lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-15-827/42

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 26.10.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-15-827/42
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
26.10.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1414
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Maili Lokk ja Agu Timmi 26.10.2016, Tartu 3-15-827 Remo Ainsare kaebus Tartu Vangla 26.01.2015. a käskkirja nr 6-2/83 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 02.11.2015. a otsus Remo Ainsare apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Remo Ainsar Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Halduskohtu 02.11.2015. a otsus muutmata ja Remo Ainsare apellatsioonkaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o 25.11.2016 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Vangla 26.01.2015. a käskkirjaga nr 6-2/83 karistati kinnipeetavat Remo Ainsar distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks Tartu Vangla kodukorra p 1.7.1 nõuete süülise rikkumise eest. Käskkirja kohaselt kasutas R. Ainsar 26.12.2014. a kella 13.50 ajal eelvangistushoone esimeses eluosakonnas kambris 1004 ametnikuga suhtlemisel solvavaid väljendeid. Vanglaametniku E. Toots 26.12.2014. a ettekandest nr 6259 nähtub, et R. Ainsar kasutas väidetavalt väljendeid „piider tont tule tagasi“ ja „sa oled end sitta täis süstinud ja ära ahuieitanud“.
2.R. Ainsar esitas Tartu Vanglale vaide 26.01.2015. a käskkirja nr 6-2/83 kehtetuks tunnistamist. Tartu Vangla 02.03.2015. a vaideotsusega nr 1-11/33-2 jäeti R. Ainsare vaie rahuldamata.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.R. Ainsar esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 26.01.2015 käskkirja nr 6-2/83 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt ei öelnud R. Ainsar vanemvalvur E. Tootsile nagu väidetakse. Lisaks on E. Toots eksinud oma ettekandes nimega, sest kaebaja ei ole Rein Ainsar. Kaebaja võis kasutada sõna „ahhueitama“, kuid see on ütlus ülbe käitumise iseloomustamiseks. Praegu ei ole küll tegemist kriminaalmenetlusega, kuid kaebaja süüdistamisele järgnes karistus ja kaebaja pidi oma süütust tõendama. Kõikide varasemate distsiplinaarmenetluste korral on kaebaja oma süü omaks võtnud ja karistused kandnud. Seega, kui ta on süüdi, siis ta on vastutanud oma tegude eest. Ettekandes nr 6259 väljatoodut ei ole ta aga öelnud. Vanemvalvur on meelega püüdnud teda näidata halvas valguses. E. Tootsi ettekandes on kirjas, et kaebajale anti võimalus seletuskirja kirjutamiseks, kuid reaalselt anti see võimalus alles mõne nädala möödumisel. Antud juhul on sõna sõna vastu ja ei ole tõendatud, et kaebaja valvurile selliseid sõnu ütles nagu ettekandes kirjas.

HALDUSKOHTU LAHEND

4.Tartu Halduskohus ei rahuldanud 02.11.2015. a otsusega kaebust ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Halduskohtu otsuse kohaselt puudub alus kahelda vanglaametniku E. Tootsi 26.12.2014. a ettekande nr 6259 tõele vastavuses. Tõendatud ei ole, et vanglaametniku E. Tootsi eesmärgiks oleks olnud vale ettekandega tekitada kaebajale probleeme. Vale ettekande koostamine võib mõjuda negatiivselt hoopis ettekandja enda teenistuskäigule Tartu Vanglas. Seevastu kaebaja ütlused võivad olla kantud soovist vabaneda vastutusest. Kaebaja on osaliselt ettekandes viidatud väljendite kasutamist tunnistanud ning on ka tunnistanud, et ta oli vanglaametniku peale vihane. R. Ainsar on kaebuses märkinud, et ta on emotsionaalselt ebastabiilne ning on kasutanud vaides vanglaametniku aadressil väljendeid „ahv“ ja „rott“. Eeltoodu näitab, et kaebaja ei suuda ärritunud olekus end kontrollida ning ametniku aadressil solvavate väljendite kasutamine ei ole talle võõras. Seega on vanglaametniku 26.12.2014. a ettekandega nr 6259 tõendatud kaebaja poolt väljendite „piider tont tule tagasi“ ja „sa oled end sitta täis süstinud ja ära ahuieitanud“ kasutamine. Asjaolu, et kaebaja on varasemate distsiplinaarmenetluste korral süüd tunnistanud ja nõustunud karistustega, ei anna alust asuda seisukohale, et tema hilisemal karistamisel ja karistuse vaidlustamisel ei ole ta temale süüks pandud tegu toime pannud. Vastustaja on distsiplinaarmenetluse protokollis õigesti leidnud, et väljendite „piider tont tule tagasi“ ja „sa oled end sitta täis süstinud ja ära ahuieitanud“ puhul on tegemist kogumis solvavate väljenditega, mistõttu toob nende kasutamine kaasa Tartu Vangla kodukorra p 1.7.1 rikkumise. Viidatud väljendite solvav iseloom on ilmselge ning seetõttu puudub vajadus väljendite täpsemaks analüüsiks. Vaidlustatava käskkirja õiguspärasust ei mõjuta asjaolu, et distsiplinaarmenetluses võeti kaebajalt seletus alles 22.01.2015. Õigusaktid ei näe ette, millise aja jooksul tuleb kinnipeetavale anda võimalus seletuse andmiseks. Oluline on, et kinnipeetav saaks distsiplinaarmenetluse käigus oma seletuse anda ning seda on kaebajale võimaldatud. Tema seletusega on karistuse määramisel arvestatud. Kuna kaebaja on talle süüks pandud teo toime pannud ja rikkunud sellega Tartu Vangla kodukorra p-i 1.7.1, siis võis vangla teda distsiplinaarkorras vangistusseaduse (VangS) § 63 alusel karistada. Kaebajale määratud karistus on kooskõlas VangS § 63 lg 1 p-ga 4. Arvestades seda, et kaebajat on ka varasemalt distsiplinaarkorras karistatud ja määratud on leebemaid karistusi, siis on käesoleva rikkumise eest kaebajale määratud karistus proportsionaalne.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5.R. Ainsar esitas Tartu Halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada, teha uus otsus ja rahuldada kaebus. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kaebaja nõus halduskohtuga, et nimetatud sõnad on solvavad, kuid tema ei ole neid öelnud ja tal ei ole võimalik seda tõestada. Tegemist on sõna sõna vastu olukorraga ning oluline on, et kaebaja on varem võtnud süü omaks ja kandnud karistuse ära, sest see näitab tema käitumismustrit ja võetud vastutust tehtud tegude eest. Asjaolu, et kaebajale anti võimalus selgituste andmiseks nädalaid hiljem, näitab, et vanglaametnik valetab ja seda saab kaebaja tõestada. Kaebaja kandis karistuse ära, kuid kuna ta teab, et ta pole ametnikku solvanud, siis on ta ebaõiglaselt karistuse ära kandnud. Karistusest ei ole võimalik vabaneda, sest karistus on kantud. Vastustaja on viidanud, et kaebaja ütles solvavad sõnad eluosakonnas teiste kuuldes, kuid ei ole välja toonud, kes neid sõnu kuulsid.
6.Tartu Vangla palub vastuses R. Ainsare apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt ei ole vanglal alust kahelda, et vanemvalvur E. Tootsi 26.12.2014. a ettekanne nr 6259 ei oleks tõene. Tõenäoline ei ole, et vanglaametnik kinnipeetava kohta niivõrd täpselt sõnastatud valeettekande koostaks. Kuna ettekandes on kirjeldatud sõnu, mida kinnipeetav ütles vanemvalvuri enese kohta, muudab see valeettekande koostamise tõenäosuse veel väiksemaks. R. Ainsar on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud ning toime pandud rikkumised on olnud erineva raskusastmega, siis vähendab see kaebuses väljendatud tõeväärtust veelgi enam. Kaebaja arusaam sõna „ahhueitama“ tähendusest ei muuda vähem solvavaks konteksti, milles seda sõna kasutati. Kahelda ei saa selles, et vanglaametnikuga sellisel viisil suhtlemine on taunitav ja solvav ega ole vanglas aktsepteeritav käitumisviis. Kaebajale karistuseks määratud kartserisse paigutamine viieks ööpäevaks on proportsionaalne karistus, mille määramisel on arvestatud, et varasemalt on kinnipeetavale distsipliinirikkumiste korral määratud noomitus ja ühel korral ka kartserikaristus. Kuna eelnevalt määratud distsiplinaarkaristused ei ole kinnipeetavale soovitud mõju avaldanud, siis oli antud juhul kinnipeetava kartserisse paigutamine õigustatud ning tema karistuse pikkus proportsionaalne toime pandud teoga. Kaebajale anti võimalus seletuskirja kirjutamiseks mõne nädala möödudes 22.01.2015, kuid seda ei saa pidada kaebaja õiguste rikkumiseks. Seletuskirjas toodud väidetele on menetleja distsiplinaarmenetluse käigus ka hinnangu andnud. Seega, olenemata ajahetkest, oli kaebajale tagatud õigus omapoolsete selgituste ning vastuväidete esitamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et R. Ainsare apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 02.11.2015. a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
8.Käesolevas asjas käib ka apellatsioonimenetluses vaidlus selle üle, kas kaebaja on vanglaametniku suhtes kasutanud solvavaid väljendeid, mille eest teda oli võimalik karistada distsiplinaarkorras. Kaebaja eitab endiselt solvavate väljendite kasutamist. Samas on selline väide vastuolus kaebaja enda distsiplinaarmenetluse käigus antud seletusega. Kaebaja on

seletuses möönnud, et ta võis vangivalvurile öelda, et „sa oled ikka ära ahhuieitanud“. Kaebaja leidis, et see ei olnud solvang, vaid enda arvamuse väljendamine (tl 7). Kaebaja taoline seletus läheb kokku ka vanemvalvur E. Tootsi ettekandes toodud väljendiga (tl 6). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et puudub alus kahelda E. Tootsi ettekande õigsuses, et kaebaja kasutas tema suhtes ka teisi selles toodud väljendeid. Seega on alusetu kaebaja väide, et tegemist on olukorraga, kus sõna on sõna vastu, kuna ta ise on kinnitanud solvavate väljendite kasutamist. Asjaolu, et kaebaja väidetel on ta varem kõik talle esitatud süüdistused omaks võtnud ja määratud karistused ära kandnud, ei anna veel alust väita, et kaebaja ei ole praegust distsipliinirikkumist toime pannud. Samuti ei saa nõustuda kaebajaga, et kuna talle anti võimalus anda seletust alles hiljem, siis on valvur valetanud tema peale. Oluline on see, et kaebajale on antud teada, milles teda süüdistatakse ja talle on antud võimalus oma seletuse andmiseks. Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kaebajale mõistetud karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumisega. Kaebajat on ka varem distsiplinaarkorras karistatud ja ta on toime pannud ka distsipliinirikkumisi, mis on seotud ametnikega ebasobiva käitumisega. Seega on õigustatud tema karistamine lühiajalise kartserisse paigutamisega, kuna varasemad karistused ei ole suutnud ära hoida kaebaja poolt uute distsipliinirikkumiste toimepanemist.

9.Kuna kaebaja oli riigilõivust jätkuvalt vabastatud, siis menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium