Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 28. november 2016).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aleksei Pokras on kinnipeetav Viru Vanglas. Tema kambris teostati 10. veebruaril 2015 läbiotsimine. Samuti viidi ta 22. veebruaril 2015 duši alla ajal, mil tal oli pooleli apellatsioonkaebuse koostamine.
2.Pärast edutut kohtueelset menetlust esitas A. Pokras kaebuse, milles palus hüvitada talle tekitatud varaline ja mittevaraline kahju, kokku 8025 eurot. Kahju tekitati talle sellega, et läbiotsimise käigus kadusid 10. veebruaril 2015 tema kambrist ära raamatukogust võetud
ajalehed. Samuti aeti 22. veebruaril 2015 ajal, mil ta oli duši all, kambris segamini tema poolt seinale kinnitatud paberid, mida ta apellatsioonkaebuse koostamiseks kasutas.
3.Tartu Halduskohtu 22. oktoobri 2015. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Vanglaametnike õiendite kohaselt võeti 10. veebruaril 2015 läbiotsimise käigus ajalehed ära põhjusel, et nende kogus oli ebamõistlik ja need olid juba vanad ning raskendavad kambri läbiotsimist. Kohtul pole alust neis väidetes kahelda.
3.2.Seda, et läbiotsimise käigus lõhuti kaebaja jalatsid, vanglaametnikud eitavad ning kohtul pole alust nende kinnituses kahelda.
3.3.Viru Vangla kodukorra p 1.12.17 keelab kleepida või kinnitada kambri ehitus- ja sisustuselementidele või muule vangla varale fotosid, reproduktsioone, ajakirjade väljalõikeid, katteid ja muid sarnaseid esemeid ning kasutada neid nii, et need takistavad visuaalset järelevalvet. Kaebaja on vanglale esitatud hüvitisenõudes ise tunnistanud, et dokumendid olid kirjamarkidest kleeppaberiga seina külge kinnitatud. Kuna selline tegevus oli keelatud, ei saa vanglale ette heita, et dokumendid keelatud kohast eemaldati ja suvalises järjestuses lauale hunnikusse asetati.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.A. Pokrase apellatsioonkaebuses palutakse tühistada kohtuotsus osas ja uue otsusega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised.
4.1.Halduskohus tugines vaid vangla seisukohtadele.
4.2.Ei ole reguleeritud, kui palju ja kui vanu ajalehti võib kinnipeetav lugeda. Need ei seganud läbiotsimist, kuna puutumata jäeti mitu pakki kohtudokumente.
4.3.Kaebaja saab kartseris harva ajalehti, mistõttu need olid tema jaoks samaväärsed uute ajalehtedega.
4.4.Koos ajalehtedega võeti kaebajalt ära kolm õpikut.
4.5.Ametnikud rebisid tahtlikult puruks ja ajasid segamini kohtudokumente, kuna kaebaja on nende peale kaevanud.
4.6.Läbiotsimise käigus rikuti kaebaja jalatsid, need hakkasid hiljem vett läbi laskma ja kaebaja haigestus. Uusi jalatseid kaebajale ei võimaldata.
4.7.Inspektor-kontaktisikud keelduvad kaebajale dokumentide tõlkimisest.
5.Viru Vangla vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see rahuldamata jätta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Seoses ajalehtede äravõtmisega on vastustaja selgitanud, et ajalehti oli kaebaja kambris ebamõistlikus koguses, mis takistas visuaalset järelevalvet kambris. See selgitus on piisav, kinnitamaks seda, et ajalehtede äravõtmine oli õiguspärane. Vastustaja on osundanud ka Viru Vangla kodukorra regulatsioonile (p 1.12.17), mille järgi on keelatud kasutada esemeid nii, et need takistavad visuaalset järelevalvet.
8.Asjakohatu on märkus, et reguleerimata on, kui palju või kui vanu ajalehti võib kinnipeetav kambris hoida. See sõltub konkreetsest olukorrast ning see ei peagi olema õigusaktis reguleeritud, vaid otsustuse, kas ajalehed segavad kambris järelevalve teostamist, saab teha vanglaametnik kaalutlusõiguse alusel. Vanglaametnike selgitustest nähtub, et ajalehti oli palju (vt
õiendid tl 25-28) ning ringkonnakohtul pole alust selles kahelda. Sama nähtub ka kaebaja seisukohtadest – kui kõrvutada väited, et talt võeti ära kolme erineva väljaandja ajalehed (tl 21) ning et need olid viimase kahe kuu jooksul välja antud (tl 89), jõuab järelduseni, et ilmselgelt oli neid ajalehti väga suures koguses. Selge on, et sellises koguses ajalehed takistavad tõepoolest vanglas visuaalse järelevalve teostamist.
9.Asjaolust, et kaebaja väitel ei võetud tema kambrist ära kohtudokumente, ei saa teha järeldust, et järelikult ei seganud ka ajalehed kambris visuaalset järelevalvet. Vaidlust pole selles, et ajalehed ei olnud kaebaja omad, vaid olid saadud vangla raamatukogust. Täiesti mõistlik ja õiguspärane on see, et visuaalse järelevalve hõlbustamist alustab vangla nende esemete eemaldamisest kambrist, mis ei kuulu kaebajale ja mille äravõtmisel ei tõusetu küsimust omandiõiguse riivest. Seetõttu ei saa kohtudokumentide äravõtmata jätmisest teha kuidagi järeldust, et ajalehed kambris visuaalset järelevalvet ei takistanud.
10.Väide, et kaebaja saab ajalehti harva, ei tingi toimingu õigusvastasust. Isegi kui uskuda, et tõelevastav on kaebaja väide, et ta saab ajalehti kartseris 1 kord 2-3 nädala väitel, ei selgita see ikkagi, miks on vajalik võtta kambrisse korraga kahe viimase kuu köidetud ajalehed ning seda veel erinevatelt väljaandjatelt. Sellise ajalehtede laenutamisvõimaluse sageduse juures piisaks oluliselt väiksemast kogusest.
11.Õpikute äravõtmise väide on tõendamata. Seda väidab üksnes kaebaja. Ükski tõend seda ei kinnita ning asjaoludest ei nähtu ka võimalust, et olemas võiks olla mõni seda kinnitav tõend.
12.Samuti on tõendamata nii seinal ja trellidel rippunud dokumentide segiajamine või puruksrebimine ning kaebaja jalanõude kahjustamine. Seda väidab üksnes kaebaja. Vanglaametnike õiendites kinnitatakse vastupidist (tl 25-28). Ringkonnakohus ei näe, et selles küsimuses oleks võimalik koguda täiendavaid tõendeid. Samuti osundab ringkonnakohus, et paratamatult kaasneb seinal ja trellidel rippunud paberilehtede mahavõtmisega ja nende lauale asetamisega see, et need ei pruugi olla kaebajale meelepärases järjekorras. Kuid see ei tähenda, et paberid oleks sihilikult ning õigusvastaselt segamini aetud.
13.Asjaolust, et kaebaja enda kinnitusel 2015. a novembris haigestus, ei saa teha järeldust, et 10. veebruaril samal aastal toimunud läbiotsimise käigus lõhuti kaebaja jalanõud. Seega see fakt ei tõenda kaebaja väidet jalanõude lõhkumise kohta. Vastavalt ei ole vajalik välja nõuda kaebaja meditsiinikaarti.
14.Küsimus, kas kaebajale oleks tulnud võimaldada väidetavalt lõhutud jalanõude asemele teised, väljub käesoleva vaidluse raamest, kuna kohustuslikus kohtueelses menetluses esitas kaebaja vaid kahju hüvitamise nõuded.
15.Väide, et kaebajale ei tõlgitud kahju hüvitamise nõuete rahuldamata jätmise otsuseid vene keelde, on esitatud alles kaebuses ning see ei ole praeguses kohtuvaidluses iseseisvaks vaidluse esemeks, kuna kohtueelses menetluses käis vaidlus üksnes ajalehtede ja õpikute äravõtmise, jalanõude kahjustamise ning seinalt võetud dokumentide segiajamise ja kahjustamise üle. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks sellel väitel pikemalt peatuda.
16.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Riigilõivu tasumisest oli kaebaja apellatsioonkaebuse esitamisel vabastatud.
17.Kaebaja taotlus asjas istungi korraldamiseks jääb rahuldamata. Arvestades vaidluse iseloomu ning kaalul olevate õigushüvede kaalukust on ilmselge, et asjas ei ole istungi korraldamine vajalik, kuna see ei annaks asja lahendamisele juurde kvalitatiivset lisaväärtust. Seetõttu lahendab ringkonnakohus asja halduskohtumenetluse seadustiku § 131 lg 1 p 2 alusel kirjalikus menetluses. Kirjalikus menetluses asja lahendamise kasuks räägib ka menetlusökonoomia põhimõte, kuna istungi korraldamata jätmine aitab märgatavalt säästa asjas ringkonnakohtu otsuseni jõudmise aega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.