaanuarist kuni 30. juunini 2014 oli Eesti Panga teatel 0,25% aastas, st 2014. aasta esimesel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär oli 0,25 + 8 = 8,25% aastas. Ajavahemiku 26. juunist 2014 kuni 30. juunini 2014, s.o 5 päeva eest on 21.95 euro suurust põhinõuet ja 365-päevast aastat arvestades viivis 0.02 eurot (21.95 × 0,0825 / 365 × 5). Referentsintressimäär 1. juulist 2014 kuni 31. detsembrini 2014 oli Eesti Panga teatel 0,15% aastas, st 2014. aasta teisel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär oli 0,15 + 8 = 8,15% aastas. Ajavahemikul 1. juulist 2014 kuni 31. detsembrini 2014, s.o 184 päeva eest on 21.95 euro suurust põhinõuet ja 365-päevast aastat arvestades viivis 0.90 eurot (21.95 × 0,0815 / 365 × 184). Referentsintressimäär 1. jaanuarist 2015 kuni 30. juunini 2015 oli Eesti Panga teatel 0,05% aastas, st 2015. aasta esimesel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär oli 0,05 + 8 = 8,05% aastas. Ajavahemiku 1. jaanuarist 2015 kuni 30. juunini 2015, s.o 181 päeva eest on 21.95 euro suurust põhinõuet ja 365-päevast aastat arvestades viivis 0.88 eurot (21.95 × 0,0805 / 365 × 181). Referentsintressimäär 1. juulist 2015 kuni 31. detsembrini 2015 oli Eesti Panga teatel 0,05% aastas, st 2015. aasta teisel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär oli 0,05 + 8 = 8,05% aastas. Ajavahemiku 1. juulist 2015 kuni 31. detsembrini 2015, s.o 184 päeva eest on 21.95 euro suurust põhinõuet ja 365-päevast aastat arvestades viivis 0.89 eurot (21.95 × 0,0805 / 365 × 184). Referentsintressimäär 1. jaanuarist 2016 kuni 30. juunini 2016 oli Eesti Panga teatel 0,05% aastas, st 2015. aasta esimesel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär oli 0,05 + 8 = 8,05% aastas. Ajavahemiku 1. jaanuarist 2016 kuni 02. märtsini 2016, s.o 62 päeva eest on 21.95 euro suurust põhinõuet ja 365-päevast aastat arvestades viivis 0.30 eurot (21.95 × 0,0805 / 365 × 62). Perioodil 26. juunist 2014 kuni 02. märtsini 2016 on arvelt nr 21624111 arvestatav viivis seaduses sätestatud määras kokku 2.99 eurot. Arve nr 21934065 Referentsintressimäär 1. juulist 2014 kuni 31. detsembrini 2014 oli Eesti Panga teatel 0,15% aastas, st 2014. aasta teisel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär oli 0,15 + 8 = 8,15% aastas. Ajavahemikul 16. septembrist 2014 kuni 31. detsembrini 2014, s.o 107 päeva eest on 51.78 euro suurust põhinõuet ja 365-päevast aastat arvestades viivis 1.24 eurot (51.78 × 0,0815 / 365 × 107). Referentsintressimäär 1. jaanuarist 2015 kuni 30. juunini 2015 oli Eesti Panga teatel 0,05% aastas, st 2015. aasta esimesel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär oli 0,05 + 8 = 8,05% aastas. Ajavahemiku 1. jaanuarist 2015 kuni 30. juunini 2015, s.o 181 päeva eest on 51.78 euro suurust põhinõuet ja 365-päevast aastat arvestades viivis 2.07 eurot (51.78 × 0,0805 / 365 × 181). Referentsintressimäär 1. juulist 2015 kuni 31. detsembrini 2015 oli Eesti Panga teatel 0,05% aastas, st 2015. aasta teisel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär oli 0,05 + 8 = 8,05% aastas. Ajavahemiku 1. juulist 2015 kuni 31. detsembrini 2015, s.o 184 päeva eest on 51.78 euro suurust põhinõuet ja 365-päevast aastat arvestades viivis 2.10 eurot (51.78 × 0,0805 / 365 × 184).

2-15-125620 Referentsintressimäär 1. jaanuarist 2016 kuni 30. juunini 2016 oli Eesti Panga teatel 0,05% aastas, st 2015. aasta esimesel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär oli 0,05 + 8 = 8,05% aastas. Ajavahemiku 1. jaanuarist 2016 kuni 02. märtsini 2016, s.o 62 päeva eest on 51.78 euro suurust põhinõuet ja 365-päevast aastat arvestades viivis 0.71 eurot (51.78 × 0,0805 / 365 × 62). Perioodil 16. septembrist 2014 kuni 02. märtsini 2016 on arvelt nr 21934065 arvestatav viivis seaduses sätestatud määras kokku 6.11 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 02.03.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 12.25 (3.15+2.99+6.11) eurot. Kohus leiab, et kuivõrd kohus on pidanud põhjendatuks hageja põhinõuet summas 81.05 eurot ja põhivõlgnevusest suuremat viivisenõuet ei ole hageja põhjendanud, siis tuleb hageja lisanduva viivise nõue rahuldada vaid põhjendatud põhinõude ulatuses. Vastavalt TsMS § 367 mõistab kohus kostjalt välja viivise protsendina põhinõudelt (81.05 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.03.2016 kuni põhinõude täitmiseni ja mille tasumist saab hageja nõuda kuni summani 12.31 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas (sissenõutavaks muutunud) nõude 149.79 euro väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas 93.30 euro ulatuses (samuti nõude sissenõutavaks muutunud osa arvestades), siis on põhjendatud jätta menetluskulud (149.79 / 93.30) 62% ulatuses kostja kanda ja 38% ulatuses hageja kanda. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 30 euro, maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 45 eurot ja õigusabikulu 159.78 euro, kokku 234.78 euro väljamõistmiseks. Hageja taotleb kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. TsMS § 175 lg 1 esimene lause sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepinguline esindaja on esitanud esindustasu arve, millel kajastub esindustasu võlglase XXXX kohtumenetluses 159.78 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust. Käesolevas asjas ei ole tegemist õiguslikult keeruka vaidlusega ja dokumentide hulk ning sisu ei eelda hagi esitamiseks ja koostamiseks märkimisväärset ajakulu. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentidega eelnev tutvumine) lugeda 1,5 tundi. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 60 eurot (ilma käibemaksuta). Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 90 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (30+45+90) 165 eurot. Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab TsMS § 163 lg 1 alusel kostjalt välja hageja menetluskulud (62% x 165) 102.30 eurot ning menetluskuludelt (102.30 eurot) viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

2-15-125620 Kohtule ei nähtu, et kostjal on tsiviilasjas nr 2-15-125620 tekkinud menetluskulusid, kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu puudub võimalus kindlaks määrata hagejalt välja mõistetavaid kostja menetluskulusid. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.